Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "9. klassi lõpukõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassijuhataja, hüvasti, soovida, õppinud, mäletan, tulime, saime, toredat, läksime, tiiu, hoole, senini, hoidnud, tänan, minust, igava, toeks, hetki, unusta, edukat, jätkuLugupeetud koolipere,vanemad, sõbrad ja siinviibijad on kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. See on ütlemata raske, sest need paar aastat oleme olnud alati koos, kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna
Põhikooli lõpukõne Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletan, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9 klassi on pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 3 suurepärast klassijuhatajat. Olen väga tänulik neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. Muidugi olen ka suuresti tänulik kõikidele teistele õpetajatele
Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile
võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletame, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9da klassini on nii pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 5 suurepärast klassijuhatajat. Õpetaja Marju-Ly Kaarjärv,Maiu Kaarjärv,Vesta Saare,Ülle Luik ja Eve haab.Oleme väga tänulikud neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. MINU OSA :
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui
Ingmari 9 klass lõpp. Viimsi kool, suvi 2006. Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid jaba alanud, mäletan, et tunnid olid ka siis juba alanud kui mina oma isaga kooli jõudsin, ammust seegi oli kui meie armasd lõpetajad meie käe kõrval kooli jõudsid, silmad uudishimulikud ja ehk veidi kartlikudki . Need hetked need ilusad hetked mööduvad kui silapilk, millest jäävad meie teadvusse hõõguma tulukesed, mis hiljem aegajalt kustuvad ja jälle süttivad nagu teed juhatavad majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida.
· Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel armastasin
Klaas puruneb, nagu purunevad nii paljud mälestused. Aga need päevad on teemandid ja säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,. Vahel ongi hea, et on halvad mälestused, siis teame teinekord kuidas teisiti käituda, et oleks rohkem häid mälestusi! Mäleta mind alati sellisena nagu ma olin, mitte sellisena nagu sa tahtsid, et ma oleks. Mälestused teevad haiget, aga sina teed rohkem. Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis, kaotatud ja kadunud, kõik minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. Mäletsus on see, mis ei kao kunagi ning toob endas esile parimad ja halvimad ajad. Ära kunagi ürita unustada minevikku, sest just see on muutnud sind selliseks inimeseks nagu sa praegu oled. SÕPRUS: Sõprus on kui pärl, kerge purustada, raske parandada. Sõprus on nagu püksi pissimine, kõik näevad seda, aga sina tunned selle soojust. Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid, vaid pissib koos sinuga.
Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis
majanduslikel põhjustel ja haridust omandama, leidsin ma kinnitust, kuigi hariduse pärast mindi vähem. Palju mindi välismaale ka pere tõttu või järgneti sõpradele. Oma eesmärgid sain ma enam-vähem täidetud. Aja planeerimine oli töö alguses raske, sest mõnda aega oli tunne, et kevad on veel kaugel. Aegamööda harjusin planeerimisega ja lõpuks sain aru, et eesti vanasõna „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ peab paika. Andmete analüüsimise oskus on paranenud. Olen õppinud paremini koostööd tegema. Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja. Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks. 15
eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need astmed läbi ehk siis algul oli ta oktoobrilaps, siis pioneer ja lõpuks kommunistlik noor. Ta õppis A klassis, mis oli auto/õmbluse erialaga. Tema klassijuhataja oli Milvi Alvela. Kreutzwaldi koolis olid klassiõhtud ägedad tema sõnul. Seal sai väga palju nalja. Tavaliselt pidid nad riietuma kellekski. Lisaks toimus veel klassiõhtutel ägedad showd. Näiteks, nagu 21 missi ja misteri valimine. Nad käisid tihti ka kolhoosis. Seal nad otsisid tihti põldudelt hiired ja panid tüdrukutele need taskusse. Tal rohkem teisi eredaid mälestusi ei ole kooliajast. Foto 12
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
.ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis.Kodus tuli mulle ukse pealt vastu väikevend.Tal olid PEAS mu kõige ilusamad stringid. "Mida kuradit sa mu stringidega teed!!! "Äh..amm .
Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva, siis ootad sina vaid ühte meremeest. Ma ei näe, kuidas peatub sinu põsel jaaniöö viimne tõrvatulekeel. Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab ... Ma ei näe sind veel laineladvast üle ega saa sind hellitada veel. Aga kord oled sooldund süles mul sa, sest mu laev on juba koduteel. Refr. Kui sadam ootab ... Käime koos K. Terasmaa Meenub mul, kuidas saime kokku puiesteel, öelda kõike ei julgenud sulle tookord veel, sinu kõrval end tundes ma veendusin taas leida õnne ei või üksinda. Käime koos, on ju nii, et meid lahku teed ei vii. Käime koos ja me teel aegu kauneid ootab ees. Kuigi raskusi teel, kerge võita on neid, sest meil soov alati käia koos. Soovid täitusid pea, seisime taas kõrvuti, Hoides sõrmuseid käes, tõotasime jääda nii, Maailm kaunina näis, seda tundsime vaid, nüüd on oodatud õnn leidnud meid.
Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. # Väga tihti sa ütled mulle, et sa armastad mind. Ükspäev ütlen mina sulle pisarais, et ma vajan sind praegu niinii väga ! Kui sa sel hetkel kahtled mu siiruses siis see tähendab, et need samasugused laused mida sa mulle korrutasid olid vaid sinu nõmedad naljad . # Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis. Kaotatud ja kadunud. Kõik. Minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. # Mälestus on ainuke paradiis, kust keegi meid ei saa välja ajada. # Aeg on võtnud minult sinu , kuid mitte keegi ei suuda võtta mälestust minult , mis on jäänud unustamatu leegina mu hinge !Liiga tihti me ei näe, mis meil on, kuni see on läinud # Armastus on nagu kool . sa üritad mõista selle teooriat , see on sama raske kui keemia , sa arvutad
Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust
selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati Tibar, kes oli minust üks kursus taga ja Jaak Joala kui flöödimängija, kes peagi hakkas mängima basskitarri ja laulma.
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas
võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et olen koolis õppinud väärtusi, mida ka praeguses elus väga hindan ja oluliseks pean. Saan kindlalt väita, et koolis õpitud aastatega on mulle õpetatud austust ja kohusetunnet, ausust, koostööoskust ja osavõtlikkust, pühendumist ja sallivust. Hoolimata sellest, et paljusid väärtusi õpetati koolis alateadlikult, on need väärtused minuni siiski jõudnud. Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab
peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk, ma maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee ütlen! On kuradi jama, ma ütlen. Oh sa mujale ära, miks te kõnnite neli kilomeetrit
Aga need päevad on teemandid ja säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,. Vahel ongi hea, et on halvad mälestused, siis teame teinekord kuidas teisiti käituda, et oleks rohkem häid mälestusi! Mäleta mind alati sellisena nagu ma olin, mitte sellisena nagu sa tahtsid, et ma oleks. Mälestused teevad haiget, aga sina teed rohkem. Remember me and smile, for it's better to forget than remember me and cry. Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis, kaotatud ja kadunud, kõik minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. Mäletsus on see, mis ei kao kunagi ning toob endas esile parimad ja halvimad ajad Naljakaid aforisme. Please go away, I'm allergic to losers. On mul selline nägu peas et mulle läheb korda mida sa minust arvad ? Sa näed nii jube välja,et kui sa rannal liival istuksid,üritaks koerad sind nagu junni maha matta. Kui jumal mõistust jagas, olid sina ilmselt peldikus!
