6. O(N3) – kuupkeerukus (3 tsüklit üksteise sees, sõltuvad algandmete hulgast, sobilik väikeste andmehulkade korral, maatriksite korrutamine). 7. O(2n) – eksponentsiaalne keerukus (N=10, aeg on 1000; N=200, aeg on 1 000 000, ebapraktiline, sellised on tihti jõumeetodil lahendused) 2. Algoritmimise strateegiate lühike iseloomustus ja kasutamise näide (Brute-force algoritmid, ahned algoritmid, dünaamiline programmeerimine). Algoritmimise strateegiad on üldised põhimõtted sellest, kuidas konstrueerida tulemuslikke algoritme probleemide lahendamisex. Erinevad strateegiad: Jõumeetod (Brute-force), jaga & valitse (Divide & Conquer), dünaamiline programmeerimine (Dynamic Programming), ahne algoritm (Greedy Method), tagurdusmeetod (Backtracking).
Each weakly connected digraph is strongly connected. Iga nõrgalt sidus graaf on tugevalt sidus. Väär If there is a cycle in a graph it is impossible to find the topological order of vertices. Kui graafis esineb tsükkel, siis ei saa graafi tippe topoloogiliselt järjestada. Tõene It is possible to convert recursion to loops using stack. Rekursiooni saab magasini abil teisendada tsükliteks. Tõene Exhaustive search algorithms tend to have exponential time complexity. Ammendava otsingu algoritmid on üldjuhul eksponentsiaalse ajalise keerukusega. Tõene Smaller height of the binary search tree leads to more effective search. Mida väiksem on kahendotsimise puu kõrgus, seda efektiivsem on otsimine. Tõene It is possible to express the prefix code using code tree. Koodipuu abil saab kirjeldada prefikskoodi. Tõene Set of edges of the null graph is empty. Nullgraafi servade hulk on tühi. Tõene Self-loops are allowed in a simple graph. Lihtgraafis võivad esineda silmused.
docstxt/13900488882849.txt
docstxt/13900488882223.txt
Mõningaid operatsioone puudel keeruline läbi viia, kuna viidad on alati vaid ühes suunas ülalt alla. Viidad on ainult emadelt tütardele. On olemas ka teistsugune puu läbiõmmeldud puu kuid sellega töötamine on äärmiselt tülikas, kuna iga kord tuleb muuta mitte 1 viita, vaid mitut. Probleem - Mõnus andmestruktuur nt andmebaasi esitamiseks, aga kui tahan saada mingeid andmeid paberil, siis seda puud ikka trükkima ei hakka. Puu läbi käimine - Me peame leidma algoritmid, millega külastatakse puu iga tippu, ükski tipp ei jää vahele ja ühtki tippu ei külastata rohkem kui üks kord. Nt kui tahame puud nimekirja kujul saada. 4 strateegiat. 1) Nivooti probleem selles, et väga raske läbi viia, kuna viidad on meil ainult ülalt alla, aga vasakult paremale puuduvad. Praktiliselt teostamatu. 2) Süviti vasak-parem juur. Algul külastame kõiki vasaku haru tippe, siis kõiki parema haru tippe ja viimasena juurt
docstxt/128766448589.txt
• g(n) on funktsioon, mis kirjeldab algoritmi saamude arvu ja sellest tulenevalt tööaja seost sisendi mahuga (n). Näiteks võib funktsiooniks g(n) olla n, n2 jms Konstant C0-ga: • püütakse likvideerida vead, mis tekivad matemaatiliselt sammude väljaarvutamisel või programmi analüüsides ebaoluliste lausete vahelejätmise tõttu • et võimaldada klassifitseerida algoritmid tööaja ülemise piiri järgi 1.4 Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited Tööaja hindamiseks on vaja peamist tähelepanu pöörata kasutavatele keelekonstruktsioonidele – st algoritmi või programmi struktuurile. O(1) O(log2n) või O(log n) O(n) O(n log2n) või O(n log n) Konstantne Logaritmiline Lineaarne Linearitmeetiline?
