Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150)
Roclite kergplokkide soojaisolatsiooni võime on 0,11W/mK! Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Roclite on Eesti kapitalil põhinev poorbetoonist plokkide tootja. Survetugevus on tuhaplokil 3,0 N/mm2. Müüritise tulepüsivus REI 240min. Plokke kulub 7tk/m² ning ühe hind 1,76. Columbia kivi valmistatakse portlandtsemendist, veest ja sobivatest mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Columbia 190 õõnesploki mõõtmed on: laius 140mm, pikkus 390mm, kõrgus 190mm. Tiheduklass on plokil 1100kg/m³ ning survetugevuseks 1,8MPa. Soojusjuhtivus on üsna hea 1,19W/mK ning suure massi tõttu on betoonmüüritis hea õhumüra isolaator 47/52db. Materjali head tulepüsivusomadused (tulepüsivus 60/180min) tagavad konstruktsiooni vajaliku kandevõime säilimise tulekahju ajal ja teevad betoonmüüritisest igati sobiliku tuletõkkeseina. Ühe ruutmeetri seina ladumiseks kulub 12,5 õõnesplokki
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid.
6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N 1.Paindemomendi Lahendi õigsus M selgitused Sisu epüür Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku L = 140mm varda pikkus D = 1,40d varda peenema ja paksema osa diameetrite suhe FA = 1900 N varda otsale rakendatud jõud FA = F B [S] = 4 varutegur Re = σ y = 295 MPa voolepiir Rm = 470 MPa tugevuspiir FA FB B A L = 140
275N m P = 5,5 kW võlliga ülekantav võimsus F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud. F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud. F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos = 100° rihmade kaldenurk n = 200 min-1 võlli pöörlemissagedus (p/min) [S]= 5 varutegur y = 325 MPa voolepiir tõmbel D1 = 140mm väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt R1= 70mm väiksema rihmaratta raadius D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm suurema rihmaratta efektiivläbimõõt R2 = 140mm suurema rihmaratta raadius 2 1.1 Võlliga ülekantav pöördemoment P 5500 M= = =275 Nm P - võimsus 21 2 n 2 200 = = =20,9 21 rad /s nurkkiirus 60 60
z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20 σ1 =320MPa=32,6 kgf/cm2 (lõõmutatud materjal) +0,74 Detaili mõõtmed: sise ava d= 60mm H14( 0 ), 0 väliskontuur D= 140mm h14( −1 ) , paksus s= 8mm tegur c= 0,035 kuna tüpsus klass on suurem kui IT9 Pilu matriitsi ja templi vahel: ¿ z=0,035∗8∗√32,6=1,599 mm REF Ref 462813487 (3) Siseava: Avade stansimisel tehakse pilu matriitsi ava suurendamise arvelt: dm= 60+0,74+1,559=62,299mm(1) matriitsi tolerantsiks on H11
II Tõmme Matriitsi ja templi ümarusraadiused s∗100 1,5∗100 = =0,81 D2 185,36 Kasutades joonist 78 või tabelist 25 [1]. saame r mII =6,6 s r tII =4,2 s Edasi arvutame raadiused välja r mII =6,6∗s=6,6∗1.5=9,9 mm r tII =4,2∗s=4,2∗1,5=6,3 mm rtII võtame 8,5mm et vastaks nõutavate detaili mõõtmetega Pilud templi ja matriitsi vahel z=1,1*s=1,1*1,5= 1,65mm templi ja matriitsi läbimõõdud matriits: dmII=d2=140mm tempel: dtII= d2-2z= 140 – 3,3=136,7mm Joonis 1. Tõmme I eskiis Joonis 2. Tõmme II eskiis Detaili tõmbejõu ja surveplaatidega materjali kinni surumisjõu arvutamine Tõmme I Tõmbe jõud: P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1 Tegur k1 võtame tabelis32. [1] Saame et k1=1 P1=π*(dmI-s)*s*Rm*k1=3,14*(185,36-1,5)*1,5*340*1=294582,7N≈30t π Survejõud: 1 4 [ t ( tI Q = ∗ D2− d +2∗r m )2 ]∗q
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150
ekraani nr) cm vahel k 1 2 3 keskmine L,cm L1=12 cm= 1(tume) 18,58 18,71 19,92 18,92 0,079 0,00079 9793 120mm 2(hele) 28,85 26,37 26,49 27,20 0,113 0,00011 9157 5 L2=14cm= 1(tume) 25,21 22,72 23,10 23,68 0,084 0,000085 9128,6 140mm 6 2(hele) 29,05 31,55 31,17 30,59 0,109 0,00011 9499,2 3 L3=18cm= 1(tume) 31,34 33,76 31,53 32,21 0,089 0,000089 8628,6 180mm 2(hele) 43,29 45,09 44,21 44,20 0,123 0,000075 8452,6 Tabel1 Arvutan ka erütrotsüüdi keskmine diameetri