Malle: Kui on vaja pöörata end paremale küljele, kas ma võin siis voodi servast käega kinni hoida. Kiira: Muidugi. See oleks teist väga tore. Vee solin. Klaara:Näe, kui tublid te olete! Proua Malle juba peaaegu puhas! Nii. Nüüd toetuge minu õlale ja Kiira peseb teil parema külje puhtaks. Tubli! Ja nüüd vasak pool. Hästi. Kiira: Aga nüüd, proua Malle, keerame teid selili ja teie tõstke puusad üles. Ei! Ei! Ärge reisi kokku pigistage! Tubli! Saime alakeha ka ilusti puhtaks. Malle: Kas nüüd on kõik? Kiira: Jah, kõik. Olete pestud, kuivatatud, voodipesu vahetatud. Kui siibrit vajate, siis kutsuge. Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile! Kiira ja Klaara: Võtke heaks. Harjutuste vastused H 1. Kasutada õppematerjalis olevat skeleti illustratsiooni ning abivahendina skeleti mulaazi. Õppija või õpetaja osutab mingile skeleti osale ja õpilased häälivad seda õigesti. Vajadusel õpetaja parandab hääldust
" Belikovi magamistuba oli väike, otsekui kast, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav. Suletud uste vastu koputas tuul, ahjus undas; köögist kostsid õhked, kurjaennustavad ohked... Ja tal oli jube vaiba all. Ta kartis, et midagi võiks juhtuda, et Afanassi tal kõri maha lõikab, et vargad sisse tungivad, ja pärast nägi kogu öö rahutuid unesid; hommikul aga, kui me koos gümnaasiumis läksime, oli ta igav, kahvatu ja oli näha, et rahvarikas gümnaasium, kuhu ta läks, oli kohutav, vastik kogu ta olemusele, ja et temal, loomult üksildasel inimesel, oli minuga kõrvuti minek raske. ,,Liialt on hakatud käratsema klassides," rääkis ta, nagu püüdes seletust otsida oma raskele meeleolule. ,,See ei kõlba kuhugi" Ja kas võite kujutleda, see kreeka keele õpetaja, see inimene vutlaris, oleks peaaegu abiellunud." 2
Lisaülesandena panin kirja intervjuu, milles sai vastuse nii mõnigi kripeldav küsimus otse kirjaniku suust, mitte läbi teiste inimeste silmade. Sain teada, et tulevikuplaanides on kirjutada veel üks raamat ühe mehe mälestustest - tema Siberis käigust, sealsest elust ja kodumaale tagasitulekust. Olen väga tänulik kirjanik Harri Jõgisalule, et ta leidis novembris aega minuga vestlemiseks uurimistöö tarvis ja maikuus juhtis tähelepanu stiilivigadele, mis vajasid kohendamist. Jääb soovida vaid libisevat sulge kirjanikule, et uued mõtted teoks saaks ja uued raamatud trükivalgust näeks. 24 ALLIKAD Avaldamata allikad Intervjuu Harri Jõgisaluga 23. 11. 2009 Avaldatud allikad J. Eilart - Nukits - 2001 A. Jaaksoo - Tasa ja targu kuuekümneseks - Looming, 1982, nr 8. Lk 1151 H. Jõgisalu - ,,Grand Marinast'' Kadriorgu: lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg'' 2007 H
Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi ei ole nii hull. OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull
,,Ma olen arvamusel, et teie kui meie kooli kauaaegseim õpetaja- kui ma ei eksi, olete teie ainus, kes vabariigi algusest peale on siin koolis töötanud- võiksite võtta enda peale inspektori ülesanded." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 265 ). See oli väga suur tunnustus mida üks õpetaja võis saada, Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. ,,Nad olid taltsamad juba selgi põhjusel, et ta oli ühtlasi ka nende klassijuhataja. Ta oli suutnud neisse esimestel päevadel kenakesti pieteeti istutada oma kõrge aatelise jutuga, mille tagajärjel iga poiss pidi meisterdama oma päevakava ja hakkama süstemaatiliselt ja lakooniliselt elama. Ja igatahes ei teinud nad mürglit, kui klass pimedaks tehti ja hakati Pompeji varemeid näitama. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 267-268 ). Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. ,,Kas ta oli auahne