Vastasel korral otsitakse üles puu, mille juure kirje võti on vähim; käsitledes metsa puude järjendina, tõmmata see puu vastava jär- jendioperatsiooniga kuhjast välja; ühendatakse eemaldatud puu harude mets eemaldamisel järele jäänud kuhjaga; tagastatakse eemaldatud puu juure kirje. 2 Binomiaalkuhjad 44 2.1 Operatsioonid Keerukus Kõik algoritmid on keerukusega O(log n), kus n on kuhja tippude arv (ühendamise puhul kahe kuhja tippude koguarv).
docstxt/128766409089.txt
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
2) protseduurid: 1. mälu eraldamine (reserveerimine) get (maht, tunnus), 2. mälu vabastamine free (tunnus). 3) mudeleerimis- (test-)programm reserveerib-vabastab mälu vähemalt 60 korda; 4) mälu täituvust juhtida nii, et hõivatus kasvab enam-vähem ühtlaselt kuni ~75-80%-ni, seejärel langeb kuni 50%-ni ja seejärel kasvab uuesti 75%-ni; võib kasutada ka suuremat korduste arvu; 5) väljastada mäluseisu iseloomustav rida iga protseduuri töö lõpul; 6) algoritmid mälu reserveerimisel: 1. esimene sobiv blokk, 2. sobivaim blokk; 7) algoritmid mälu vabastamiseks: 1. suunamine vabade blokkide hulka, 2. märgistamine ning prahikoristus; 8) kõigi nelja variandi puhul kasutada sama testprogrammi. PROGRAMM program maluHaldus; const maluSuurus = 64; var malu: array[ 1..maluSuurus ] of Char; maluKysimiseMeetod : Integer; maluVabastamiseMeetod : Integer; fail : text;
1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. lihtsamalt;Kommertsrakendused: kliendile Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade meelepäraseid asju. Arvutiteadus - Matemaatiline Info otsimise algoritmid. tõusu.Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse arvutiteadus(Algebra eriharud, Arvutatavus, kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti Keerukus), Praktilisem arvutiteadus (Algoritmika, Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine,
ja ka vastupidi. Enamusel sellistel algoritmidel kasutatakse krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võtit. Sümmeetrilise algoritmi poolt pakutav kaitse sõltub otseselt võtmest, võtme avastamine tähendab seda, et suvaline isik võib teadet krüpteerida ja dekrüpteerida. Niikaua, kui krüptitav info peab jääma saladuseks, peab saladuseks jääma ka kasutatud võti. Seetõttu nimetatakse selliseid algoritme ka salajase võtmega algoritmideks. Avaliku võtmega algoritmid ehk asümmeetrilised algoritmid on ehitatud nii, et šifreerimisel ja dešifreerimisel kasutatakse erinevaid võtmeid. Need võtmed on teineteisest sõltumatud, ühest võtmest ei saa tuletada teist. Selliseid algoritme nimetatakse ka avaliku võtmega algoritmideks, kuna šifreerimiseks kasutatav võti võib olla avalik. Seda võtit võib teate krüpteerimiseks kasutada suvaline inimene, kuid teadet dekrüpteerida suuda ainult konkreetne inimene, kes teab selleks kasutatavat võtit. Sellistes
Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui mõni tee oli lühem, kui eelmise naabri juurest, siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. // 29. DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM ==> Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. // ==> Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise-lõpetav, ei ole
Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2
tervelt 70% ulatuses tehingute mahu eest. HFT põhineb suuresti kvantitatiivsel kauplemisel ehk siis portfelli hoitakse üsnagi lühikest aega. Kõik portfelli allokatsiooniotsused teeb arvuti vastavalt kvantitatiivsetele mudelitele. Tihti on nende masinate edukus sõltuvuses samaaegses võimes analüüsida inimestele hoomamatuid andmemahte. Sellest tulenevalt on ka neil arvutitel spetsiifilised algoritmid, mida tuntakse „algode“ all. Tänapäeval pole tihti enam oluline uute tuulte ega murrangute toomine algoritmide maailma, vaid et kelle arvuti suudab kõige kiiremini arvutada algoritmide tulemusi. Arvutuskiirusest tulenevalt kasutatakse ka väga erinevaid strateegiaid: 1. Market makers – kasum teenitakse täiesti tavalise ostu-müügi vahega. Lisaks pakuvad nad likviidsust oma firma klientidele, mille eest võetakse komisjonitasu. Selliseid tehinguid teevad
