Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
1. Eesti liitus Lääne-Euroopa kultuuriringiga 13.sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tall...
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUU R EESTIS Kadri Lebedev Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahe. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Üheks erinevuste põhjuseks oli ka ehitusmaterjal. 13. ja 14. sajandil ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid tulid läänest. 13. saj keskpaigani esineb veel romaani stiili, kuid lõpu poole seguneb see gooti stiiliga. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool muja...
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Üldiselt Eesti Keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: ü Lääne-Eesti ja Saaremaa ü Kesk-Eesti ü Tallinn ja Põhja-Eesti ü Tartu ja Lõuna-Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit.Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.Põhjusteks võis olla tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka...
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. 1. Pane kronoloogilisse järjekorda: · Sakslased alistavad Saaremaa 5 · Mõõgavendade Ordu asutamine Riias - 2 · Mõõgavendade Ordu hõivab Tallinna -3 · Madisepäeva lahing -4 · Taani kuningas Valdemar II alistab Revala - 6 · Põhja- Eesti läheb taani valdusse - 7 · Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. ...
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahel ning see soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest, sest alguses olid ehitajad rändmeistrid. Keskaja alguses oli valdavalt romaani stiil, ent sajandi lõpuks segunesid need valitsevaks saanud gootikaga.Siinne gootika oli Pariisi ümbruse gootika lihtsustatud variant. Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja Saaremaa vallutamist, hakati ...
Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha.
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: 1) sakraalarhitektuuriks (tempel,kirik,kabel) 2)profaanarhitektuuriks (loss,kindlus,elamu, avalikud hooned) 3)maastikuarhitektuuriks (aed, park) Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus. Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on ük...
See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult
· Teine ja kolmas korrus mõeldud laoruumideks või kasutamiseks soojemal aastaajal. · Kõrge viilkatusega, kitsad, külg vastu tänavat, pikem osa hoovis. · Etik- lahtine terrass välisukse ees. Praegu lammutatud 19.saj. keskel, sest takistasid liiklust. Olid 1,5- 2m kõrgusel, nende peale mindi end näitama, teisi vaatama. Võisid olla kaunistatud reljeefidega. Etiku kivid mõnikord säilinud. 3. Gooti sakraalarhitektuur Kirikud, kloostrid, kabelid. Gooti stiilis kirikuid Eesti alal umbes sadakond, paremini säilinud Lääne-ja Põhja-Eesti kirikud. Lõuna-Eestis olukord halvem, palju sõdu olnud, valitseb barokk või pseudogooti stiil. Eesti ala kirikute järgi 4 piirkonnaks (siseruum, löövide arv). Linnades valitsev kirikutüüp basiilika, katusel rida aknaid (valgmik). Kodakirikul puuduvad. Paremini säilinud maakirikud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Saaremaal Kaarma (väga halvas
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2.
San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel).
2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR PABER ja RAAMAT Kordamisküsimused: 1. Mis on arhitektuur ? ARHITEKTUUR e EHITUSKUNSTArhitektuuris on põhiline - ehituse vastavus oma ülesandele ja funktsioonile. 2. Arhitektuur jaguneb (3) ? 1). SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) 2).PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) 3). MAASTIKUARHITEKTUUR 3. Mis on sakraalarhitektuur ? SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) kirikud, kabelid, kloostrid, templid, moseed 4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur
taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks. Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:s...
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäe...
Graafika ja arhitektuur · Sakraalarhitektuur · Profaan · Joonistamine · Paljundusgraafika · Reproduktsioon · Kõrgtrükk trükkivad osad asetsevad kõrgemal · Sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud · Lametrükk trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad samal tasandil
See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised k...
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e
MÕISTED 10.klass 1. Arhitektuur- ehituskunst 2. Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. P...
Romaani stiili küsimuste vastused. 12.klass 1. Milline oli romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus? Romaani stiilis ehitiste tüüpilisim tunnus oli sakraalarhitektuur, basiilika, kitsad väikesed aknad ja uksed. 2. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiri: kolmelöövine ja ühise katusega, puuduvad aknad kesklöövi ülaosas. Uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel ehk pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorum e. Kitsas käik, mis oli
Groteskid ja veesülitid gooti arhitektuuris Mida nad endast kujutavad ja milleks neid vaja oli? Groteskne veesüliti ehk gargoyle*, millel puudub korralik eestikeelne vaste, on üks Comment [K1]: Mõnikord viidatakse natukene ekslikult silmatorkavamaid ja lahutamatuid osi keskaja gooti arhitektuurist . kimääridele, korra kasutati ka selle kohta terminit „gargo“, mida aga sõnaraamatus ei ole.) Ka inglise keeles on selle ...
kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v
kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Terrakotaskulptuurid v
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal isese...
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil
Maastikuarhidektuuriks (aed, park ) Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust.Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Selle ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus. Aiakunst (ka pargikunst) on arhidektuuri haru, mis hõlmab iluaedade, haljasalade ja parkide planeerimist ja kujundamist. Erinevatele lille, puu ja põõsa sortidele ja värvidele määratakse kindel koht. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa
· tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud
Kunstiliigid · Arhitektuur ehk ehituskunst: * Sakraalarhitektuur - usuga seotud hooned nt. kirik * Profaanarhitektuur - kõik muud ehitised nt. kool, elumaja · Skulptuur ehk kujud: * Ümarplastika - saab vaadata igalt küljelt * Reljeef - on tehtud kuskile peale, külge. Saab vaadata ainult eest. · Maalikunst: * Seina - maalitud seinale. Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud.
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (teh...
KUNSTILIIGID Kunst on väga lai mõiste, eelkõige lähtutakse visuaalsetest kunstidest (arhitektuur, tarbekunst, kujutav kunst). Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada
2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
* maastikuarhitektuuriks (aed, park) *Sakraalarhitektuuriks Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalehitus on õpetus kivis, väljendades arusaama maailmast ja vastava religiooni põhiseisukohti. Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust. .Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus. *Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2.
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk
Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur. Porfaanarhitektuurist tunneme linnuseid ja linnakindlustusi. Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Jõuline ja lihtne. Levinuim kirikutüüp ladina risti kujuline basiilika. Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised.
Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid. Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid tähtsad olid ka suurimad ehitised, teatrid. Epitaurose vabaõhuteater mahutas näiteks 12 000 pealtvaatajat kes istusid theatronil e. pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati
KUNSTIAJALUGU 8.Romaani arhitektuur. · Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Arhitektuur: · Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur · Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik · Tähtsal kohal sakraalarhitektuur · Kloostrite ehitamine · Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. · Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. · Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