mitu aastat naernud. Näib, nagu oleks keegi tema nägu triikinud, aga silmade juures peatunud, et talle mitte haiget teha." Katrin Phillips, 12-aastane · ,,Kui muret on rohkem, kui suudad kanda, helista koju." Pam Brown 5 · ,,Isegi kui ta on vihane, ei vaata tema silmad mind kunagi vihaselt. Kogu selle aja, kui ma ennast mäletan, pole ma kungi näinud, et ta mulle või õele vihaselt otsa vaataks." Erica Llantoudes, 17-aastane 5.peatükk Muretseb igavesti · ,,Ema muretsemine oma laste pärast ei lõpe iial." Sheryl A. Hartley, 12-aastane · ,,Emad on igati valmis laskma Sul minna, laskma Sul elada oma elu ilma sellesse sekkumata. Aga na ei siida hoiduda Sulle helistamast, et uurida, kas Sul ikka on piisavalt sokke. Ja kas Sa sööd korralikult." Pam Brown
Eks tundkem soovi korral inimese absoluutset eraldatust. Me oleme kindlad, et meis enestes on kõik olemas. Me läheme Euroopasse või jälgime teatud inimesi või loeme raamatuid vaistlikus usus, et need selle kõik välja toovad ja meid endale mõistetavaks teevad. Kerjused puha. Inimesed on samasugused kui meie; Euroopa on surnute vana luitunud riidetükk; raamatud on nende kummitused. Heitkem kõrvale see idolaatria! Jätame maha see kerjamine. Ütleme hüvasti oma kalleimatelegi sõpradele ja paneme neile vastu, öeldes: "Kes sa oled? Lase mind lahti: ma ei taha enam olla sõltuv." Ah! Kas sa ei mõista, oh vend, et nõnda läheme lahku üksnes selleks, et kohtuda taas kõrgemal tasemel ja olla seda enam teineteise omad, et oleme rohkem iseenda omad? Sõber on Januse- näoline: ta vaatab korraga minevikku ja tulevikku. Ta on kõigi mu eelnenud elutundide laps, mu tulevaste tundide ettekuulutaja ja suurema sõbra eelkäija.
Ethan polnudki märganud , et nende juttuajamise ajal on nad jõudnud juba istuda elutoa diivanile.Diivan oli pehme ja valged värvi. Poisil hakkas Helenast kahju ning ta võttis teda kaissu.Tüdruk nuttis ikka veel. Poiss küsis Helenalt, kus asub neiu magamistuba, et viia teda sinna. Helena näitas teed ning poiss viis teda sinna. Ta pani tüdruku voodisse ja tõmbas talle teki peale. Ise läks ta koju. 6. Sel õhtul oli Ethanil palju, mille üle mõelda. Tema klassijuhataja on hunt ja pinginaaber on tuhat nelisada aastat vana. Poiss ei saanud aru, miks see peab olema just tema. Ta pööras pead akna suunas, kuna oli kuulda, kuidas keegi kriipis aknaklaasi, kuid seal polnud kedagi. Akna taga polnud isegi puud, mis võiks tuulise öö puhul akent kriipida. Ja järsku kuulis poiss tuttavat häält, mis ütles:" See oli vist hiir või siis rott" Hääle omanik istus poisi voodi serval, see oli Ethani ema. "See pole ju võimalik, sa oled ..
HORATIO: Noh, jõudis lugeda vast sajani. MARCELLUS, BERNARDO: Ei, kauem, kauem. HORATIO: Mitte minu nähes. HAMLET: Tulen täna vahti, ehk ilmub jälle. HORATIO: Ilmub kindlasti. HAMLET: Teid kõiki palun: nagu senini te asja varjasite, jätkake; mis ka ei juhtuks täna öösel muud, te võtke teadmiseks, kuid vaikige. Te armastuse tasun; hüvasti. KÕIK: See on me kohus. HAMLET: Ei; armastus meid liidab; hüvasti. 2. stseen Ilmuvad HAMLET ja OPHELIA. OPHELIA: (naerdes) Prints Hamlet! Soojem! Soojem! Ilmub Laertes. LAERTES: Mu reisikraam on laeval. Ela hästi! Hamlet lahkub. LAERTES: Ning, õde, kui on õnnelikku juhust sul saata sõnumit, siis ära maga, vaid anna endast märku. OPHELIA: Kahtled selles?
Õhtul, kui Sofia mängib oma emaga sõnamängu, heliseb järsku uksekell ning ema läheb vaatab uksele. Seal on naabrid, kes hõikavad: “ Tere, meie oleme just hiljuti end uuesti siin Californias sisse seadnud, Teie kõrvalmajja. Kas mäletate meid? Teie lapsed olid siis üpriski noored, kui me siia esimest korda kolisime, me pole kahjuks suutnud normaalselt kuskile püsima jääda, sest alatihti tuleb midagi vahele ja ilmselt ka seetõttu pole me omavahel sõbrad. Tulime Teile tere ütlema ning mõtlesime, et seekord ehk saaks lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal
annaabi.ee 