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3
1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979) 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid 1978 VAX11/780 , inteli 8086 1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti? 1979 Motorola 68000, USENET 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS
Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support). Põhimõtted millega arvestatakse Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal
Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support). Põhimõtted millega arvestatakse Süsteemi kavandamine; tarkvara kavandamine; protsessi tugi; protsessi juhtimine. Page 3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE Algoritm on täpne (üheselt mõistetav) juhis antud ülesande lahendamiseks. Algoritm koosneb lõplikust arvust sammudest, millest igaüks on täidetav lõpliku aja jooksul lõplikke ressursse kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal
!! Esimesed pii sada komakohta on 3,14159 26535 89793 23846 26433 83279 50288 41971 69399 37510 58209 74944 59230 78164 06286 20899 86280 34825 34211 7067 Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π-st, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedjas Liu Hui, geomeetrilised meetoteid, mis baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadudel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Augustis 2010 anti teada, et π väärtusest on kindlaks tehtud 5 triljonit komakohta. Sellega purustati alles sama aasta algul püstitatud varasem rekord, mis oli 2,7 triljonit komakohta. 2011. aastal arvutati üle 10 triljoni π komakoha
3. valige piisava pikkusega kahendsümbolite jada ning kodeerige see infojada kaheastmelise järjestikuse pesakoodiga. Sisene kood on ahendkood ülesandest nr. 5. Välise koodi valite sobiva RS koodide hulgast. Ülesanne 7. Krüptida eestikeelne tekst : a) Leida sobilik eestikeelne luuletus. Valida luuletuse rida ning krüpteerida T krüpteriga. Esitada: b) Krüpteerimismeetodile vastavad krüpteerimise ja dekrüpteerimise algoritmid koos põhjendusega c) Krüpteeritud ja dekrüpteeritud tekstid vastavalt algoritmidele. τ1 Nimi M K N d B R F S C V T µsec 154960IALB Eraldatav 2 ja Eraldatav Ühekordne, Affiinne
funktsionaalsetele. 2.Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamisest järjestuspõhilisele. 3.Haiguste etioloogia (põhjusest) uuringutest patogeneesi uurimisele (mehhanismini). Küsimus momendil mitte miks vaid kuidas. 4.Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemid : Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc(märgade) eksperimentide tulemid. Tänu metoodikatele ja suurtele andmete hulkadele esineb palju vigu. Kompuuteranalüüs, algoritmid ning neil põhinev andmetöötluse loogika on suhteliselt algeline (post hoc ergo propter hoc pärast seda, järelikult selle pärast). Kellele kuuluvad andmed?. Viib paradigmani, et uuringute aluseks pole hüpotees vaid andmed ise. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid) Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi). Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente. Enamus
. Sulgudes olevatest väärtustest teeme graafi tippude grupid (iga OR-iga eraldatud muutuja on 1 graafi tipp). Tõmbame jooned kõigi erinevate gruppide muutujate vahel v.a. samade muutujate vahele (nt x1 ja x1 inversiooni vahele). Nüüd kui me saame joonistada qlique’i nii (hetkel kolmiku, sest tippude gruppe on 3), et igast grupist on 1 tipp, ja kui me nüüd ütleme, et kõik qlique’is olevad tipud on “1”-d, siis vaatame, kas Boole’i valem klapib. 31 Randomiseeritud algoritmid. Las Vegase ja Monte Carlo tüüpi algoritmid. Randomiseeritud algoritmid on mõeldud NP-keerukate ülesannete lahendamiseks. Vahel võib tulla vale vastus, aga väikese tõenäosusega. Otsimine toimub juhuslikkuse printsiibil. Neid on 2 rühma: Las Vegas: juhuslikult võta 1, kuni tuleb “1”. Quicksort, krüptograafia. Sobib, kui on vähe võimalusi, aga raske leida õiget: alati õige vastus, aga võib minna väga palju aega.
