Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 19...
77 -57 -22 53 34 59 -85 -57 -23 100 42 -73 27 -4 95 -10 -19 66 -19 -90 -71 -27 -33 -59 -69 67 35 -58 16 11 17 -84 0 -8 -81 47 90 -1 -58 -68 -8 62 61 -45 -3 -12 3 -21 21 76 -81 2 99 15 -65 -92 89 57 -18 5 82 10 -13 -94 33 92 -9 -93 -1 -58 40 -78 98 3 71 -59 -69 6 -57 29 -27 5 -26 52 -13 5 -84 -76 95 4 92 -77 -54 5 71 -62 77 8 -31 83 -56 4 58 -27 27 7 46 -28 -33 6
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomustus. Duralumiinium on AlCu sulam, kus Cu sisaldus on kuni 5%. AlCu4Mg1 : Cu 3,84.9%, Mn 0,30,9%; Mg 1,21,8%; Si 0,5%; Fe 0,5% ENAW 2024 AlCu faasidiagramm: Töökäik 1. Määrasime duralumiiniumi HRB kõvaduse lähteolekus erinevatest kohtadest. 2. Määrasi...
TURU-UURING Miks inimesed tarbivad liigselt alkoholi? EESMÄRK Selgitada välja – miks inimesed tarbivad liigses koguses alkoholi? AJAVAHEMIK JA INIMESTE ARV ● Uuring kestis 7 päeva. Algas 8. mai ja lõppes 15. mail. ● Uuringus osales kokku 58 inimest. UURINGU KÜSIMUS Inimeste käest küsisime – Miks tarbivad inimesed liigses koguses alkoholi? UURINGU TULEMUSED ● 3 inimest 58-st tarbivad alkoholi pohmelli raviks ● 5 inimest 58-st tarbivad, et vältida kohustusi ● 8 inimest 58-st tarbivad, et lõõgastuda ● 10 inimest 58-st tarbivad, kuna alkoholist on saanud rutiin ● 14 inimest 58-st tarbivad liiga aktiivse ühiskondliku elu tõttu ● 18 inimest 58-st tarbivad alkoholi, sest kodus on probleeme JÄRELDUSED Uuringu tulemused näitasid, et ● Inimesed tarbivad liiga palju põgenemaks raske pereelu eest või vältimaks vastutust pere ees. ●...
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine l...
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...
Tööjõu liikumine kuude lõikes tootmis ettevõttes Töölepinu Uutele loodud Lapse- lõpetamine - Seis töökohtadele hoolduspuh- töölt Uute töötajate eelmise tööleasumine kusele minek Pensionile lahkumine (-) tööleasumine kuu lõpul (+) (-) siirdumine (-) va LHP ja P (+) Kuu T1 UTK LHP P TL T2 Jaanuar 50 1 1 1 Veebruar 51 2 2 Märts 51 ...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistika Koostaja: Karin Kiilaspä 12a Viljandi 28.11.10 Andmete kirjeldus Minu töö eesmärgiks on uurida kõikide Päri Spordihoones käivate 18- aastaste tüdrukute kehakaalu. Kehakaal on arvuline ja pidev. Päri Spordihoones käivate 18-aastate kehakaalu tulemused on järgmised, kehakaal on kilogrammides: 1. Karin 57 26. Emmeliine 62 2. Mari 55 27. Margit 55 3. Kristi 48 28. Piret 59 4. Kerttu 50 29. Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 ...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees ...
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 75, 75, 75, 75, 75, 75, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 85, 85, 85, 85, 90, 9...
n= 60 Andmed (165): Väärtus (xi) Kordusi (ni) ni*xi ni*xi^2 1 1 1 1 1 6 6 1 6 36 7 7 1 7 49 8 8 1 8 64 9 9 1 9 81 12 12 1 12 144 13 13 1 13 169 18 18 1 18 324 19 19 1 19 361 23 23 1 23 529 24 24 1 24 576 26 26 2 52 1352 26 33 1 ...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ...
