M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine. Sündmused: 1905
sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03
Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Oktoobrirevolutsioon - kommunistide vägivaldne võimuhaaramine Venemaal 1917. aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil Vabadussõja ajal juunis-juulis 1919
saksamaa ja usa majanduseles Venemaa Monarhia Venestamine Venemaa kaotas Suhteliselt kiire baltikumis, vene-jaapani areng soomes, poolas sõja 1904-1905 1905 revolutsioon teravad Lahendamata maa vastuolud küsimus mitme euroopa riigiga Itaalia Monarhia Aktiivne Põhja itaalias oli koloniaal väliskapitali
ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama
võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega
Natsionalism ja imperialism Liidusuhete mehhanism neisse sisse kirjutatud automaatsus nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ammu ei olnud sõda olnud inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914 Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. Antant · Prantsusmaa
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes
ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Vastuolude välispoliitilised põhjused · Suurriikide alliansside süsteem. Ajaloolaste seas valitseb konsensus selles osas, et alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki mängisid Esimese 2 maailmasõja põhjustamises tähtsat rolli. Eespool kirjeldatud liitlaslepingud tekitasid
ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 3 1918 ja sõja lõpp 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas
paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus
(N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal Esimene maailmasõda nõrgestas isevalitsust ning see viis tsaar Nikolai II valitsuse kukutamiseni. Võimu haaras Venemaa Ajutine Valitsus, eesotsas Georgi Lvoviga. Ajutine valitsus võttis suuna demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi
populaarsus vähenema. Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad: · ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu · eitasid Eesti iseseisvust, tahtsid jääda Venemaa koosseisu · ei andnud talurahvale maad · suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased baltisakslased olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa tahtis pühenduda Läänerindele, nii et rahusaavutamine oli mõlema riigi huvides. Siiski
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust. Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised. Sakslaste plaan vajus kokku kohe, kui rünnati Belgia efektiivseid kindlusi. Kui juba ühe äravõtmisele kulutati 11 päeva, tähendas see, et sõda võis venida oodatust pikemaks. Kui sakslased jõudsid Prantsusmaale, ei järginud nad enam Schlieffeni plaani. See mängis aga omakorda trumbid kätte prantslaste ülemjuhatajale Joffre´ile, kes käskis hakata taganema, kuid samas tugevdada ka pealinna Pariisi kaitset. Sakslased suundusid aga otse Pariisile, samas pealetungivate jõudude vähendamist, sest Venemaa oli idapiiril ohtlikuks muutumas. Sakslased saamata kätte Pariisi liikusid lõunasse. Septembri algul alustas Joffre aga pealetungi
õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st õpilastele tasuta) 3. Kultuurielu 19. sajandil · baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu - lokaalne tuntus - loomingus näidati kohalike olusid (eksootika) - nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer o Loodus- ja arstiteadlane - Nikolai Pirogov o Välikirurgia o Eetri kasutamine narkoosiks
· Lubadus, et kõik sõjas osalejad saavad pärast endale oma maa - maareform 15. Millised olid Tartu rahulepingu tingimused? Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus? · *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses!
(Mürkgaasid, tankid, autode levik, lennunduse areng, allveesõda). Muutus peremudel. Naised pidid tegema meestetöid ja iseseisvusid. 4. Analüüsi Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi. Rahvuslik liikumine 19. sj. II poolel ja Eesti oma haritlaskonna teke. Eesti omariikluse saavutamise eeldused: Eestis laienes põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule; talupoegade otsustusvõime kasvas. Tekkis haritud eestlaste põlvkond ning tekkis Eesti haritlaskond, rahvuslus sai veelgi suurema hoo sisse. 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti majanduslikult üles ja andis hoo poliitilise korra arendamisele ning autonoomiale(Liivimaa ja Eestimaa liideti). Üheks suureks eelduseks oli I maailmasõja käik ja sellest tekkinud segadus Venemaal ja mujal maailmas, mis lasi Eestil iseseisvalt tegutseda. Eestile andis hingamisruumi veel sakslaste pealetung Venemaale, mõstõttu Venemaa oli sunnitud alla kirjutama Bresti rahulepingule.
Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast, aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa. 5. POSITSIOONISÕDA 1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda
selle ajal, kuna tol hetkel oli inimestele emotsionaalselt raske aeg ning nende instinktid ja hirmud lõid paremini välja. Sajandialguse Venemaa - Venemaa oli majanduslikult üliarenenud siis, kui toimus maailmas võimas tööstuslik areng - Moskvas ja selle ümbruses arenes tekstiilitoodang, Peterburi piirkonnas (Peterburg, Riia, Tallinn) olid moodsa tööstuse areng (masina-, keemia-, polugraafiatööstus), kuhu paigutasid kapitali sakslased ja prantslased - Ukrainas ja Lõuna-Venemaal oli metallurgia- ja kivisöetööstus. Gruusias kaevandati kivisütt ja mangaani ning arenes naftatööstus (Bakuu naftatööstus) - 1890. 1900. a Venemaa raudteevõrgustik peaaegu kahekordistus - Väliselt paistis, et Venemaa rikastub kiirelt, kuid rahva elu halvenes - Venemaal oli endal vähe kapitali. Suurendati eksporti ning hoiti import madalal. Tõsteti makse ja igast muid protsente
000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi
propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi Sõja ebamugabused: paljud tarbekaubad läksid "kaardi alla", õitsele puhkes must turg Tehased töötasid küll täiskäigul, kuid andsid valdavalt sõjalist toodangut - tööliste arv kasvas, kuid kvalivikatsioon langes 1915 jõudsid sakslased Riia alla ja Saksa sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu lasi paanikas tselluloositehase õhkida. Tartus moodustati Jaan Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee, kuhu kogunesid hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi. Veebruarirevolutsioon Petrogradis vähenes samuti usk Vene keisririigi püsimajäämisesse - tarbekaupades valitses terav puudus ja valitsusasutustes korruptsioon, rahvast vaevas süjatüdimus. 1917 puhkesid toitlusrahutused, millest kujunes revolutsioon
Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917
Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Algus 1914: 02.08.1914 hõivavad saksa väed ilma suurema vastupanuta Luxemburgi. Saksamaa tungib augustis 1914 neutraalsesse Belgiasse. Belgia osutab vastupanu, need 10 päeva päästsid Prantsusmaa (Saksamaa tahtis marssida läbi Belgi B-Pr piirile). Kättemaksuks belglastele lasevad sakslased inimesi külade viisi maha. See põhjustas suurt pahameelt. Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Briti väed saadetakse Prantsusmaale. Saksa väed peatatakse Marne ´i jõel sept 1914, 25 km kaugusel Pariisist. 1915-1916: rinne püsib üsna paigal, nihkus u 30 km. Positsioonisõda e kaevikusõda. Sakslaste läbimurde katsed Ypres´(gaas) 1915. Verduni lahing 1916, ,,hakklihamasin", kokku hukkus ligi miljon meest
Türgi Toetus Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu Antandi eesmärgid Riik Eesmärgid Prantsusma Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas + tagasi saada Elsassi ja Lotringit a Suurbritann Saksamaa võimu kontrolli all hoida ja tema koloniaalvaldused ümber jagada ia Venemaa Omada võimu Balkanil, et Türgi alasid endale saada + Saksamaa võimu vähendamine Jaapan Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias 1905. aasta revolutsioon Venemaa olukord 20. saj algul - välispoliitika agressiivne o Vene-Jaapani sõda (1904-1905) - sisepoliitika nõrk o rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast - Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905. aastal avas sõjavägi Peterburis töörahva meeleavalduse peale tule Revolutsiooni põhjused: - rahva rahuolematus kehtiva korra vastu - kodanikuõiguste ja -vabaduste puudumine
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult
Ajaloo osa eksami kordamisküsimused 1. Mis olid muistses vabadusvõitluses eestlaste lüüasaamise põhjused? Millised otsused oleksid võinud seda muuta? Eestlaste lüüasaamise põhjused olid järgmised: eestlastel puudusid liitlased; korraga tuli võidelda mitmete vaenlastega (latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased ja rootslased); maa kurnati ära; eestlastel puudus ühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks; maakondade vaheline koostöö olematu; vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem; vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt saada. Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
