FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsus...
Medieval literature Religious literature- mostly written in church languages(Latin, Greek, Old Slavic) Secular literature- written in vernacular languages as well 6th -15th century Anonymity Religious writing Liturgical writing-hymns, psalms Theological writing-aquinas, abelard etc Religious poetry Mystery plays-reenactment of bible stories Secular writing Troubadour writing:"courtly love", romance Epic poem(song of roland) Travel writing History writing-chronicles Allegory The use of symbols and analogy to convey a certain meaning /message Literary output of medieval English Anglo-saxon or Old English literature(7th century-1066) Middle english literature(12th century-15th century) End of the period:1470s chancery standard(regulating english) and onset of renaissance
11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla". Raimundus Lullus Maimonides William Ockham (1285- 1349) - Kahe tõe teooria
näiline, mis on oluline, mis mitte. Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat. Ometi oli ilmalik kirg tugevam kui teda kammitsevad reeglid. Abelardi ja Heloise armastusest sündis ka poeg. Heloise raevunud onu kättemaksuks perekondliku au rüvetamise eest võeti Abelard'ilt suguvõime. Häbistatud õpetlane otsustas, et nad peavad naisega mõlemad oma elupäevad kloostris lõpetama. Heloisele oli nunnaks pühitsemine vastumeelne, ent viimaks ta talitas armastatu soovi kohaselt. Kloostrisse
Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust.
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole nee...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism Nimeta keskaegse realismi filosoofe. · Johannes Scotus (810-877) · Anselm Canterbury`st (1033-1109) · Abelard (1071-1142) · Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535)
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks.
teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste struktuuridega, mis ei sõltu suhtlemisest.
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgm...
(Augustinuse pärispatu õpetus, paavsti võimu alustest jne. Jumalariigist e. katoliku kirikust. Usk peab alati eelnema mõistmisele, tunnetamisele – “Usu, et mõista” Skolastika (6.-14. saj.)- usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogiliste arutluste abil. Skolastika põhineb patristikal ja antiikfilosoofial. Tuntumad filosoofid: Pierre Abelard (1079-1142) tuntud oma traagilise armastuse looga. Leidis, et antiikfilosoofid jõudsid paljude oluliste tõdedeni ammu enne ristiusku. Tarkuse võtmeks pidas Abelard pidevat küsimist ja kahtlemist. Ta hülgas igavesed, muutumatud tõed. 5 Roger Bacon (1214-1292) – imepärane dr. hindas teadmiste praktilisttähtsust. Teadmised suurendavad in. mõjuvõimu.
Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega. Tema toetus samuti Aristotelese filosoofiale.
Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudid. Ülikoolide raamatukogud. Trükikojad al 15. s Ettevalmistus filosoofiateaduskonnas. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika
asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile.
Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (1685 1753). 4.3. Konseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). 7 http://wiki.zzz.ee/index.php/Universaalide_probleem Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus 2. http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas 5. http://wiki.zzz.ee/index.php/Anselmi_jumalat%C3%B5estus 6. Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule
· Universaalid ja partikulaarid · Universaalid (universalis üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud · Partikulaarid (particula osake) on konkreetsed objektid · Kaks peamist koolkonda: realistid (realis aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele, peateos "Uus organon" · Teaduste üldseis on B arvates kurb, soodsaid aegu vähe (2500 aastast soodsaid 600); teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks; liiga palju on autoriteete kummardatud (skolastika) · B arvates lähtuvad teadmised a) ilmutusest või b) meelelisest kogemusest. Hinge võimete alusel jagas ta i
Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist
Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas.
· Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on. · Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks. · Varaskolastika · Tomistliku ontoloogia põhiliseks mõtteks on kogu · Anselm Canterbury'st olemise täiuslik kord. · Wilhelm Champeaux · Kõigi loodud asjade juures on tegemist olemise ja · Pierre Abelard olemuse erinevusega. · Anselm Canterbury'st · Üksnes Jumala juures langeb olemus ja olemine 1033-1109 kokku. · Teda nimetatakse "skolastika isaks". · Tõde · Ta on veendunud, et usk ise nõuab ja vajab
islami teoloogia. Seetõttu jätkati Pärsias käsiraamatute ja kommentaaride kirjutamist, iseseisvate loogikauurimustega aga ei tegeldud. 2.2.2 Loogika taastärkamine Euroopas Canterbury Anselm (1033-1109) kasutas oma tuntud teoloogiaalastes teostes antiikajast tuntud loogikameetodeid ning rajas sellega eriti katoliikluses hiljem väga t"htsaks muutunud teoloogilise traditsiooni. Otseselt loogikaga Anselm palju ei tegelenud, küll aga tegi seda Peter Abelard (1079-1142). Boethiusest ja Anselmist mõjutatud Abelard tõstis oma kommentaaridega Aristotelese ning Porphyriose klassikalistele tekstidele keskaegse loogikauurimise senisest palju kõrgemale tasemele. Aristotelese muidu suhteliselt väheoluline teos Sofistlikud vastuväited sobis hästi 12. sajandi teoloogiasse: tegu oli väikese kataloogiga praktilises arutluskäigus tehtavatest loogikavigadest ning nende vältimisest. Suurem hulk 12. ja 13.
Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks: Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba enne asju ja inimese teadvuses pärast asju. Vastased: nt Bernard Clairvaux'st (1091-1153), müstik. Vagadus jõuab haripunkti ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga.
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
uskumuse juurde. Näitab, et uskumus on tõelise uskumuse objekt. Tõelise uskumuse produtseerib neljas meetod. Esimene meetod oli kangekaelne meetod, et võetaks omaks uskumus ja jäädakse sellele kangekaelselt kindlaks. Näide lk 1696 – taim ja hellebor, Sokrates jõi seda ja suri; mürk oli tehtud helleborist; aga teine autor peab seda taime inimeseks; arvab, et vaidlesid Sokrates ja „hellebor“ ja häbist suri ära; autor on valesti aru saanud. Abelard „Kannatuste lugu“ näide – dokument kirjeldab tolle aja vaimset situatsiooni; kangekaelsuse meetodi aeg, kus hoiti kinni oma positsioonist. Hermeneutiliselt põhjendada eksitust siin – ta laiendab oma ajastu vaimu muule ajale. Puudu jääb hermeneutilisest nõudest, et tuleb eristada erinevaid aegasid ja nende iseloomujooni. Edasi olid a priori )analüütiliste otsuste kogum, kus määravaks on vasturääkivuse printsiip, kus empirism ei loe).
Inimene on loodud hindama Jumalat kui kõrgeimat väärtust. On 3 tõe tasandit: 1)igavesed tõed Jumalas; 2)asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangemises Jumaliku tõega; 3)mõtlemise ehk väidete tõde, mis seisneb väljendite kokkulangevuses asjadega. Tõe definitsioon: tõde on üksnes vaimus haaratav õigsus. Kogu inimese mõtlemise ja tahte suunamine olemise põhjuseni. Õige usaldus olemise vastu võimaldab kohtumist tõega. PIERRE ABELARD (1079-1142): konseptualist (kaldub nomenalismi). Suurepärane väitleja, loengupidaja. Kohitsetakse vahepeal ära. Põhiline teos: "Sic et non" ("Ja ja ei") - rida Piibli ja kirikuisade vastukäivaid laused. Sõelub neid, kuid jääbki sellisele ei/ja positsioonile, tõde välja ei ütle. Satisfikatsiooniõpetus - õigeksmõistmisõpetus, juriidilise aspektiga variant (Anselmil). Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