Näide 5.6. Erinevate väetiste mõju selgitamiseks männipoogendite kasvule korraldati Mõisaküla seemlas katse, kus ühe ja sama klooni poogendeid väetati lämmastikväetisega (N), fosfo väetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kolmandal aastal peale väetamist mõõdeti iga katseala po valitud (ladvakasvu) okka pikkused millimeetrites. N 60 63 64 65 58 60 P 51 49 52 48 54 52 NPK 56 56 55 56 56 53 Kontroll 61 54 56 58 55 63 Kas saab tõestada, et erinevate väetamise variantide puhul on poogendite keskmised o Olulisuse nivooks valime 0,05. Funktsioontunnuseks on okka pikkus. Faktoriks on väetamise variant, milles on 4 taset: N, P, NPK ja kontroll. Nullhüpoteesiks on väide, et kõigi nelja väetamise varia...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ...
Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 ...
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 168 70 57 40 2 ...
Variant nr 11 Tõste ja edastusmasinad 01.01.2019 Lihtsad tõstemehhanismid Kruvitungraud arvutus Algandmed P := 68kN tõstevõime L := 0.2m tõstekõrgus R := 160N käepidemele rakendatav jõud N Teras 45 spindli materjal s := 70MPa = 70 lubatud survepinge 2 mm Malm C4 18-36 mutri materjal f := 0.15 hõõrdetegur keermepaarile (teras-malm (1, lk 58 )) Arvutused 1) Spindli tugevustingimus survele (1, lk 58) P0 s = 2 d1 4 Arvutuslik koormus P0 P0 := 1.3 P = 88.4 kN Keerme siseläbimõõt ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
4 5 6 1 2 7 3 2 =-- 7 3 1 2 -4 4 5 152 -152 1 2 -4 1 2 =-- 0 -2 -36 = 0 -1 0 -1 58 0 -2 -152 152 2 -4 1 -2 -1 -7 3 7 6 6 1 0 -5 5 -4 ### -7 -8 7 -4 -8 6 4 0 -4 4 -3 -8 8 1 3 1 1 0 -7 -1 -2 -3 7 -5 4 -1 3 =-- 7 3 -4 8 0 4 3 3 0 -2 -1 -5 3 568 1 0 -7 -1 -2 1 0 -8 -13 -2 -3 0 0 -1 24 3 7 =-- 0 0 -4 29 3 10 0 0 0 19 2 1 0 ...
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
Aruandeaasta kasum / kahjum ROE (aasta Aasta Varad Omakapital (€) Müügitulu (€) (€) algus) 2004 2721649 765935 17189116 2005 4757115 327088 1029111 19389980 42.7% 2006 4745614 633057 1645003 21125132 61.5% 2007 8223200 188415 1322125 25205570 11.5% 2008 7043978 -370975 792969 24204094 -28.1% 2009 1524979 -919757 61752 9585791 -116.0% 2010 996945 -68146 194927 6575089 -110.4% 2011 2321797 49734 244661 10011954 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib Eesti N 172 80 56 41 2 4 võileib Eesti N 183,5 68 55,5 40 3 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 171 57 56 39 0 4 võileib Soome N 175 68 56 40 2 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 168 70 57 40 2 5 võileib Ee...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
44,84 Keskväärtus 44,84 ül4 1 Dispersioon 814,056666667 814,05667 intervalli nr. 1 Mediaan 38 28,531678 1 7 Haare 86 2 10 t-statistik -0,9043112513 3 15 50 4 16 5 19 1,7108820799 24 35 Histogr 38 0,4780363352 38 0,4168338365 8 41 1,7108820799 7 6 41 36,4150285018 5 44 13,8484250272 4 49 814,056666667 ...
Korrastatud variatsioonirida: 1; 6; 7; 8; 9; 12; 13; 18; 19; 23; 24; 26; 26; 33; 34; 35; 35; 38; 39; 39; 41; 44; 44; 45; 45; 45; 46; 47; 48; 48; 48; 54; 56; 58; 58; 58; 59; 60; 61; 62; 66; 68; 68; 69; 71; 71; 74; 75; 76; 77; 80; 86; 88; 89; 89; 90; 94; 94; 97; 99. Eksete hindamine 𝑥3 −𝑥1 Min 𝑅𝑙𝑜𝑤 = 𝑥 = 0.06452 < 0.265 𝑛−2 −𝑥1 𝑥𝑛 −𝑥𝑛−2 Max 𝑅ℎ𝑖𝑔ℎ = 𝑥𝑛 −𝑥3 = 0.05435 < 0.265 DCRIT(0.05; 60)= 0.265 Järeldus: Eksed puuduvad, sest nii Rlow kui ka Rhigh on väiksemad kui DCRIT. Tõenäosus, et partiis n=60 esineb vähemalt 2 erinevat väärtust 𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢 𝑒𝑠𝑖𝑛𝑒𝑚𝑖𝑠𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 46 𝑃(𝑣äℎ𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡 2 𝑒𝑟𝑖𝑛𝑒𝑣𝑎𝑡 𝑎𝑟𝑣𝑢) = = ∗ 100% =76.67 % 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑟𝑒𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑢𝑑𝑒 ℎ𝑢𝑙𝑘 60 Tabel 1...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Riina Meos 12. klass Uurimustöö Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.2 Histogramm......................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDN0100 Andmekaevandamine BÖRSIFIRMADE "SOTSIAALVÕRGUSTIKU" ANALÜÜS Kodutöö nr. 4 Tudeng: Vassili Ljahhovets Matrikli number: 093068 IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2010 1 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Vassili Ljahhovets Allkiri: 2 SISUKORD 1. Andmete kogumine..................
