riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist.
juuni- sama projekti (parandatud variant) teine rahvahääletus- läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele veto ¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata ¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste
E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada
*Kasvas ekspot ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,langes elukallidus ja kadus tööpuudus. Välispoliitika 1930a *Rahvusvaheline olukord hakkas teravnema *Saksamaa ja Venemaa kujunesid ohuallikateks *Rahvasteliidu jõuetus *1935a sõlmitud Inglise-Saksamaa mereväeleping,andis märku et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kätte *Suurem ohuallikas oli Venemaa aktiveerumine Septembris 1934a sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti,Läti ja Leedu vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II
ajajärkudel on olnud populaarsed kord ühed, kord teised taimed. Lisaks rõhutatakse lillesümboolika, lillede keele abil erinevaid kavatsusi. Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver mõõk tuleb tupest kiiremini välja ja lõikab paremini. 986. ja 1598. a. te vahel valmistatud Jaapani mõõku kutsutakse kotdeks ('vanad mõõgad'). Katanasid hakati taguma ligikaudu a.l1400. 1934a. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele katanade tootmist. Neid katanasid nimetatakse gendaitdeks. Gendaitd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist. Keraamilisi anumaid kasutati nii rituaalide juures kui ka igapäevases elus. Selle aja keraamikat iseloomustab köie või nööri abil peale pressitud ornament. Nõu valmistati nöörikujuliseks vormitud savist, mis keerati kokku spiraalina ja tasandati nii seest kui ka väljast pulga või mõne muu esemega
2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid
Vastu põhiseaduse muudatused? Need võttis vastu Riigikogu.11)Millised muudatused viidi läbi 1933a. Põhiseaduse jõustumist? Konstantin Päts sai Peaministriks.Uue põhiseaduse järgi oleks tulnud uus Riigikogu ja riigivanem valida 100 päeva jooksul pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist.12)Kas Eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra? Sätestas parlamentaalse.13) enda arvamus! 14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik
Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a
kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus kontrollis partei nimel kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostates
samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a
Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940
Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis. See likvideeriti tänu selelle, et prantsuse kommunistis ja sotsialistid sõlmisid 1934a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 18.Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Nende kodanike jõukus kasvas. Ameerika territoorium jäi sõjast puutumata ning tänu sellele kaotasid nad teiste maadega võrreldes vähe inimesi. 19. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.vabriiklased pooldasid vabaturumajandust, rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust
liiduvabariikides esindasid volinikud, kes tegelesid kontrollimise, usuühingute regiseerimisega, kogusid ja analüüsisid infot, sulgesid kogudusi, kontrollisid vaimulike personalipoliitikat, lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle saavutati eelkõige koostöös kirikuvalitsusega, küsida luba peaaegu kõigeks, mis väljus pühapäevase jumalateenistuse raamidest. Toob välja, et 1934a oli kirikutega seotud 98 protsenti elanikkonnast, siis 1987a. oli neid jäänud 5 protsenti mis näitab kokkuvõttes, kui hästi töötasid volinikud. Oma järeldused on autorid teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta ning kasutanud arhiivi dokumente. Huvitavad ning lisateavet pakkuvad on ka raamatus n-ö ääremärkustena ära toodud mõnede dokumentide või kirjade väljavõtted
(Lauristin, Vihalemm 1980 : 20 jj) Infoväli täidab ühiskonna, mitmesuguste sotsiaalsete gruppide ning erinevate isiksuste elus erinevaid funktsioone. Teabevälja olulisim ülesanne on informeerida. Nende alla loetakse kõik toimed, mis suurendavad ühiskonnaliikmete teadlikkust, mille tõttu avardub silmaring ja kasvab orienteerumisvõime. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 25 jj) 2. Põlvkonna isiksuse teabeväljad 2.1. Ühiskondlik-ajalooline taust Stalini aeg 1934a. kuni ajani, mil mu vanaema sündis (1938a.) valitses Eesti poliitilises elus nn vaikiv ajastu. Seda perioodi iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja järk-järgult hakati sisse seadma autoritaarset valitsuskorda. Riigivalitsemine läks Pätsi, Laidoneri ja siseminister Kaarel Eenpalu kätte. (Ajalugu Estonica www.) Riik kontrollis kõikvõimalik elualasid. Näiteks ajakirjandust. 1938. aastal kehtestati trükiseadus, mis piiras sõnavabaduse
poolsõjaväelastest radikaalid, kes lootsid hüpata kindralisesusesse-näitas H. , et tal on oma tee selge.Üks SA laialisaatmise tagajärgi oli teise sellga rivaalitsenud natsipartei sõjaväeline haru Heinrich Himmleri juhtimisel tegutsenud ja ülimalt distsiplineeritud eliitüksuse Schtzstaffel (SS) mustsärklaste esiletõus. 1 Ehhki kindralid olid hoolitsenud selle eest, et nad ise ei teaks midagi 1934a. tapatööst, tõstis see H. nende silmis veelgi kõrgemale, kuigi ka vastupidist on raske väita. H.oli see, kes määras ametikohti igal pool, v.a. sõjaväes, mis säilitas kontrolli oma edutamissüsteemi üle. Aga kuna kindralid valisid jätkuvalt ohvitserideks sama arglikke mehi, kui nad ise olid olnud seoses Reinimaa taashõivamisega, otsustas H. süsteemi muuta. Ta eesmärk oli sõdimisvõimeline sõjavägi, mida juhtivad komanörid tahavad 1918a
sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval kriisid ületatakse. (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline ühekojaline parlament-, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse 3) Autoritaarne Eesti nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast
Sama aasta oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Selle kohaselt sai suure võimu rahva poolt valitav riigivanem. Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. Täidesaatev võim pidi kuuluma valitsusele eesotsas peaministriga. Pärast rahvahääletust astus valitsus tagasi ja vabadussõjalased said taas vabalt tegutseda.Uut valitsust asus juhtima K.Päts Vaikiv ajastu Uue põhiseaduse elluviimiseks oli vaja korraldada 1934a. aprillis riigivanema ja riigikogu valimised. Riigivanema kohale oli 4 kandidaati A.Larka, J.Laidoner, K.Päts, A.Rei. Võimalusi osutuda valituks oli tegelikult vaid kahel esimesel, kusjuures Larka võimalusi võis hinnata paremaks, arvestades vabadussõjalaste populaarsust. Selles olukorras otsustas valitsusjuht K.Päts (alates 1934.a. jaanuarist kandis ametinimetust peaminister riigivanema ülesannetes)koos J.Laidoneriga läbi viia sõjaväelise riigipöörde. 12
poliitikast kõrvale. Poola enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasaktsentristlik valitsus, parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona, pingelised suhted Poola ja Saksamaaga. Diktatuuri kehtestamine- K.Päts- Eesti riigivanem Vapsid- vabadussõjalased Eestis Vaikiv ajastu- erakonnad keelatud autoritaarnereziim
- Kõik kaotavad. Rahulolematute hulka kuulub ka Itaalia (ei saa endale kõiki soovitud ja lubatud piirkondi). See et Itaalia tundis end kõrvaleheidetuna oma liitlaste seas, siis see rahulolematus rajab teed ka fasismile. Nõukogude Venemaa ei osale rahukonverentsidel. Venelaste arvamust ei küsita. Põhjuseks on suuresti see, et nad lahkusid sõjast (hülgasid oma liitlased). Nõukogude Liidust sai Rahvasteliidu liige alles 1934a. Maailmasõdade vaheline periood Vana maailma lagunemine ja moodsa maailma algus. 19saj oli olnud individualismi ja kodanliku ühiskonna sajand, liberalismi sajand (liberalismist sai nii ühiskondlikus kui ka majanduslikus ja poliitilises elus aktsepteeritud lähenemine). I Maailmasõja ja Vene revolutsiooniga algas masside ajalugu. Oluliseks muutus see, et kess juhib masse. Peale sõda 1920'te alguses ühiskondlike segaduste ja ebakindluste aeg nii
poliitilist vabadust ja suleti mitmed poliitlised organisatsioonid sh EVKL. Sellega langes ka valitsuse autoriteet Taandus ka majanduskriis, tänu J. Tõnissonile otsusele devalveerida kroon. VAIKIV AJASTU Sõjaväeline riigipööre Vältimaks EVKL kätte võimu koodumist viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde 1934a 12märtsil. Õhtul kehtestai K. Pätsi nõudel kuueks kuuks üleriigiline kaitseseisukord ning sõjaväe ülemjuhatajaks sai Laidoner, seejärel suleti EVKL ja keelustati poliitilised koosolekud ja valimised lükkusid edasi Algas puhastustöö riigiaparaadis milles oli määrav varane suhtumine EVKL-isse, kuna riigikogu läks suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu. Vaikiv ajastu algab
Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Kõik toimis ,,tänu Stalini targale poliitikale". 1934 algas ohjeldamatu massiterror (pärast Leningradi partei juhi Kirabi tapmist. Eriti rakendati terrorit mitte venerahvaste suhtes. Algas venestamine. Hävitati tuntud partei- ja riigitegelasi, Punaarmee ning julgeoleku kaadrid. Toimusid näidiskohtu protsessid. 1930ndate aastate teisel poolel kadus kaupade kaardi süsteem. 1934a võeti NSV Liit rahvasteliidu liikmeks. 1939 maist muutus NSV liidu välispoliitiline kurss, sest ametisse sai Molotov. NSV liit pärast II Maailmasõda Vaatamata tohututele kaotustele sõjas tugevdas NSV liit tõnu võidule oma positsioone maailmas. Majanduses oli eesmärk taastada eelkõige rasketööstus ja kindlustada riigi sõjalist võimsust. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 1946-1947 oli põud ja algas nälga suremine. Samal ajal eksporditi vilja Ida-Euroopasse.
Henry E. Bliss'i uurimistulemused teadmiste organiseerimisest, mis eelnesid tema bibliograafilise klassifikatsiooni arendamisele. A.C. Bradford'i uurimused bibliomeetriast, mis on siiani infoteaduse laialdane uurimisvaldkond. A.J.Lotka statistilised meetodid teadlaste publitseerimisprodukiivsuse mõõtmiseks. G.K.Zipf'i analüüsid sõnade esinemissagedusest tekstides. Toetas automaatindekseerimise kujunemist. S.R.Ranganathani formuleeritud 5 raamatukogunduse seadust 1934a. Karl Ludwig von Bertalanffi 1930ndatel arenenud üldie süsteemiteooria juhtis tähelepanu sellele, et kõiki sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi saab vaadelda süsteemina, millele on omane teatud struktuur. Süsteemi mõiste edasiarendamine ja viimistlemine aitas mõtestada sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi. Süsteemianalüüsi areng peale II MS aitas kaasa süsteemkäsitluse arengule.
3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7. protsessiõigus a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2. Materiaalsel alusel õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfuktsiooni teostamist Liiga kitsas käsitlus. A.-T. Kliimann määratleb: 1. Avaliku halduse eriliik 2. Spetsiaalne tunnus ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikkest. Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit:
annaabi.ee 
