Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5
Gobi Kõrb Gobi Külm Poolkõrb Põhja- ja Loode-Hiinas, Mongolis; Ulatus läänest- itta 1600km; Põhjast- lõunasse 800km; Pindala umbes 1300000 km; Peamiselt kivi ja savikõrb; Jõed puuduvad; On leitud mitmesuguseid fossiile. Asend Maastlikuline piirkond sise Aasias Lõunast piirneb Nan Shan Läänest Tian Shan Põhjast Hangai Idast Suur Hingani mäed Inimtegevuse tõttu Gobi laieneb edasi üha kiiremini Hiinas (matsade maharaiumine, veevarude ammendumine). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Russians - 17th century Name origin Alaska (Russian) Alakshak (Aleutan) Peninsula Nicknames The Last Frontier Land of the Midnight Sun State of Alaska 1959 Symbols Flag - Seal - Symbols 2 Bird - Willow Ptarmigan Dog - Alaskan Malamute Sport Dog Mushing Head of state Governor Sean Parnell (2009..) Republican Geography Coastline 800km East Canada West the Bering Sea North Arctic Ocean South Pacific Ocean Mountains 50 peaks higher than 3.6km Mount McKinley 6.2km Mount Saint Elias 5.5km Lakes Lakes 3197 Lake Iliamna - 2,600 km², 301m deep Climate Highest temperature - 37.8 °C (1915) Lowest temperature - -62.2 °C (1971) Summers short, winters - cold and long Snows in summers above the Arctic Circle
1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km²
ITAALIA Mairis ASUKOHT Click to edit Master text styles Itaalia, ametliku nimega Itaalia Second level Third level Vabariik on riik Euraasia Fourth level mandril Euroopa maailmajaos. Fifth level Asub 800km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Pindala: 301 340 km² Pealinn: Rooma RAHVASTIK Rahvaarv: 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus: 202 in/km² Riigikeel: Itaalia 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaalias on rahvastiku tihedus kõige suurem suurlinnade ja ranniku lähedal, väikseim mäestike ligiduses.
nimeks arvule, milles numbrile 1 järgneb gugol nulle. See arv on nii suur, et tal pole mingit praktilist rakendust. Kogu galaktikas poleks piisavalt ruumi, et seda kirja panna. Kuidas suuri arve tähistatakse? Arvu astmed: Arvu astmed on mugavad, sest nende abil on lihtne kirjutada arve, mis muidu oleksid tohutult pikad. Võtame näiteks arvu, mis on 9 astmes 9 astmes 9. Kui kirjutada see arv tavalisel moel, siis läheks selleks vaja 369 miljonit numbrit ja pabeririba pikkusega 800km. Näiteks: Arvu standardkuju: Selleks et arvud oleksid hõlpsamini loetavad kasutatakse suurte arvude kirjutamisel arvu kümme astmeid. Seda kirjutusviisi nimetatakse arvu standardkujuks. Näiteks selle asemel, et kirjutada 9 000 000 000(miljardit), kirjutatakse Arvu standardkuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegurist ja arvu kümme astmest. Enamik taskuarvuteid näitavad suurte arvude korral arvutustulemust ainult standardkujul. Näiteks:
toiduainetööstus. 70% mäetööstusest moodustab kivisöe kaevandamine SKT põllumajandus 19,9% ; tööstus 19,3% ; teenindus 60,7% Maavarade poolest on India rikas , leidub rauda , mangaani , vaske , pliid , uraani , kivisütt , fosforiiti , naftat , vääriskive ja maagaasi Nepal (Demokraatlik Liitvabariik ) Rahaühik: ruupia Nepali lipp Pindala: 140 800km² Nepali vapp Keeled 2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49% maithili 12% bhodzpuri 8% tharu 6% tamangi 5% nevari 4% magari 3% avadhi 2% teised 10 % Usundid hinduism 80,6 %, budism 10,7 %, islam 4,2%, kirant 3,6 % teised 0,9%
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis
atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km kõrgusele. Kõrguse suurenedes t langeb. Termosfäär-800km paksune kiht, kus t pidevalt tõuseb, sinna kuuluvad ka virmalised, mis tekivad 100km kõrgusel Maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning
Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter: e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4. Hiigellained jõuavad kaldale. Mercalli skaala: Võttis aluseks maavärina tugevuse-mõju mille maavärinad avaldavad pinnasele, inimestele ja loomadele; Ühikuks pallid (1-12); Ei ole eriti usaldusväärne. Richteri skaala: Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka; On numbriline skaala, kus nr-d on energiaga seotud
Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles, tekitades tsunami.
Gobi on suur kõrb, mis asub Euraasias. Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest. Gobi kõrb asub mandri sisealal
Troposfääri kuulub 90%atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus.
Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad
Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)->tardkivimid(graniit, basalt). Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem
1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 2. Osoonikihi hõrenemine. Osoonikihi hõrenemine- osooniaugud Põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris(freoonid) Tagajärjed: pärilikkused haigused, vähkkasvaja sagenemine, võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3
juuli 1810 Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahaühik:peeso(COP) Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4% Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres. Riik piirneb koos ühise piiriga Brasiilia(1 644km),Peruu(1 800km),Venezuela(2 050km), Panama(225km) ning Ecuadoriga(590km).Peale riikide kellega Columbial on ühised maised piirid on Columbia vabariigil veel ühised merepiirid Kariibi riikide Haiti,Jamaica, Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras, Nicaragua ning Costa Ricaga.Columbia on ainus riik Ladina Ameerikas kellel on loodus niivõrd erinev ja mitmekesine riigipiiridel. Veel on Columbia Vaikse Ringi osa,mis on vulkaani ja maavärinate piirkond
Riigi rahaühikuks on kroon(ISK) ja "Lofsöngur" (islandi keeles 'Ülistuslaul') ehk "Ó Gu vors lands" ('Oo, meie maa Jumal') on Islandi riigihümn. Islandi riigilipp Islandi riigivapp 2. ASUKOHT Island asub Atlandi Ookeani põhjaosas, Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel, põhjapolaarjoone lähedal 63. Ja 66- põhilaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad talle ka lähedal asuvad väikesaared. Sotimaani on Islandilt 800km ja Norra rannikuni 1000km. Kanada asustatud alad on teisel pool umbes 2000km kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur
Huvipakkuvaid valdkondi on mitmeid, alustades kunstnikega ja lõpetades tulpide ning puukingadega. Seega tunduski hea võimalus saamaks rohkem teada sellest riigist. 3 ÜLDANDNMED Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 366 600 (2007) Pealinn: Amsterdam Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km Naaberriigid: Saksamaa ja Belgia Riigi tähis: NLD
Õhu koostis: I. Puhas ja kuiv õhk I.1. Lämmastik 78% I.2. Hapnik 21% I.3. Argoon 0,93% I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp
atmosfääri massist. - Stratosfäär - kõrgub troposfääi kohal 50-55km-ni. Sinna on koondunud suurem osa osooni, mis neelab lühilainelist päikesekiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon planeedi elu hukkumise eest. Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energiaallikas on päike. Maale langeb päikesekiirgusest vaid väike osa. Seegi
Marss läbimõõt 6794km, kaugus päikesest 228 miljonit km, tiirlemisperiood 687 päeva.Marsil on kaks kuud Phobus ja Deimos, mis on tumedad, tolmuga kaetud ja korrapäratu kujuga kaljurahnud.Marss on äärmiselt tolmune.Liiva ja tolm sisaldavad palju rauda ja seepärast on Marss roostekarva.Sageli möllavad amrsil liivatormid, mähkides kogu planeedi tolmupilvesse.Arvatakse, et Marsil on kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid. Jupiter läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10 kuud.Koosneb peaaegu tervenisti gaasist.Ta on nii võimas, et tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub.Jupter paistab mittevilkuva tähena ja on palja silmaga nähtav.Teleskoobis on näha Jupitei pilvevööte ja kuulsat Punast Laiku, mis on tohutu pööristorm.Tuule kiirus pöörises on 500km/h.Pööristorm on püsv ja arvatakse, et olemas olnud juba 300 aastat
avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Nt.26.detsembril 2004.aastal India ookeanis 6 aset leidnud maavärinast sai alguse India ookeani äärealade täielik purustus, mis levis isegi Somaalia rannikualadeni. Laine kiirus oli kuni 800km/h. MÕISTED: MINERAAL - kindla, kuid mitte laama rebenemisel ja osade fikseeritud keemilise koostise ja lahknemisel. enamasti kristallilise struktuuriga MAGMA - Maa sisemuses asuv looduslikult esinev anorgaaniline ülessulanud kivimeist koosnev vedel tahke aine. mass. KIVIM - looduslikult esinev tahke
järvedega, sest seal kasvab rikkalikumalt rohttaimi. Talveks siirdub suurem osa põhjapõtru metsatundrasse, läbides kevadel ja sügisel sambla-samblikutundra ja põõsastundra. Talvel on lagetundras vähe toitu ja sedagi on tiheda lumevaiba alt väga raske kätte saada. See sunnib põhjapõtru sooritama sügisel hulgirändeid langetundrast metsatundrasse. Rännete ulatus karibuul (nii nimetatakse Põhja-Ameerika ulukpõhjapõtru) 500-600, erandlikult ka 800km. Sesoonsete rännete iseloom sõltub paljudest põhjustest: loomade arvukusest, lumikatte sügavusest ja karjamaade olukorrast antud piirkonnas. Kuid rände üldsuund, rändteed ja jõgede ületamise kohad on alati needsamad. Kanadas siirdub karibuu metsaaladele oktoobris või detsembris,kuid juba enne seda, suve lõpul,hakkavad karjad vähehaaval lõuna poole nihkuma ja piki 6 metsapiiri uitama
