Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929
6 1770 , . . -. . 1803 no 1806 '''' . . A . , . 7 1803 . 3 . 19 1806 '''' . 12 1846 . .
Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine
u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, James Hoban
üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid annab tööd enam kui 22 000 inimesele toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 % eksport moodustab kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 % Import moodustab 11% Mõnede toidukaupade import eestisse Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kalevi kommivabrik AS Kalev Chocolate Factor y Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni Ettevõtte põhitegevus sokolaadikondiitri ja suhkrukondiitritoodete tootmine sokolaadi, suhkru ja jahukondiitritoodete müük valmistab tooteid eritellimuste alusel ajalugu Click to edit Master text styles Second level 1806 Eesti kondiitritööstuse sünd Third level 1864 Stude ostab kondiitriäri
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa
Kalevi šokolaadivabrik AS Kalev ● Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte ● Esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas ● Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk ● Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük ● Valmistab eritellimustele ● Kalev toodab maiustusi Harjumaal mis valmis 2003. aastal ● 26 500 ruutmeetrit Ajalugu 1962 - Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud
Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas vabamüürlaste looz Royal York Berliinis Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) katsetus Kopenhaagenis reisid Põhja-Saksamaal aktiivne ja kirju loominguline periood Wannem Ymanta Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage (Leipzig, 1802) Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask. (Uus Aeg, 1901) Merkel Saksamaal II 1802-1806 Berliinis "Ernst und Scherz" (1803) "Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz" (1804-1806) koos August von Kotzebuega 1806 põgenemine Napoleoni eest Merkel tagasi Liivimaal Depkini mõis 1816 Berliinis "Ernst und Scherz oder Der alte Freymüthige" Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige (1817) ja Läti Kirjandusseltsi auliige (1841) 1850 surm Depkinshofis Merkeli retseptsioon rahvusromantilise ajaloomüüdi algläte
Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa.
Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a
Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal. Võiduga Trafalgari merelahingus 21. oktoobril 1805 Prantsuse ja Hispaania ühendatus laevastiku üle säilitas Suurbritannia ülekaalu merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi Lääne-ja Lõuna-Saksa riikidest Prantsuse kaitse all olev Reini Liit, 6. augustil 1806 lakkas olemas Saksa-Rooma riik. Saja päeva ajal sõlmiti VII koalitsioon, mille väed purustasid lõplikult Napoleoni armeee Waterloo lahigus 18. juulil 1815. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, kuid nad aitasid kaasa Suure Prantsuse revolutsiooni ideede levikule ja nõrgestasid feodaalkorda Euroopas. Kokkuvõte
ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806
nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega
hulgas aina kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia,
augustis Kefalloniá saarele, hakkas toetama kreeklaste vabadusvõitlust Kefallinialt suundus ta kreeka väepealiku Alexander Mavrocordatose juurde, kellega koos hakkasid nad kavandama rünnakut türklaste käes olevale Lepanto kindlusele. Veebruaris Byron haigestus. Pärast külmetust aprillis haigus ägenes ja 19. aprillil suri ta malaariasse. Looming George Byron alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste kirjutamisega, kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Teosed "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812–1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814)
Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha
Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle
Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a
hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja. 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist. 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks. 962 a. krooniti ta Püha Saksa Rooma keisririigi keisriks. Püha Saksa Rooma keisririik kestis kuni aastani 1806. Milest olid 11.-13. sajandil Paavsti ja keisrivõimu omavahelised vastuolud tingitud ja kuidas need lõppesid? Keiser tahtis ise riiki valitseda roomaõiguste järgi, aga Paavst arvas, et tema peab olema see, kes määrab piiskope ametisse ja et temal on võim selle pärast, et nemad on Püha Peetruse järeltulijad. Too välja ristisõdade põhjus, ajend, paavsti ja linnade huvid ning tulemused ja tagajärjed. Põhjus- Paavst tahtis oma võimu kehtestada