Tundub ju uskumatu eriti teades, et heli pakkimisel on hävitatud kohati kuni 90 protsenti. MP3 vormingus heli pakkimise edukus põhineb aastaid tagasi väljatöötatud psühho akustilisel mudelil, mis kirjeldab, kuidas inimkõrv on võimeline kuulma teatud sagedusi (inimese kõrva poolt kuuldava sageduse ulatus on umbkaudu 20 Hz kuni 20 000 Hz ja kõige tundlikum sagedustele 24 KHz). Helifaili pakkimisel kaotab fail oma suurusest ligi 90%, mis on saavutatud selle läbi, et keerukad algoritmid filtreerivad välja sagedused, mis pole inimkõrva poolt kuuldavad. Protsessi käigus saab määrata ka erinevaid pakkimistihedusi. Ühe minuti pikkune MP3 vormingus fail, mis on loodud 128 kilobitise kompressiooniga, võtab kettal ruumi ainult 960 KB. See on põhjus, miks MP3 on saanud nii populaarseks muusikaarmastajate seas ning e meedias, olles ideaalne meedium muusika transportimiseks üle võrgu ilma meeletute ajakuludeta, mis kaasnesid wavfailidega
Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid)
võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad
Vaatamata suurele kriitikale nii tegelaste, süzee, teemaarenduse kui ka tõlge kohta kriitikute poolt, minule see romaan meeldis. Dan Brown oskab väga hästi lugejat kaasa haarata, hoida pinget üleval ja pakkuda ka väga ootamatut ja lausa üllatavat lõpplahendust, millest lugejal õrna aimugi polnud. Samuti ,,Digitaalses kindluses'' on palju informatsiooni, mis on huvitav nii asjatundjale kui ka valdkonna võhikule. Lõpuks igasugused mõistatused, koodid ja algoritmid, mida tavaliselt illustreeritakse, annavad Dan Browni romaanidele viimase ja lõpliku lihvi.
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Õpetaja annab täiendavaid selgitusi Õpetaja esitab näidise Õpetaja osaleb ülesanne täitmisel; õpilane matkib õpetaja tegevust Koostegevus õpetajaga Näit ja abivahendid! Õpilasel paremini mõista teoreetilist õpet (noobid – häälikud ja nende tunnused, lauseskeemid – laused ja nende tunnused). Toetada taju ja mälu (kirjatähtede tähekujud, arvuread, korrutustabel, kirjalikud tegutsemisjuhised ehk algoritmid jms). Toetada õpilase suulist ja kirjalikku kõnet (lauseskeemid, kirjeldusplaanid, pildid, kavad, tugisõnad- ja laused jne). Koostöös õpetamise võimalused Üks õpetaja juhib tundi, teine on passiivne jälgija (vaatleb, kaardistab käitumist vms.) Üks õpetaja viib tundi läbi, teine aitab vajadusel erivajadustega õpilasi ja tegeleb käitumisprobleemidega. Õpetajad planeerivad tundi koos. Klass on jaotatud rühmadesse. Õpetajad õpetavad
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Sissejuhatus 2 Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π -st, ühest olulisemast matemaatilisest suurusest, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedes ja Liu Hui, geomeetrilisi meetodeid, mis baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Mis on π (pii)? 3 π (pii) ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust). π
arvust. Summaarsed ressursside ning CPU järel ootamised jäävad SJF korral õige pisut lühemaks, kui (minu subjektiivse arvamuse järgi) paremuselt teise algoritmi, Shortest Remaining Time Next (CPU kasutus 86,8% .. 98%) korral. SRTN algoritmi põhiline puudus on eelkõige see, et suure protsessorinõudlusega protsessid võivad jääda pikalt järjekorda ootama ning osade programmide täitmine seeläbi aeglustuda. Nii SJF kui SRTF on igas mõttes stabiilsed algoritmid. Sobivad minu arvates eelkõige kasutajaprogrammide jaoks, kuna võimaldavad efektiivset protsessorikasutust nii, et kõigi protsesside nõudlused saavad ühtlaselt rahuldatud. Algoritm First Come First Served (CPU kasutus 86.0% .. 92%) on küll lihtne, ent väikese nõudlusega protsessid võivad CPU-järjekorda jääda kauaks, kui sellesse on enne saabunud suure nõudlusega protsess. See võib minu arvates kätte maksta eelkõige kasutajaprogrammide korral, näiteks ei saa jpg-