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi: Õpperühm: KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid Stalagmomeeter (joonis 1), mtkolvid mahuga 25(50) ml, pipetid Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari kü...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 ...
Sheet1 Nr. Temp. Metall Pooljuht 1/T ln R ºC 1 32 111,7 7970 0,0032771 8,98344 2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127 4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 ...
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 0 1 2 3 4 1 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D P F 10 1 1 2 3 4 2 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 2 2 4 6 8 3 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 3 3 6 9C 4 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 4 4 8 C 10 5 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 5 5A F 14 6 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 6 6 C 12 18 7 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 7 7E 15 1C 8 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 8 8 10 18 20 9A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 9 9 12 1B 24 A B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 A A 14 1E 28 B C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A B B 16 21 2C C D E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B C C 18 24 30 D E F 10 11 12 12 14 15 16...
Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine. # B L X Y 1-2 58°59'50" 25°19'25" 6540,45 576,1 2-3 59°00'42" 25°26'41" 6542,25 582,95 3-1 59°1'29" 25°28'3" 6543,70 584,25 p.1) d1= 59°00' - 10" = 58°59'50" 60" = 3,7 cm x = 0,6 cm x = 10" p.1) d2= 25°20' - 35" = 25°19'25" 60" = 1,9 cm x = 1,1 cm x = 35" p.2) d1= 59°00' + 42" = 59°00'42" 60" = 3,7 cm x = 2,6 cm x = 42" p.2) d2= 25°25'+ 1'41" = 25°26'41" 60" = 1,9 cm x = 3,2 cm x =1'41" p.3) d1= 59°00' + 1'29" = 59°1'29" 60" = 3,7 cm x = 5,5 cm x = 1'29" p.3) d2= 25°25' + 3'03" = 25°28'3" 60" = 1,9 cm x = 5,8 cm x = 3'03" X ja Y TM Baltic 93 1) Y=6540+0,9*500=6540,45 km X=576+2,2*500=576,1 km 2) Y=6540+4,5*500=6542,...
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i...
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see...
Kondensaatori laadumine U= 20 V I01 = 85 µA I02 = 120 µA Jrk Aeg I (µA) I/I0 ln (I/I0) nr (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 0 85 120 1,00 1,00 0,00 0,00 1 5 80 106 0,94 0,88 -0,06 -0,12 2 10 73 94 0,86 0,78 -0,15 -0,24 3 15 67 84 0,79 0,70 -0,24 -0,36 4 20 62 75 0,73 0,63 -0,32 -0,47 5 25 58 67 0,68 0,56 -0,38 -0,58 ...
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. ...
P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2...
1. ülesanne Juuli Summapoolaasta kokkuvõte iga kululiigi lõikes. Koosta Kommunaalmaksed 180.93 Kui suured oli poolaasta kulud kokku? KÜ osamaks Koosta poolaasta 70.51 kulude illustreerimiseks diagramm. Elekter Vastus: Poolaasta 153.08 kulud olid kokku 4233,60 Elion, lauatelefon 145.26 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 KOKKU 668.37 August Kommunaalmaksed 137.08 KÜ osamaks 70.51 Elekter 135.51 Elion, lauatelefon 137.72 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44 Kokku 599.42 Poolaasta kulud September Kommunaal...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 ...
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lub...
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 8 TO: Töö eesmärk: Maa magnetvälja Töövahendid: Tangensgalvanomeeter, magnetilise induktsiooni ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asu...
annaabi.ee 