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi Euroopas. Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa,
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu · Rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust · Mõistis hukka absolutistliku monarhia · Suhtus eitavalt vägivalda Napoleoni sõjade aeg · Napoléon Bonaparte'i juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutusi Saksa riikide süsteemis · 1803.aastal likvideeriti piiskopkonnad ja väikesed ilmalikud riigid · Nende arvel suurenesid Baieri, Baden ja Württemberg · 1806 - moodustati nende baasil Reini liit, kuhu kuulus 16 Saksamaa riiki. Saksa-rooma riigi kadumine · Uue ühenduse tekkimisega kaotas tähtsuse Saksa-Rooma keisririik. · 1804. aastal olid Habsburgid võtnud kasutusele Austria keisri tiitli · 1806. aastal lakkas olemast Saksa- Rooma riik Suured reformid Preisis · 1806. aastal said lüüa Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas · 1807. aastal kaotati pärisorjus · Linnaseadus(1808) muutis magistraadid
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee üksustele effektiivsemalt sõdida. Kuigi prantslastel oli oma viis kuidas võita nemad arvasid, et vaenlast on vaja ,,lüüa massiga". See taktika tõi kaasa väga suuri inimeste kaotusi. 3. Sõjakas sajand 18. 19. Sajandil oli euroopas peetud väga palju sõdu, neist olulisemad on: Napoleoni sõdad (1799 -1815); sõda Türgi vastu, mis oli aktiivne Venemaal (1806-1802, 1828-1829, 1877- 1878; Krimmi sõda (1853 - 1856); 1859a Sardiinia-Prantsuse sõda vastu Austria, 1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda. 4. Massiarmee loomine 19. sajandi alguse sõjandusliku murrangu käigus algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine. See süsteem seisnes selles, et on väikesearvuline armee rahu ajal, mida saab kiiresti suurendada reservarmeega kui
vahelSeadusandlik Kogu- riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut.Rahvuskonvent-kuulutas Prantsusmaa vabariigiks, sinna kuulusid jakobiinid, soo, zirondiinidSeadusandlik korpus- seadusandliku kogus olevad kõik liikmed kokku,,Marseljees" - laul millest on saanud prantsuse hümniks, loodud 1792 aastal,,Tsiviilkoodeks"- 1804 kehtestatud seadusekogu, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse eesrevolutsiooniline kalender- võeti vastu 1792 aastal, mil prantsusmaa kuulutati vabariigiksReini Liit- 1806 moodustatud 16 Saksa riigi ühendus, mille eestkostjaks oli NapoleonKontinentaalblokaad- Prantsusmaa mereblokaad Inglismaa suhtes,mille tulemusena katkes inglismaa kaubandus kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal
raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu. Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis
Tulumaksuvaba 1000 Preemiafond 30000 Tulumkasuprotsent 26% Nimi Tariif Tunde Palk Preemia Kokku Tulumaks Saada Tamm 10,50 172 1806 5151,6592184 6957,659 1548,991 5408,668 Kask 15,50 186 2883 8223,8280879 11106,83 2627,775 8479,053 Kuusk 9,00 126 1134 3234,762765 4368,763 875,8783 3492,884 Kasemets 12,00 10 120 342,3029381 462,3029 0 462,3029 Saar 21,00 165 3465 9883,9973376 13349 3210,739 10138,26 Vaher 12,50 10 125 356,56556052 481,5656 0 481,5656
As Kalev Heli Kiima The main points: · Introduction · History · Location · Products ...the biggest and oldest confectionery company in Estonia. ...main activities are manufacturing of chocolate. Location ...produces its sweets in the production facility at Põrguvälja just outside Tallinn. History · 1806 The Estonian confectionery industry was born. · 1921 Chocolate and candy factory Kawe is established. · 1948 on April the 1st Kawe is renamed and takes the name Kalev. Products · Chocolates · Candies · Bars · Biscuits Thank you... Any questions?
Kleopatra ja Triumfikaar Kristin Laas 10.B Kleopatra Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr Egiptuse valitsejanna valitses Egiptust suhtest Rooma väejuhi ja riigimehe Julius Caesariga sündis üks poeg Kleopatra Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal ehituse algus 15. august 1806 sissepühitsemine 29. juuli 1836 kõrgus 50m Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Triumfikaar Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kleopatra_VII http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe
Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi, keelati kodumaal km-de valmiskaupade müük. Km-d keeldusid maksude maksmisest, boikoteeriti Inglismaa kaupu ning ähvardati kaubavahetuse katkestamisega. Mitmed relvakonfliktid 4.juuli 1776-iseseisvusdeklaratsioon
, Maritime viewing on top of . Toompea , Kiek de Kök (peek ). 38m , 17m 4m . St ` ' Berndt Notke. St , . back to 13th , 1230 . St . Toompea ` ' . : Hermann , Czarist , Riigikogu, courtyard , 1920s. Viru, . Tallinn fascinating . (72 1806), Finnish - Tallinn . , breadth open-air , cobblestoned .
Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja
kreeksväepealikuAlexanderMavrocordatosejuurde,kellegakooshakkasidnad kavandamarünnakuttürklastekäes olevaleLepantokindlusele.Veebruaris Byronhaigestus.Pärastkülmetustaprillis haigusägenesja 19. aprillil suri ta malaariasse.Kreeklasteseassai temastkangelane.LuuletajaDionísios Solomós kirjutasta surmapuhul luuletuse. (Víron) on Kreekassiiani populaarne mehenimi. LOOMING: GeorgeGordonNoel Byronalustasomakirjanduslikkutegevustluuletuste kirjutamisega,kuid 1806.ja 1807.aastalavaldatudluuletusedsaidterava kriitikaosaliseks.Alles "ChildeHaroldi palverännaku"esimesekahelaulu avaldamisega1812.aastalsai ta paugupealtkuulsaks. Byroni peateosekssai 17 laulustkoosnevpoeem"Don Juan", mille viimanelaul jäi pooleli. Byroni teostesavaldubmaailmavalu,millesleidubrõõmuvaid loodusevaatluses. Temateostekangelasedon intelligentsed,julgedja kirglikud,kuid samas haavatavadja üksikud,leidmataõnneja rahu.Sellegalõi ta kirjandusliku
............................................. 3. Nimeta sündmused 26. august 1789 - ................................................. 22. september 1792 - .................................... 9. november 1799 - ............................................. 21. jaanuar 1793 - ........................................ 4. Napoleoniga seostuvad daatumid. 1804 1)................................................................... 2)................................................................ 1806 1)................................................................... 2) .............................................................. 1807 - ...................................................................... 1821 - ......................................................... 5. Sõjad Lahing Daatu Osapooled Tulemus m
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist.
Euroopas üldine õiguslik kord. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. Tsiviilkoodeksi loomine oli minu arvates positiivne, sest see tagas usuvabaduse, tsiviilõiguse ning võrdsuse seaduse ees. Reini Liit 1803. aastal olid Prantsusmaa kontrolli all paljud Lääne-Saksamaa alad. Selle käigus kaotati paljud väikeriigid ning liideti need alles jäänud suuremate Saksa riikidega. 1806 moodustati Reini Liit 16 Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Ajapikku lisandus liiduga rohkem riike. Reini Liit oli sõjaline liit, mille liikmesriikide ülesandeks oli anda Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja osaleda impeeriumisõdades. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, kes olid sel ajal Euroopas ühed sõjaliselt võimsamaid riigid. Vastutasuks, Reini Liiduga koostöötamisest, andis Napoleon mõnele riigipeale kõrgema staatuse. Kõik Reini
AS Kalev Chocolate Factory Kristiina Saagpakk LM08 KALEV Started its activities in Tallinn in 1806 The main activity of the company has been producing of chocolate, sugar confections and sales of chocolate, sugar- and flour confectionery products. KALEV Maiasmokk, that is a subsidiary of the Kalev chocolate factory, is the oldest café, which is functioning non-stop as a café in the old town Tallinn and offering a wide variety of locally made pastry and hand-made candies. KALEV Kalev the chocolate factory produces sweets in
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte
Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz.
sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Esduur klaverikontserdi. Looming: 9 sümfooniat 1, sümfoonia CDuur, op. 21, 1800 2. sümfoonia DDuur, op. 36, 1802 3. sümfoonia EsDuur, op. 55 "Eroica", 1803/04 4. sümfoonia BDuur, op. 60, 1806 5. sümfoonia cmoll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 6. sümfoonia FDuur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808 7. sümfoonia ADuur, op. 92, 1811/12 8. sümfoonia FDuur, op. 93, 1812 9. sümfoonia dmoll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823 5 klaverikontseti 1. klaverikontsert CDuur op. 15, 17951801 2. klaverikontsert BDuur op
· 1798. aasta, Napoleoni sõjakäik Egiptusesse · II sõda Napoleoni vastu, aastatel 1797-1801. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia kuningriik, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa Keisririik. · III sõda Napoleoni vastu, 1805. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Sitsiilia, Taani. · IV sõda Napoleoni vastu, aastatel 1806-1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. · V sõda Napoleoni vastu, 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. · 1812. aasta Isamaasõda, 1812. aastal Napoleon tungis Venemaale oma 450 000- mehelise armeega. Suure Armee häving · VI sõda Napoleoni vastu, aastatel 1813-1814
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816
apteeker Soren Christian Ørsted ja ema oli Karen Hermansen · Peres oli 2 last, Hans Christian ja ta noorem vend Anders Ørsted · Anders Ørsted oli 1853-1854. aastatel Taani peaminister. Õpingud · Hans Christiani isa õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Surm · Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal, elas 73. aastaseks.
kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8. sümfoonia, F-Duur (op 93; 1812) · 9. sümfoonia, d-moll (op 125; 1823) · https://www.youtube.com/watch?v=7jh-E5m01wY · https://www.youtube.com/watch?v=YZ0Ew1OKR_w · https://www.youtube.com/watch?v=5HSWyjisi_k Tänan tähelepanu eest!
Gioachino Antonio Rossini Isikuandmed Nimi: Gioachino Antonio Rossini Sünniaeg ja –koht: 29 veebruar 1792, Itaalia - Peraso Surmaaeg ja – koht: 13 november 1868, Prantsusmaa - Passy Helilooja vanemad : Isa, Giuseppe, mängis metsasarve ja oli tapamajade inspektor. Ema, Anna, oli laulja ja pagari tütar. Perekonnaseis: 1822 abiellus Isabella Colbran’iga, kes suri 1845.aastal. 1846 abiellus Olympe Pelissier’iga. Hariduskäik: 1806.aastal õppis tšellot Cavedagni juures Conservatorio di Bolognas. Loomeperioodid, elukäik : 18.aastaselt kirjutas esimese ooperi - La cambiale di matrimonio. 21.aastaselt oli Itaalia ooperi eeskujuks. 20 veebruaril 1816 esitati Rossini kõige kuulsam ooper - Le Barbier de Séville 1815-1823 lõi helilooja 20 ooperit. 1824.aastal sai temast muusikaline direktor Théâtre des Italiens’is Pariisis. Pariisis lõi Rossini 2 ooperit - Le comte Ory ja Guillaume Tell Looming:
revolutsiooni sõjaga. 1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt. Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 19.sajandi algul oli kogu euroopa sõdades, mis nimetati ka Napoleoni sõdadeks. 1804 kuulutati Napoleon keisriks. Napoleon lõi hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste euroopa monarhidega. 1805 Austerlitzi lahing, Napoleon võitis veneaustria vägesid. Napoleon kaotas inglisehispaania laevastikule. 1806 kehtestas ta inglismaa vastu majandusliku blokaadi, mis takistas kaubavahetust inglismaa ja prantsusmaa vahel, aga inglismaa suutis sellest välja tulla, suurendas kaubavahetust kolooniatega. 1812 alustas Napoleon sõjaretke venemaale. 400 050 meest tuli üle piiri, venemaalt 300 000 meest. Napoleoni eesmärk oli purustada vene armee, vallutada moskva ja esitada venemaale rahutingimusi, seda aga ei õnnestunud teha. Toimus moskva all Borodino lahing.
1790- ndatel aastatel suunati ta sõdima Rootslaste vastu ja 4 aastat hiljem võitles ta Poolakate vastu. Ta oli leitnant-kolonel 1794. aastast, pärast teenimist erinevate kõrgemate ohvitseride assistendina. Sellel aastal ülendati ta ühe Eesti sõjaväekorpuse komandöriks, 3 aastat hiljem Venemaa Impeeriumi ühe sõjaväeosa komandöriks, saades selle ülemaks 1799. aastal, varsti peale peamajoriks saamist tema teenistusel Poola sõjakäigul 1794. aastal. 1806. aastal sõjas Napoleoni vastu paistis Barclay silma Pultuski lahingus 1806. aasta detsembris ja sai haavata Eylau lahingus 7.veebruaril 1807. aastal, kus tema juhitud rügement saavutas edu, ja ta edutati kindral- leitnantiks. Peale oma tervise paranemist, Barclay naasis sõjaväkke ja 1808. aastal juhtis ta operatsioone Rootslaste vastu, Soome sõja ajal. 1809. aastal võitis ta eurooplaste respekti kiire ja kartmatu
annaabi.ee 