1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule
2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e. süvaminestus on pikaajalisem teadvusekaotus, mille põhjused on tõsisemad
Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. (every? fn (cdr lst)) (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle 1993 – NCSA Mosaic 1.0 – I popp avalikult Info otsimise algoritmid. #f)#t)) keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa saadaval brauser;Inteli Pentium prose. pandud). Opsüsteemi põhieesmärgid:Pakkuda
Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. Aruka hostiga või aruka marsruuteriga. Mõned marsruutimisalgoritmid eeldavad, et lähtehost määrab ära kogu tee. See tööviis on tuntud ka lähtemarsruutimise nime all. Sellisel juhul tegelevad marsruuterid ainult andmepakettide transpordiga ja me räägime aruka hostiga marsruutimisalgoritmist. Teised algoritmid aga eeldavad, et host ei tea teedest midagi. Sellisel juhul tegeleb kogu optimaalse tee leidmise protsessiga marsruuter ning me räägime aruka marsruuteriga marsruutimisalgoritmist. Domeenisisene või domeenidevaheline. Mõned marsruutimisalgoritmid töötavad ainult domeeni sees, teised aga nii domeeni sees kui ka domeenide vahel. Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks marsruutimiseks.
Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad
Mäletamine on uus ja piisavalt tasakaalukas teema tuleviku-uuringuteks nii psühholoogias, tehisnägemises kui ka neuroteaduses. Isiku mäletamine võib olla kasulik vahend kuritegudega seotud rakendustes, parandamaks pealtnägijatel isikute tuvastamist (nt mõistes mäletamisel kahtlusaluse näo kõrvalekallete osatähtsust) või kahtlusaluste tuvastamise valiku tegemisel (nt asetades inimesed mäletatavuse järgi ritta). Dünaamilised mäletamise ennustamise algoritmid võivad olla abiks näitlejate valimisel esinemisproovi videote järgi või aidata teenindajatel meelde jätta kliente keda nad tõenäoliselt unustaksid. Me peaksime kehtestama ka mäletamisega manipuleerimise limiidid - millisel juhul võime enda välimust muuta tehes end mäletatavaks esindusisikuks või unustatavaks spiooniks? Antud artikkel seostub ehk kõige rohkem (samas väga vähe) „Inimese arengu ja sotsiaalse keskkonna“ teemaga loengutest
digitaalteabekogum) Säärane võte lubab sõltumatutel ekspertidel süsteemide turvalisust abstraktselt hinnata, pääsemata ligi kaitsmist vajavatele andmetele Praktikas tegelvad sellega küll kitsa eriharidusega inimesed-krüptoloogid-, kes on reeglina eriteadmistega matemaatikud Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt koostatud tüüpalgoritme,ise oma kasutamiseks välja töötatavad unikaalsed algoritmid on ajalugu Nende algoritmide koostamine krüptograafia (matemaatika) alaseid eriteadmisi Mida kauem on krüptoalgoritm avalikus kasutuses olnud, seda väiksem on tõenäosus, et tal leidub efektiivseid murdmisvõtteid. Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult arvutustehnikat, käsitsi paberil arvutamine on jäädavalt ajalugu Krüptoanalüüil on oluline tehete kiirus: aruvit taktsagedus GHZ-des, käsitsi arvutamisel heal juhul mõni Hz
