nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema. Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda. 8
tulekahjusid, see tähendab, et vähemalt kord 25 aasta jooksul. Ohud ja õnnetuste stsenaariumid Tulekahju: Nii diisel kui ka bensiin võivad süttida kuumusest, leegist või sädemest. Tulekahju korral võivad tekkida mürgised gaasid. Põhjustajaks võib olla inimlikud eksimused, eirates nõudeid ja valides vale tehnoloogia. Samuti võib põhjustada tulekahju tehnilised rikked. Selline õnnetus on vähe tõenäoline, kuna suurõnnetus ohuga ettevõte on range kontrolli all. Kui ettevõte pole kasutusele võtnud piisavalt ennetusmeetmeid, siis ei saaks ettevõte tegutseda. Plahvatus: Tulekahju kuumusest võivad mahutid lõhkeda. Plahvatusoht võib tekkida ka kanalisatsioonis, kui bensiin ja/või diisel satuvad kanalisatsiooni. Põhjustajaks võib olla inimlikud vale tehnoloogia ja tehnilised rikked. Õnnetus on vähe tõenäoline. Tervisekahjustus:
1) asukoha ja selle ümbruse plaan koos mõõtkava ja kirjeldusega, käitise geograafilised koordinaadid, meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised keskkonnatingimused; 2) käitises suurõnnetust põhjustada võivad seadmed ja tegevused; 3) nende ettevõtete ja tegevuste loetelu, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu, raskendada selle tagajärgi ja põhjustada doominoefekti, ja objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohualasse käitis jääb; 4) selliste alade kirjeldus, kus suurõnnetus võib aset leida, asustatud piirkonnad ja nende asustustihedus. 13 Käitise allüksuse tegevuse kirjelduses sisaldub järgmine teave: 1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, suurõnnetuse
Riskianalüüs koosneb 1. Üldosast 2. Analüüsiosast 3. Võimeanalüüsist 4. Järeldustest Toimunud sündmuste analüüs Päästeameti HORA-s · Loodusjõudude poolt põhjustatud sündmus Torm, üleujutus, ekstreemsed temperatuurid ja sademed, · Transpordivahendi õnnetusest tingitud sündmus Maanteel, õhusõidukiga, laevaga sadamas, ohtliku veosega, ... · Tulekahju, plahvatus või varing Hoonetulekahju, metsa- ja maastikutulekahju, plahvatus, varing · Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes Suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemine, koondumine ja võimalikud vastasmõjud Päästesündmuse (hädaolukorrana) valikstsenaariumid HORA-s · Tormist põhjustatud üleujutus Pärnu linna näitel · Masskannatanutega hoonetulekahju -Tallinna kõrghoone näitel · Doomino õnnetus suurõnnetuse ohuga ettevõttes Muuga sadama näitel Elutähtsad teenused
Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud. Et Tsernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil olema meeskonnas õõnestaja, nad oleksid pidanud sundima Nõukogude teadlasi tegema vigu reaktori konstruktsiooni analüüsil või põhjustama seitsmepallise maavärina epitsentriga otse reaktori all. ESIMENE PILT: Avalikkuse ette on jõudnud 9. mail 1986. aastal tehtud pildid Tsernobõli tuumajaamast, kus hiljuti oli suurõnnetus. Selle ajani hoidis NSV Liit juhtunut pooleldi saladuses. (Reuters) Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikutele osutatava sotsiaal ja arstiabi kohta Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatada saaanud isikute sotsiaal ja arstiabi parandamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada järgmised Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute kategooriad:
konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks
komisjonitasu. Lastele suunatud telereklaami tootvates meediaettevõtetes võib tekkida eetiline kohustus edendada häid väärtusi ja vältida ebatsensuursi materjale selle programmeerimisel (Horton 2018). Nähtav näide tööstuspõhisest ärieetikast on energiavaldkonnas. Ettevõtted, mis toodavad energiat, eriti mittetaastuvat energiat, näevad järjekindlalt kontrolli selle üle, kuidas nad keskkonda kohtlevad. Üks puudujääk - olgu see väike kivisütt tööstusettevõttes või suurõnnetus, nagu näiteks 2010. aasta BP naftareostus - sunnib ettevõtet vastama paljudele reguleerivatele asutustele ja kogu ühiskonnale, kas see vastab oma kohustusele kaitsta keskkonda agressiivne kõrgema kasumi taotlemine. Energiaettevõttele on rangelt ja selgelt määratletud keskkonnategevuse eetikaküsimuste süsteem, kui ta soovib areneda keskkonnasõbralikumate eeskirjade ja üldsuse teadlikkusest keskkonnaküsimustes (Horton 2018).