Temperatuur on siin ~ -50°C. Kiht ulatub kuni 30km kõrguseni.Isopaus.Stratosfäär omaduseks on kõrguse kasvades temperatuuri tõus 3°C võrra 1km kohta. Ülemine piir on ~50km kõrgusel (temp. 0°C).Stratopaus üleminekukiht 5km. Mesosfäär temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km kõrgusel (temperatuur on seal -100°C).Mesopaus Termosfäär temperatuur tõustes kõrgemale tõuseb. Ülemine piir ~700-800km ( temperatuur on seal üsna kõrge umbes 1000°C juures). Termopaus.Eksosfäär lõppu on raske öelda, umbes 1200°C kõrgusel. Temperatuur tõuseb seal väga aeglaselt, võib tõusta umbes 1700°C juurde.Öökülm põllumajanduslikus mõttes nimetatakse põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0° C. Neid on põhiliselt kahte tüüpi:Advektiivne öökülm
sisselõige h 1,5m b 1,75m Soodesse PONS LONGUS plank ja roigasteed kaetud pinnasega, ühel pool kraav teisel pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas. Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa. Tähtsaim Rooma ja Balkani vahel Via Egnatia (Aasia suund) 800km 145 ema. Elavdas tunduvalt kaubandust. Rooma teede mõõdistamine. Kasutati Grooma nimelist nivelliiri eelast. Teedele ilmusid 123 ema 1,5m kõrgused ja 30...40 cm läbimõõduga silindrilised miilikivid ja puhkeplatsid (samm 1479m bosnia 1500m kaugus Roomast). Kasutusel oli ka kuldne algusekivi. Hiljem tuli kasutusele ka hodomeeter, mis näitas läbitud teed ja selleks kulunud aega. Sõidutee paremaks orientiiriks paigaldati ka marmorkive, mis pimedas helkisid. Kaardistamine
Läbipaistvus – oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust Mesosfäär – temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km kõrgusel (temperatuur on seal -100°C).Mesopaus. Termosfäär – nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris. Kõige parem on läbipaistvus talvel, mil õhus on vähe veeauru ja tolmu. Suvele üleminekul temperatuur tõustes kõrgemale tõuseb. Ülemine piir ~700-800km ( temperatuur on seal üsna kõrge umbes 1000°C juures). läbipaistvus halveneb olles kõige väiksem augustis. Bougueri seadus – kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosfääris maapinnale jõudnud Termopaus.Eksosfäär – lõppu on raske öelda, umbes 1200°C kõrgusel. Temperatuur tõuseb seal väga aeglaselt, võib tõusta umbes 1700°C kiirguse intensiivsus alati väiksem solaarkonstandist
Mesosfäär- ulatub umbes 80 km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud kaasi molekulid päikese kiirguse mõjul ioonideks.(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud kiht asub 50-65km kõrgusel maast ja neelab raadio lühilaineid. Nähtus esineb üksnes päeval. 4. Termosfäär- Paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla kuni 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised mis tekkivad u 100 km kõrgusel maast elektronide ja ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri rikastuvad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid mis põhjustabki virmalisi. 5. Eksosfäär- Atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800 km ja läheb järkjärgult üle planeetide vaheliseks ruumiks. Maakera põhiline energia allikas on päike. Maale langeb päikese
esimese trükitud kaardi, mida võib pidada ehtsaks merekaardiks. Selles oli ühendatud kompassi abil laakimine ja nurga- ning mõõdutäpsusel põhinev kartograafia, moodustades selle, mida tänapäeval mõistame kaardinavigatsiooni all. Alles hiljaaegu ei olnud inimestel õiget ülevaadet, milline on ookeani põhi. Selleks lennutati 1978 aastal satelliit ,,Seasat-A", mis pidi uurima maailma ookeane. Satelliit tiirles 800km kõrgusel ning tegi 25 ookeani põhjast pilte, millel oli nii mägesid kui ka orge. Veel on kasutatud merepõhja kaardistamiseks sonarit. Merekaarte võib jagada oma ülesannete põhjal kolme rühma: teatmelised, navigatsioonilised ja plaanid. Alates 16. sajandist võeti merekaardite koostamisel kasutusele kartograafilised projektsioonid, mis
Kiudpilved muutuvad keskmise korruse pilvedega ( Alto-pilved) , millest võib vihma või lund sadada. Hakkavad tekkima veel kiht-saju pilved ja võib igast kraami sadada. Pilvede alumine piir jõuab paarisaja meetri kõrgusele ja tekivad rebeneneud vihmapilved mis näitavad et frondi joon on lähedal. Maapealne frondi joon võib sademetest 200-300km eespool olla . Pilvede süsteem frondijoone ees võib olla 700-800km . Vertikaalne ulatus ca 10km.Sooja frondi lähenemisel hakkab õhurõhk kiiresti langema, tuul tugevneb (talvel tuisk). Suurema õhuniiskuse tõttu halveneb soojas piirkonnas horisontaalne nähtavus, talvel esineb sageli udu. Lennundusele mõjub halvasti tänu halvale nähtavusele ja madalatele pilvedele . Äikest esineb harva aga kui esineb siis intensiivselt. Oklundeerunud front Külmad frondid on kiiremad ja nad võivad järelejõudes soojaga
annaabi.ee 