80 47,64h8 Tallinn 2017 16 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 4 Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 1) Lähteandmed r = 10mm R = 8,5mm s = 1,5mm d1 = 140mm d2 = 160mm h = 130mm H = 140mm Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 𝜎𝑏 = 412Mpa Tooriku mõõdud: 𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟 2 = √1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm Valim: 𝐷𝑡1 = 340mm, s = 1,5mm Esimene tõmme: 𝑆 1,5 Materjali suhteline paksus 𝐷 ∙ 100 = 340 ∙ 100 = 0,441 𝑡
F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Sisukord 1. Paindemomendi epüür 3 2. Ohtlik lõik 4 3. Pingekontsentratsioonitegur 4 4. Pinge ajalist muutust näitav graafik 5 5. Pöördpainde väsimuspiir 5 6. Kohalik väsimuspiir 5 7. Kohalik väsimusgraafik 6 8. Vastus 7 2 1. Paindemomendi epüür 2. L = 140mm - varda pikkus 3. D = 1,40d - varda peenema ja paksema osa diameetrite suhe 4. FA = 3900 N - varda otsale rakendatud jõud 5. FA = FB 6. [S] = 4 - varutegur 7. Re = y = 295 MPa - voolepiir 8. Rm = 470 MPa tugevuspiir 9. Paindemomendi arvutus: 10. MA = 0 11. M B=F A L=3900 1,4=5460 Nm 12. Ohtlik ristlõige on punktis B. 13. 14. Joonis 1: Paindemomendi epüür 15. Varda peenema osa läbimõõt: M 32 M y 16
Painutavad koormused = rihmaharude tõmbejõud. Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment: M=F*R-f*R=(F-f)*R, kus F – vedava rihmaharu tõmbejõud, f – veetava rihmaharu tõmbejõud ning R – rihmaratta tinglik raadius. Valemi saame tuua kujul: M=(F1-f1)*R1=(F2-f2)*R2, kus indeks nr.1 kuulub väiksemale rihmarattale ning indeks nr.2 kuulub suuremale rihmarattale. Väikese rihmaratta tinglik raadius: R1=D1/2=140/2=70mm Suure rihmaratta tinglik raadius: R2=D2/2=280/2=140mm Kuna praegu pole teada rihmaharude tõmbejõudusid, tuleb need leida. Hetkel teame vaid seost F=2,5f. Lähtuvalt tollest seosest, saame momendi valemi viia kujule: M=(2,5f-f)R=1,5f*R. Järgnevalt saab koostada rihmaratastele mõjuvad jõudude võrrandid. { M 21,9 f 1= = =208,57 ≈ 208,6 N 1,5 R 1 1,5∗0,07
Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein
688 lb,min,12 = 0.3 443 = 133mm 10 12 = 120mm Võtan lb,net = 297mm a = 1 A s,req = 308mm2 A s,prov = 462mm2 17 1 517 308 lb,net,14 = = 345mm 462 lb,min,14 = 0.3 517 = 155mm 10 14 = 140mm Võtan lb,net = 345mm Keskmine ava: a = 1 A s,req = 308mm2 A s,prov = 462mm2 1 517 308 lb,net,14 = = 345mm 462 lb,min,14 = 0.3 517 = 155mm 10 14 = 140mm Võtan lb,net = 345mm Vahetugi: a = 1 A s,req = 735mm2 A s,prov = 889mm2 1 517 735 lb,net,14 = = 427mm 889 lb,min,14 = 0
Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.
e. Kulud reklaamile Avamiseelselt kuu aega enne massaaisalongi avamist ilmub Kohtla-Järve linnalehes, ,,Infopress" reklaam, (suurusega 205*297) maksuvusega 4500 krooni. Samuti avaldatakse 2 nädalat enne avamist jällegi sama värviline reklaam ka Ida-Virumaa maakonnalehes ,,Põhjarannik", (suurusega 192mm x 183mm) maksuvusega 5500krooni. Nädal enne avamist ilmub reklaam uuesti kohalikus lehes, mis käib 1 x kuus, Ida-Virumaal ,,DOSKA", (suurusega 95mm x 140mm) mille hind on 1500 krooni. Ja ka jällegi Jätkureklaamina ilmub iga kuu 1 reklaam kohalikus linnalehes, ,,Infopress" Reklaam (suurusega 90 x 30mm), mille hind on 250krooni. Kui on ettevõttel piisavalt kliente olemas siis enam ei ilmu lehtedes reklaame. Avareklaamina esineb kleebissilt salongi aknal (suurusega 1m2), maksuvus 500 krooni, Springmari reklaamikojast. Ja ka uksele väike reklaamsilt (suurusega 40 x 20cm), maksuvusega 40krooni.