1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks; 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud; Naftaajastu 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad; Stavangeri linnast sai tööstuskeskus; 1980 suurõnnetus (naftaplatformil, kus hukkus palju inimesi merel) (Alexander Kiellandi Ehitusviga, tulega tormiga murdusid vaiad perepõhjas puruks ja see platsvorm vajus küliti merre); 1960.aastate lõpul suurenes sisseränne; 1994 kukkus rahvahääletusel läbi ettepanek ühinemiseks EL-ga; Olav V (1958-1991) kuningas pärast sõda (käis printsina olümpiamängudel); Harald V (1991- ) kuningas (Norras praegugi) Tähtsaimad parteid
(3) Vabariigi Valitsus võib keelustada või piirata suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab ettenähtava suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, kelle haldusterritooriumil ohtlik ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 1 osas esitanud väärandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele väärandmeid käideldavate kemikaalide omaduste ja hulga kohta; 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korrale vastavat teabelehte või ohutusaruannet ja hädaolukorra plaani. (4) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on järelevalveasutusel vastavalt
(3) Vabariigi Valitsus võib keelustada või piirata suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab ettenähtava suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, kelle haldusterritooriumil ohtlik ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on käesoleva paragrahvi lõike 1 osas esitanud väärandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele väärandmeid käideldavate kemikaalide omaduste ja hulga kohta; 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korrale vastavat teabelehte või ohutusaruannet ja hädaolukorra plaani. (4) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on järelevalveasutusel vastavalt oma
kehtestatud künniskogust. (2) Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta; 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani; [RT I 2009, 39, 262 jõust. 24.07.2009] 8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
kehtestatud künniskogust. (2) Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Terviseametile valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta; [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani; [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] 8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud
3. Kuidas mõjuvad ohtlikud ained kehale? 4. Kuidas kaitsta end saastumise eest? 5. Milliseid kaitsevahendeid kiirabi kasutab? 6. Kuidas sündmuskohal dekontamineeritakse? 7. Milline teave tuleb edastada arstile/haiglale? 8. Millised meetmed on vajalikud pärast ohtlike ainetega seotud väljakutset? 679 50. Kiirabi tegevus suurõnnetuste korral Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab selgitada ja eristada mõisteid „õnnetus“, „suurõnnetus“, „katastroof“, teab kuidas kirjeldada olukorda, hinnata ohtu ja esitada raportit, teab sündmuskohale esimesena jõudnud kiirabibrigaadi ülesandeid, teab kiirabi poolt teostatavaid tegevusi sündmuskohal, kannatanute kogumispunktis, suudab selgitada patsientidele abi andmise süsteemi (k.a triaaž) ja selle õiget rakendamist, teab triaaži aluseks olevaid põhimõtteid ja tunneb triaaži klassifikatsiooni. Üldine sissejuhatus
miseks on valitsusel õigus kasutada netuste korral, mis seavad ohtu väga kaitseväge ja Kaitseliitu. paljude inimeste elu või looduskesk- konna. Eriolukorra väljakuulutamise Erakorraline seisukord on riigi jul- põhjuseks võib olla paikkonna kee- geoleku seisukohalt üks ohtlikumaid miline või radioaktiivne saastumine, hädaolukordi. Erakorraline seisukord suurõnnetus tööstuses, muu suurõn- kuulutatakse välja juhul, kui oht põhi- netus või -avarii. Väga ohtlik võib olla seaduslikule korrale on ülimalt tõsine nakkushaiguste levik, millega kaas- ning selle vastu on võimalik võidelda neb inimeste või loomade massiline ainult äärmuslikke meetmeid võttes. Kaitseväelased päästetöödel 36 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS
annaabi.ee 