aegridade kaudu ka eutrofeerumise trende. Kaugseire oleks praktiliselt ka ainsaks võimaluseks jälgida eutrofeerumise trende ajas üksikute merelahtede kaupa või kogu Läänemere ulatuses. (Peterson, U. et al. 2008) Rannikumere eutrofeerumise seiret, põhjaelustiku seiret, ohtlike ainete seiret ja rannikumere kaugseiret viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut, mererannikute seiret viib läbi Eesti Geoloogiakeskus. Oluliseks osaks kaugseire töös on välja töötada Läänemere jaoks sobilikud algoritmid, mis annaksid võimaluse hinnata klorofüll α ja fütoplanktoni kontsentratsiooni ja levikut Läänemeres. (Keskkonnateabe Keskus) Ranniku ja sisevete seisundi seire osas peaks arvestama sellega, et mujal väljatöötatud kaugseire algoritmid ei sobi suure tõenäosusega Eesti rannikuvetes kasutamiseks. See tähendab, et kohalikud teenused tuleb suures osas ka siin välja töötada. Vastasel korral riskime sellega, et Euroopa Liidu tasemel tehtavad otsused põhinevad andmetel, millel ei ole
· Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga
Rekursioon: magasini kasutamisnäide On teada, et alamprogrammi rekursiivsetel väljakutsetel loodavad lokaalmuutujate pôlvkonnad paigutatakse pinudesse ja need hävitatakse tagasipöördumistel alamprogrammist. Järgnevas vaatleme pinumehhanismi lähemalt. Me teeme seda lihtsa alamprogrammi -- rekursiivse faktoriaalfunktsiooni näitel. Rekursiooni käsitlust alustame üldisemast. Rekursiivsed definitsioonid ja algoritmid Rekursiivsel defineerimisel määratletakse defineeritav objekt (suurus) iseenda "lihtsama" ("väiksemamastaabilise") eksemplari kaudu. Selline definitsioon määrab protsessi. Selleks, et protsess oleks lôplik, peab definitsioonis esinema lihtne mitterekur- siivne erijuht. Faktoriaalfunktsiooni rekursiivse definitsiooni vôime anda järgmisena: 1, kui n = 0, n! = n*(n - 1)!, kui n > 0 Mitterekursiivseks erijuhuks on siin 0! = 1. Protsess n
2 Silm Vasak Parem 2 Kõrv Suu Nina Tehke pildi järgi Wordi Harjutus. Wordi dokumendi skeem dokumendi skeem Võrdluseks. Exceli töövihik Pangaautomaat. PIN koodi kontroll Lubatud kolm katset Harjutus. Tehke skeem antud pildi järgi tegevus tegevus Algoritmid ja tegevusskeemid Lahenda loe a, b, c D = b2 - 4ac D<0 D >= 0 kuva "Puuduvad" kuva x1, x2 Läks Arvu ära arvmine Arvuti "mõtleb" arvu vahemikus 1..100. kuva teade Kasutaja peab ära arvama selle
(kõik, osa, negatiivne) Tingimuslik järeldamine.Mis mõjutab järeldamist? · Kui-siis järeldamise positiivsuse reegel: kui esimene osa on õige, on ka teine osa väitest õige · Kui-siis järeldamise negatiivsuse reegel: Kui me teame, et teine osa on vale, on ka esimene vale · Elulise konteksti abistav mõju · Kinnitavate tõendite otsimine ja neile toetumine Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegiat: · Heuristikud · Algoritmid Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid,mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel
piiririkkumine. Põhimõtteliselt tähendab selle meetodi kasutamine lisatingimustega optimeerimisülesande teisendamist tingimusteta optimeerimisülesandeks. Meetod sobib väga hästi ka võrratusekujuliste lisatingimuste arvestamiseks. Trahvifunktsioon T peab olema kumer, monotoonselt kasvav, kui muutuja y kaugeneb lubatavast piirist ja 0, kui muutuja u asub lubatavas piirkonnas. Trahvifunktsioonide kasutamine halvendab iteratiivsete optimeerimismeetodite koonduvust, kui optimeerimise algoritmid on küllaltki lihtsad. Üldjuhul võivad optimeerimisülesanded sisaldada nii võrrandikujulisi kui ka võrratusekujulisi lisatingimusi. Lagrange'i meetodiga lahendamine: Võrrandite kujul antud piirangutega (tingimuslik) optimeerimisülesanne taandatakse piiranguteta (tingimusteta) optimeerimisülesandeks ja seejärel lahendatakse. 1. Koostada Lagrange funktsioon, leida sadulpunkt, 2. Koostada optimaalsustingimused, 3. Leida optimaalne lahend otsesel või kaudsel meetodil 27
Kolmanda osa teemaks on generaliseerimis meetodid. Seal on 6 meetodit, millest on illustreeriv ja abistav joonis, mis seletab meetodid lahti. Peale kolmandat teemat kirjeldatakse generaliseerimis etappe GIS-i programmides, milleks on ArcGIS ja QGIS. Selles peatükis tuuakse täpsed juhised, kuidas raster- ja vektorandmeid generaliseerida. Viimases peatükis kirjeldatakse kahte algoritmi. Algoritmideks on Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm, mõlemad põhimõte on sama, kuid need algoritmid teevad erinevaks paar nüansi. Referaadis on toodud välja valdkondi, mis aitavad generaliseerimist mõista ja annavad ülevaate generaliseerimise kasutamisest. Generaliseerimine ja selle kasulikus Generaliseerimine on kaardi ruumiandmete detailsuse vähendamine, rõhutamine vastavalt kaardi eesmärgist ja mõõtkavast. Generaliseerimine on protsess, kus otsustatakse, milliseid objekte kaartil tuleks välja jätta, esitada, lihtsustada, et üldine esitus oleks selgem. Selle
ja vorm peavad olema efektiivsed töötlemisel, salvestamisel ja andmevahetusel, kuid vastama ka kõigile teistele nõudmistele); minimaalne elementide hulk (selle abil välditakse kontrollimatuid STEP-i laiendusi, mis kaotavad üks-ühese interpreteeritavuse); sõltumatsu arvutuskeskkonnast (programmeerimiskeelest, OS-ist, arvuti tüübist); dokumentatsioon; atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel; Käekirja lugemisel; Vigase toodangu diagnoosimisel; Allveelaevade avastamisel sonari abil
25. Mis vahe on otsesel ja neutraalsele liidesel? Otsene liides: n süsteemi jaoks on vaja n(n-1) liidest Kaudne liides: n süsteemi jaoks on vaja 2n liidest 26. Mida tähendab STEP? Standard for the Exchange of Product Data 27. Põhilised nõuded STEP-le. STEP peab katma kõiki toote andmete töötlemiseks vajalikke funktsioone. Nendeks võivad olla peale andmevahetuse veel salvestamine, arhiveerimine ja töötlemine. 28. Nimetada tuntumad andmekaevandamise algoritmid. Segmenteerimine; klasteranalüüs; otsustuspuud; närvivõrgud; regressioon analüüs 29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31
6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Informatsioon kui.. (M. Bucklandi järgi) asi – informatsioon on seotud teavikuga; protsess – informatsioon muudab inimese teadmisi millestki; teadmus – informatsioon on võrdsustatud teadmistega, mida edasi antakse Info kolm vaadet (L. Floridi järgi) kui reaalsus – mustrid füüsilises maailmas reaalsusest – semantiline ja tähenduslik reaalsuse jaoks – geneetiline teave, algoritmid ja retseptid 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Matemaatika Loogika Lingvistika Psühholoogia Arvutitehnoloogia Graafika Kommunikatsiooniteadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. Infoteadus Raamatukoguteadus Raamatuteadus Bibliograafiateadus Dokumenditeadus Arhiiviteadus 10
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreedit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
