nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema. Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda. 8
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Suurõnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel kasutan juhendi taga olevat tabelit. Suurõnnetuse toimumine on vähe tõenäone, s...
1) asukoha ja selle ümbruse plaan koos mõõtkava ja kirjeldusega, käitise geograafilised koordinaadid, meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised keskkonnatingimused; 2) käitises suurõnnetust põhjustada võivad seadmed ja tegevused; 3) nende ettevõtete ja tegevuste loetelu, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu, raskendada selle tagajärgi ja põhjustada doominoefekti, ja objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohualasse käitis jääb; 4) selliste alade kirjeldus, kus suurõnnetus võib aset leida, asustatud piirkonnad ja nende asustustihedus. 13 Käitise allüksuse tegevuse kirjelduses sisaldub järgmine teave: 1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, suurõnnetuse
Riskianalüüs koosneb 1. Üldosast 2. Analüüsiosast 3. Võimeanalüüsist 4. Järeldustest Toimunud sündmuste analüüs Päästeameti HORA-s · Loodusjõudude poolt põhjustatud sündmus Torm, üleujutus, ekstreemsed temperatuurid ja sademed, · Transpordivahendi õnnetusest tingitud sündmus Maanteel, õhusõidukiga, laevaga sadamas, ohtliku veosega, ... · Tulekahju, plahvatus või varing Hoonetulekahju, metsa- ja maastikutulekahju, plahvatus, varing · Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes Suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemine, koondumine ja võimalikud vastasmõjud Päästesündmuse (hädaolukorrana) valikstsenaariumid HORA-s · Tormist põhjustatud üleujutus Pärnu linna näitel · Masskannatanutega hoonetulekahju -Tallinna kõrghoone näitel · Doomino õnnetus suurõnnetuse ohuga ettevõttes Muuga sadama näitel Elutähtsad teenused
Liitu õõnestada, oleme küllalt kuulnud. Et Tsernobõli katastroofi põhjustada, pidanuks neil olema meeskonnas õõnestaja, nad oleksid pidanud sundima Nõukogude teadlasi tegema vigu reaktori konstruktsiooni analüüsil või põhjustama seitsmepallise maavärina epitsentriga otse reaktori all. ESIMENE PILT: Avalikkuse ette on jõudnud 9. mail 1986. aastal tehtud pildid Tsernobõli tuumajaamast, kus hiljuti oli suurõnnetus. Selle ajani hoidis NSV Liit juhtunut pooleldi saladuses. (Reuters) Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikutele osutatava sotsiaal ja arstiabi kohta Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatada saaanud isikute sotsiaal ja arstiabi parandamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada järgmised Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute kategooriad:
konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks
komisjonitasu. Lastele suunatud telereklaami tootvates meediaettevõtetes võib tekkida eetiline kohustus edendada häid väärtusi ja vältida ebatsensuursi materjale selle programmeerimisel (Horton 2018). Nähtav näide tööstuspõhisest ärieetikast on energiavaldkonnas. Ettevõtted, mis toodavad energiat, eriti mittetaastuvat energiat, näevad järjekindlalt kontrolli selle üle, kuidas nad keskkonda kohtlevad. Üks puudujääk - olgu see väike kivisütt tööstusettevõttes või suurõnnetus, nagu näiteks 2010. aasta BP naftareostus - sunnib ettevõtet vastama paljudele reguleerivatele asutustele ja kogu ühiskonnale, kas see vastab oma kohustusele kaitsta keskkonda agressiivne kõrgema kasumi taotlemine. Energiaettevõttele on rangelt ja selgelt määratletud keskkonnategevuse eetikaküsimuste süsteem, kui ta soovib areneda keskkonnasõbralikumate eeskirjade ja üldsuse teadlikkusest keskkonnaküsimustes (Horton 2018).
1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks; 1952 toimusid Oslos taliolümpiamängud; Naftaajastu 1960.a. lõpul avastati Põhjamere naftaväljad; Stavangeri linnast sai tööstuskeskus; 1980 suurõnnetus (naftaplatformil, kus hukkus palju inimesi merel) (Alexander Kiellandi Ehitusviga, tulega tormiga murdusid vaiad perepõhjas puruks ja see platsvorm vajus küliti merre); 1960.aastate lõpul suurenes sisseränne; 1994 kukkus rahvahääletusel läbi ettepanek ühinemiseks EL-ga; Olav V (1958-1991) kuningas pärast sõda (käis printsina olümpiamängudel); Harald V (1991- ) kuningas (Norras praegugi) Tähtsaimad parteid
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
inimeste päästmiseks ja normaalseks peetava elutaseme säilitamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised abinõud. Eristatakse inimtekkelisi (man-made) õnnetusi (massiivsed liiklusõnnetused, lennuki allakukkumine, hoone kokkuvarisemine, paanika) ja looduse tekitatud (nature-made) õnnetusi (maavärin, orkaan, üleujutus). Üha enam levivad terroristide poolt plaanitult toimuvad õnnetused (New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse rünnak, massiline tulistamine Norras jne.) Katastroof – suurõnnetus, mille tagajärjel ei ole võimalik säilitada inimeste normaalne elutase ka kõigi erakorraliste meetmete rakendamisel Triaaž – vigastatute jagamine nelja gruppi vigastuste raskusastme järgi. Triaaž on arstlik tegevus Päästesündmus – ootamatu olukord, mis ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu vahetult inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonnareostuse või muu sarnase korral
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
