hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm, 05.11.2009 Priimäe, H. (1998). Maailma ajalugu 1600-1918 2. Osa. Tallinn: ,,Valgus" 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks,
Pooldajaid tuli noorte, intelligentsi ja tööliste hulgast. Kriis ühiskonnas. Rahvale oli jäetud otsustamisõigus vaid valdade tasandil. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Eestlased pidasid nende kehtestamist hädavajalikuks. Vastuolud olid maal, kus baltisaksa ülemvõim oli jäänud murdmata. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Puudus võimalus midagi muuta, vaja oli reforme, kuna aga keskvalitsus ei teinud midagi, siis võis karta sotsiaalset plahvatust revolutsiooni. Seda kiirendas Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga aastail 1904-1905, kus mobiliseeriti ka tuhandeid eestlasi. Revolutsiooni puhkemine. Teated Verisest Pühapäevast tsaari Nikolai II-e palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas
Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel
• Rahvuslikud vähemusrahvusi püüti venestada • Usulised konfliktid: õigeusk teiste usundite vastu Revolutsiooni algus Peterburis • 1905. a algul vallandati Peterburi tehasest palju töölisi • Vaimulik Gapani juhtimisel moodustati tsaarile palvekiri, sellele koguti üle 200 000 allkirja • 9.01.1905 palvekirja taheti tsaarile üle anda (Nikolai II) • 9.01 e. “verine pühapäev”, u 100 inimest hukkus • Algasid protesti streigid • Palvekirja ei tahetud vastu võtta, rahvas aeti laiali • Eestis streikisid vabrikutöölised, mõisa sulased e mõisa moonokad, üliõpilased ja osa gümnasiste (ka KG, juht Viktor Kingissepp) • Tsaarile koostati massiliselt palvekirju 16. oktoobri veretöö • ülemaailmse raudteelaste streigiga liitusid ka Tallinna töölised • seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse
-Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne. -Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata. -Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. -Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. -Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. -Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. -Kuna aga keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis kara sotsiaalset plahvatust- revolutsiooni. Revolutsiooni puhkemine -Teated Verisest Pühapäevast- keisrile palvekirja esitava rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest Peterburis 9.jaanuaril 1905.a- vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. -Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi.
". Valitsus oli alustanud sakslaste sissetungi kartuses tööstusettevõtete evakueerimist Eestist, mis tähendas tuhandete tööliste tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks jäi sõja kohene lõpetamine. Enamlased avaldasid survet ka teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt
Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi. 27. Balti erikord Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine, tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid. Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadlimatrikkel: 1730-1740. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.) Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara.
1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest. Vallaesimeheks sai Eestimaal vallatalitaja ja Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu
loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus.
loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus.
aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada „tsaari usu” vastu võtmisel „hingemaad” ja pääseda sõltuvusest mõisa ees.
Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta. 17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu lubama, et kutsutakse kokku Riigiduuma, ülevenemaaline rahvaesindus, ning et
Grenzsteini "Olevikuga". 1901 A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 I 1901 spordiselts Kalev Priitahtlike pritsimeeste seltsid. Lauluseltsid, orkestrid jne Ühistegevusliikumine: Eesti laenu-ja hoiuühistu 1902 Tartus Tarbijate ühistud Masinaühistud 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga (ca 500)
kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula).
..............................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11
oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe
Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli, põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega. Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad üleelasid venestamisaega kergelt, kuna neid esindati kui erialase töövaldkonnaga tegelevaid inimesi, kes ei tegele poliitikaga. Pöördepunktiks sai aasta 1898. aasta, sel aastal Vene keskvalitsus kinnitas Eesti põllumeeste seltside põhikirja, mis muutis põllumeeste seltside rajamist kergemaks. Tartu Eesti põllumeeste seltsi esimeheks valiti Jaan Tõnissoni, lükkas uue hoo sisse. Kutsuti kokku esimene üle eestiline põllukongress. 1900. aastal korraldati Tartus esimene põllutööde suurnäitlus. Laulu- ja mänguseltsid olid juba varem olemas. Lisandusid käsitöö seltsid ja spordiseltsid. Spordi liikumine sai alguse tänu jalgratta sõidu seltsile. Tartu Jalgrattate
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Teine põhjus valimisaktiivsusele seisnes selles, et paljudel inimestel puudus harjumus valimiseks, eriti madal oli valimisatiivsus madal naiste hulgas. Valimiste teine etapp maakondade kaupa leidis aset jaanipäeval ja maakondadest kokku valiti 42 maanõukogu saadikut, aga nende maakondlike valimiskogude tähtsus suurem - valiti ametisse ka maakondade maanõukogud. Panid paika ka Maavalitsuse - sai alguse maakondlik omavalitsus Eestis. Maanõukogu astus kokku 1. juulil Tallinnas, selle avas Poska. Parteilist kui erakondlikku jaotumist ei olnud - oli sotsialistlik blokk ja demokraatlik blokk, need olid enam-vähem võrdsed. 1. juulil valiti ametisse ka Maanõukogu valitsus - Valner Maanõukogu juhatuse esimees. Ülejäänud kohad jagati vennalikult: 1. abiesimees, 2. abiesimees, 1. sekretär, 2. sekretär. Enne 1905
hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
