VI. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: 1. Blokid II maailmasõjas: · Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see e...
Aastad 1939-1945 TEINE MAAILMASÕDA(01.09.1939-02.09.1945) 1.II maailmasõja eeldused/põhjused · Sks kaotused I MS+alandused, repsressioonidSks kättemaksu soov Versaille`i ebaõiglase süsteemi pärast Sks vastu. · It tahab Vahemere piirkonda enda mõju alla saada. It pole ka koheldud võrdväärselt võrreldes teiste riikidega, It-l puuduvad asumaad võrreldes teiste riikidega. · Hisp kodusõda-II MS eelproov · Jaapan tahab Vaikse ookeani piirkonda oma võimu alla saada · NSVL-l maailmarevolutsiooniideed · Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: ...
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad...
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Taga...
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
AJALUGU II MS 1939-1945 Sisukord 1 Ülemaailmne majanduskriis 1929 Ülemaailmne majanduskriis algas ja levis edasi Ameerika Ühendriikidest. "Must reede" - korraga paisati turule suur hulk aktsiaid, sellele järgnes kogu aktsiaturu kokkuvarisemine Kriisi võimalikud põhjused: valitsus sekkus liiga tugevalt vabaturumajandusse majanduslik liberalism oli liiga nõrk Pankrott, ekspordi vähenemine, makseraskused - igal pool üle maailma devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuur...
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abi...
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda (1939-1945) toimus peamiselt liidus olevate riikide USA, Prantsusmaa, Inglismaa,Venemaa ja kolmipaktis olevate riikide Saksamaa, Jaapani ning Itaalia vahel. Sõjas kannatasid kõik riigid, ning paljud inimesed hukkusid. Sõjas mängis väga suurt rolli riikides olev majanduskriis ning relvastuse tihe uuendamine. Viimane mainitust põhjustas teise maailmasõja lõpu, kuna NSVL ja USA tülis olnud Nõukogude riik mõistis et ei suuda oma vananenud relvastusega USA vastu ja otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks r...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates ...
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaa...
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib. Kohe päras...
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? ...
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
The most important key dates in Estonian history Every country has its history and some moments are more important than the others. Here are some of the most notable dates from Estonian history. 3rd millennium BC the Finno-Ugric tribes arrive in Estonia 1154 First written mention of Tallinn (by al-Idrisi) 13th century German and Danish invade Estonia. Estonians' numerous attempts to restore independence fail 1343 St. George's Night uprising 1558-1583 the Livonian War after which Northern Estonia is occupied by Sweden and Southern Estonia occupied by Poland 1632 Tartu University was founded 1860-1885 the era of national awakening, the foundation for Estonian journalism was laid, collection of folklore 1869 First all-Estonian Song Festival in Tartu 1884 The blue-black-and-white flag of Estonian Students' Society was consecrated ...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas. Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes...
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.0...
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmi...
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. A...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem tei...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23...
1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamise...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi p...
Teine Maailmasõda Faktid II Maailmasõjas hukkus üle 70 miljoni inimese. Leningradi blokaad kestis 880 päeva (30. august 1941-27. jaanuar 1944) Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Kui saksa väed ei oleks Venemaale kallale tunginud oleksid venelased kahe nädalapärast ise Saksamaad rünnanud(vene väed olid juba mobiliseeritud) Aastatel 1939 - 1945 heitsid liitlased lennukitelt 3.4 millionit tonni pomme. Keskmiselt 27 700 tonni pomme iga kuu. Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest Sa...
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 2...
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati t...
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis I...
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
