n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g f n4 70.18 Hz ld 2. n = 2 2 m 1g f n1 94.95 Hz ld 2 m 2g f n2 119.3 Hz ld 2 m 3g f n3 134.1 Hz ld 2 m 4g f n4 140.3 Hz ld 3. n = 3 3 m 1g f n1 142.4 Hz ld 3 m 2g f n2 179.0 Hz ld 3 m 3g f n3 201.1 Hz ld 3 m 4g f n4 210.5 Hz ld Lain...
2 106 --> [Programmeerija] = 5 107 --> [Ssteemianaltik] = 5 108 --> [Testija_andmesisestaja] = 2 109 k6rge_stressitaluvus = pigem_mitte 110 --> [Juht_strateeg] = 1 111 --> [Kujundaja_vi_disainer] = 3 112 --> [Programmeerija] = 2 113 --> [Ssteemianaltik] = 1 114 --> [Testija_andmesisestaja] = 4 115 k6rge_stressitaluvus = ei_nii_ega_teisiti 116 --> [Juht_strateeg] = 2 117 --> [Kujundaja_vi_disainer] = 3 118 --> [Programmeerija] = 3 119 --> [Ssteemianaltik] = 2 120 --> [Testija_andmesisestaja] = 3 121 k6rge_stressitaluvus = pigem_jah 122 --> [Juht_strateeg] = 5 123 --> [Kujundaja_vi_disainer] = 2 124 --> [Programmeerija] = 4 125 --> [Ssteemianaltik] = 4 126 --> [Testija_andmesisestaja] = 1 127 meeskonnat88line = pigem_mitte 128 --> [Juht_strateeg] = 1 129 --> [Kujundaja_vi_disainer] = 3 130 --> [Programmeerija] = 2 131 --> [Ssteemianaltik] = 1 132 --> [Testija_andmesisestaja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (0...
07 130 80 908 1494 1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624 100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297 1000 1221 917 1...
640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 gr...
Se 79 Br 80 Kr 84 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 6 Ra 85 Sr 88 Y 89 Zr 91 Nb 93 Mo 96 Tc 99 Ru 101 Rh 103 Pd 106 V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl...
R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasv...
Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks Jooniste lugemiseks ja valmistamiseks vajalike teadmiste andmine. Rajada alus tehnilisele joonestamisele. 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelpr...
113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O...
Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte...
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kod...
Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasu...
aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata r...
55) 15,6 65,2 50 0,3 0,06 0,03 0,02 Arbuus 28,5 119,4 92 0,6 0,1 0,03 0,02 Ploom, kiviga (0.93) 46,5 194,5 78 0,7 0,6 0,05 0,04 Ploom 49,7 208,1 84 0,8 0,6 0,05 0,04 Kirss, kiviga (0.93) 69,1 289,2 75 1,1 0,9 0,2 0,14 Kirss 74,9 313,4 81 1,2...
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja j...
1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt....
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333...
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ri...
44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 8 46 117,3 5243,7 0,0031333 8,56478 9 48 117,7 5157,8 0,0031138 8,54827 10 50 118,6 4764,8 0,0030945 8,46901 11 52 119,3 4543,7 0,0030755 8,42150 12 54 120,3 4298,1 0,0030567 8,36593 13 56 120,3 4150,8 0,0030381 8,33106 14 58 121,2 4040,2 0,0030198 8,30405 15 60 122,1 3757,8 0,0030...
1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonit...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