Plokkide kihid laotakse omavahel seotisesse Seina ploki laiuse valikul peab arvestama hoone suurust ja seintele seintele mõjuvaid koormusi. Üldjuhul võib kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist üüritist võidakse armeerida tema tugevdamise pä pärast või vä vältimaks temperatuuri- temperatuuri- ja niiskusemuutustest ja mahukahanemisest tekkivaid pragusid. 37 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Konstruktiivsed nõuded:
aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad
Normalne ristlõige Rihma tähistus O A B Pöördemoment < 30 15...60 50...150 N*m D1min 63 90 125 mm Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt Eesmärgiga tõsta rihma eluiga, valin rihma mõõduks D1 stamdardväärtiste ühe väärtuse võrra suurema läbimõõdu, kui D1min ning selleks on 140mm. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm 𝐷2 = 𝐷1 × 𝑢(1 − 𝜀) = 140 × 4,675(1 − 0,015) = 644,6825𝑚𝑚 ≈ 630 u – rihmülekande arv – 4,675 𝜀 – 0,01... 0,02 – libisemisetegur Tegelik ülekandearv 𝐷2 630 𝑢𝑡𝑒𝑔 = = = 4,5685 𝐷1 (1− 𝜀) 140(1−0,015) 𝑢𝑡𝑒𝑔 − 𝑢 4,5685 − 4,675
3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m; 4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m. Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust. 2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel. 1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm;
( ammooniumiühendid). > Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). > Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. > Õhkkuivatamine (1520%) > Kamberkuivatamine (510 päeva 80100 kraadi juures) > Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgesageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Ümarmatrjalid > palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid
· III korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot) · II korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~oo~t) · I korrusel -- 400mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot) 29 Tala ja plaadi peal ja all paiknevates postiosades, mille pikkus on v~ordne posti ristl~oike suurema m~o~ otmetega v¨ahendan p~ oikaramtuuri samm teguriga 0,6: · III korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · II korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · I korrusel -- 400 · 0, 6 = 240mm valin smmuks 240mm Pikiarmatuuri u ¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile Vundamendi kui raudbetoonelemendi tugevusarvutusel sellele m~ojuv arvutuskoormus on v~ordne esimese korruse postis m~ ojuva arvutusliku survej~ouga:
planeerimisrimisarhitektuur(linnade, asulate, keskuste, 6-töötingimuste hügieeninõudeid Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti r/betoon sisekoor(80-180mm), soojustuskiht(kivivill-140mm), konkreetsete ehitiste territooriumite jms. Planeerimisprojektid) 7-tööliste ja personali vajadust kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevdatud r/b väliskoor(70mm-telliste puhul 85mm) Käesoleval ajal on projecteerijale ja ehitajale abiks OÜ EESTI 8-tootmisprotsesside tuleohtlikkuse astmeid. aluseid nimetatakse tehisalusteks
ja eosed. Miinused kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest
Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.
Energeetilised substraadid: *glükoos, *vabad rasvhapped, *laktaat produtseeritakse lihaste ainevahetuse käigus Südame-veresoonkonna süsteemi: *komponendid(vereringe, hingamine,veri)*ülesanded(transport, regulatsioon, termoregulatsioon) Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport kudedeni,*kapillaarid ainevahetus kudedes,*veenid ja veenulid vere transport südamesse Süstol kontraktsiooni faas.(110-140mm/Hg)Diastol lõõgastusfaas(60-90mm/Hg) Arteriaalne vererõhk:*tähistatud kui süstoolne/diastoolne(norm 120/50 mmHg, kõrge-140/90 mmHg), *süstoolne vererõhk,*diastoolne vererõhk Vererõhk:*pulsi rõhk süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool diastool),*keskmine vererõhk keskmine vererõhk arterites Vererõhku mõjutavad tegurid:*südame jõudlus, *takistus verevoolus,*veresoonte süsteem, veresoonte toonus,*vere viskoossus (plasma maht väheneb)
segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. Laevad ehitatakse standardse kujuga algosadest, mida kutsutakse profiilideks. Kõik profiilid esinevad mitmesugustes mõõtmetes kuid omavad sarnast ristlõiget. Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena.
seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. Laevad ehitatakse standardse kujuga algosadest, mida kutsutakse profiilideks. Kõik profiilid esinevad mitmesugustes mõõtmetes kuid omavad sarnast ristlõiget. Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena.
segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. Laevad ehitatakse standardse kujuga algosadest, mida kutsutakse profiilideks. Kõik profiilid esinevad mitmesugustes mõõtmetes kuid omavad sarnast ristlõiget. Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena.