kannatanute kui ka abipakkujate poolt.................................................................10 Töö eesmärk sai täidetud...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS 2005. aastal toimus Pärnus üleujutus, mida tuntakse jaanuaritorni nime all. Kuna jaanuaritorm tuli üpriski ootamatult kõigile siis keegi ei olnud selleks valmistunud. Töö eesmärgiks oli välja uurida jaanuaritormi põhjustest ning teha ülevaade kahjustustest. Samuti uurisin päästekorralduse tegevust. 3 1. MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL? Tormiks peetakse hädaolukorda, kus tuule keskmine kiirus on alates 25m/s või tuulepuhangud alates 33m/s
1. juulil avati A Le coq Tartu Õllemuuseum 14. veebruaril ilmutas Paul Tuhkur oma autobiograafilise raamatu "Elu rõõmud" 14. septembril toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004 27. märtsil sai Eesti NATO liikmeks 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks XVII Tantsupidu "Las jääda ükski mets..." XXIV Laulupidu "Alati mets... teel" 2.07.2004 5.07.2004 2005 Jaanuaritorm 19. juunil avati Eduard Tubina monument 2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse"
linnades ja asulates võis elektrihind oluliselt erineda. Elektrikulu sõltub mitmest aspektist. Näiteks maja soojustusest, küttest ning ka kasutuses olevatest elektriseadmetest. Aastakümneid tagasi oli elektritarbimises mitu olulist erinevust tänapäevaga. Esiteks oli majapidamises oluliselt vähem elektriseadmeid, teiseks olid need ka oluliselt väiksema võimsusega. Tänapäeval ilma elektrita.. Meenub jaanuaritorm 2005. aastal, kui ärkasin hommikul ja mõtlesin, et vaataks televiisorit. Seda ei saanud aga teha, kuna elektrit ei olnud. Seejärel mõtlesin, et internetis saab ikka midagi teha, aga loomulikult ei töötanud ju ka arvuti, kuna elektrit polnud. Ühelegi sõbrale ka helistada ei saanud, kuna mobiiltelefoni aku oli tühi ja laadida seda muidugi ei saanud, kuna elektrit ei olnud. Sellisel juhul võiks ju öelda, et loe raamatut, kui igav on
läinud: Rootsit ja Eestit räsiv torm kannatab välja väikese orkaani nimetuse, Malaisias uputab, USA keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja heitlikud talvekuud, mis toovad kord krõbedat pakast, siis jälle lumevabu nädalaid. Kõik need sündmused on toonud ohtralt tähelepanu inimese põhjustatud kliimamuutustele ja teadvustanud vajadust piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis üleilmset soojenemist põhjustab. Kõiki looduskatastroofe kliima soojenemise kaela ajada on muidugi absurdne. Kliima on keeruline süsteem, sel on omad tsüklid näiteks tormide või temperatuuridena, ent viimasel ajal on teadlased
annaabi.ee 
