KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine.
Words 110-106 1. Approve (verb) heaks kiitma 2. Accuse (verb) süüdistama 3. Wrongful (adjective) ülekohtune 4. Innocent (adjective) süütu 5. Get involved (verb) kaasa minema 6. Misbehave (verb) halvasti käituma 7. Civil rights (noun) tsiviilõigused 8. Humiliating alandav 9. Infuriating vihale ajav 10. Emphasized rõhutatud 11. Auxiliary (adjective) aitav 12. Swearword (noun)- needus 13. Columnist (noun) publitsist 14. Publisher (noun) kirjastaja 15. Business manager (noun) ärijuht 16. Office manager (noun) büroojuhataja 17. Persuade (verb) keelitama 18. Express (verb) avaldama 19. Group (verb) rühmitama 20. Censorship (noun) tsensuur 21. Periodicals (noun) perioodikaväljaanded 22. Courage (noun) julgus 23. Common (adjective) üldine 24. Prosperity (noun) heaolu 25. Monotonous (adjective) monotoonne 26. Abroad (adverb) võõrsil 27. Broadcast (verb) levitama 28. Allo...
docstxt/14285295879098.txt
Pompeius Kristin Belkovski V1E Pompeius Gnaeus Pompeius Magnus ➔ 29. september 106 eKr – 28. september 48 ➔ eKr Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma ➔ aja hiilgavaimaks väejuhiks Kodusõda ➔ Caesar ületas Rubico, piirijõe tema provintsi Gallia Cisalpinaga', millega puhkes kodusõda. ➔ Senat tegi Pompeiusele ülesandeks Rooma linna kaitsmise. ➔ Pompeius, kes oli oma väejuhivõimeid juba korduvalt tõestanud, tahtis otsustavat lahingut vältida, kuid senaatorid sundisid teda selleks
maksame on meie iseenda huvides heaolu tagamiseks. Sellegipoolest paljud meist ei mõista kuivõrd tähtis see on ning oma suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................
168.102.105 DNS 574 Standard query 0x0c0b [Malformed Packet] 7 0.759644000 192.168.102.105 10.101.110.90 DNS 75 Standard query 0x55f6 A www.example.com 8 0.761585000 10.101.110.90 192.168.102.105 DNS 91 Standard query response 0x55f6 A 93.184.216.34 9 0.783006000 192.168.102.105 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=21/5376, ttl=1 (no response found!) 10 0.784023000 192.168.100.10 192.168.102.105 ICMP 106 Time-to- live exceeded (Time to live exceeded in transit) 11 0.785173000 192.168.102.105 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=22/5632, ttl=1 (no response found!) 12 0.786296000 192.168.100.10 192.168.102
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad Planeedid Planeet Mass Läbimõõt Kaugus Tiirlemisperio Pöörlemisperio Kg/Mo KM/Do päikesest od maa od KM/AU aastates Merkuur 3,6*1023 / 4878/0,38 58*106 / 0,72 0,24 59d 0,06 Veenus 4,9*1024/0,8 12098/0,98 108*106/0,72 0,62 243d 2 Maa 6*1024/1 12735/1 149,6*106/1 1 24h Marss 6,4*1023/0,1 6775/0,53 228*106/1,52 1,88 24,5h 1 Jupiter 1,9*1027/318 142800/11,1 778*106/5,2 11.86 9h55m
E. Mida TTL näitab? Time to live näitab aega, kui kaua kulub brauseril uue DNSi laadimiseks, mis peaks olema andmete eluiga sisuliselt. Lisada Wiresharkist salvestatud pakettide faili sisu. No. Time Source Destination Protocol Length Info 1 0.000000000 192.168.252.188 193.40.252.145 DNS 75 Standard query 0x6aa6 A www.example.com 2 0.001986000 193.40.252.145 192.168.252.188 DNS 139 Standard query response 0x6aa6 A 93.184.216.34 3 0.007004000 192.168.252.188 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=122/31232, ttl=1 (no response found!) 4 0.007998000 192.168.252.1 192.168.252.188 ICMP 134 Time-to-live exceeded (Time to live exceeded in transit) 5 0.008836000 192.168.252.188 93.184.216.34 ICMP 106 Echo (ping) request id=0x0001, seq=123/31488, ttl=1 (no response found!) 6 0.010049000 192.168.252.1 192.168.252.188 ICMP 134 Time-to-live exceeded (Time to live exceeded in transit) 7 0.010986000 192.168.252.188 93.184.216
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ...............................................................................................................
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2
1. Temperatuuri vahemik 298 1000. CP = (2x37,03 + 2x30,00 31,46 4x26,53) x 103 + (2x0,67 + 2x10,71 - 3,39 - 4x4,60) x T + (2x(-2,85) + 2x0,33 (-3,77) 4x1,09) x 108 x T-2 CP = -3,52 x 103 + 0,97T 5,63 x 108 x T-2 2. 1000 H1000° = H298° + CP T 298 H298° = (0 + 2x(-241,81) 0 4x(-92,31)) x 106 = -114,38 x 106 1000 H1000° = -114,38 x 10 + (-3,52 x 103 + 0,97T 5,63 x 108 x T-2 ) T = 6 298 = -114,38 x 106 3,52 x 103 x (1000 298) + 0,5 x 0,97 x (1000 2 2982) 5,63 x 108 x (1/1000 1/298) = -114,38 x 106 2471,04 x 103 + 441,93006 x 103 132,62617 x 104 H1000° = -117,735 x 106 J/kmol
1. 50 0 110 150/150 110 110 15/150 11 105 150/150 105 83 1/100 0,83 82 1/100 0,82 0 5/100*0,5/5 0 31 150/150 31 2. 50 4 110 150/150 110 95 15/150 9,5 105 150/150 105 71 1/100 0,71 82 1/100 0,82 24 5/100*0,5/5 0,12 32 150/150 32 3. 50 8 110 150/150 110 82 15/150 8,2 105 150/150 105 62 1/100 0,62 82 1/100 0,82 49 5/100*0,5/5 0,25 32 150/150 32 4. 50 12 110 150/150 110 65 15/150 6,5 106 150/150 106 50 1/100 0,50 83 1/100 0,83 79 5/100*0,5/5 0,40 33 150/150 33 5. 50 16 110 150/150 110 105 7,5/150 5,2 106 150/150 106 42 1/100 0,42 83 1/100 0,83 50 5/100*1/5 0,50 33 150/150 33 6. 50 20 110 150/150 110 90 7,5/150 4,5 106 150/150 106 36 1/100 0,36 84 1/100 0,84 63 5/100*1/5 0,63 33 150/150 33 7. 50 23 110 150/150 110 84 7,5/150 4,2 106 150/150 106 33 1/100 0,33 84 1/100 0,84 73 5/100*1/5 0,73 33 150/150 33 8
QF = L = lõikepindade arv n zn n - neetide arv · Lõike tugevustingimus Q 4F 4F neet = F = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d 0 )
Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak = ? [kPa, mm Hg] p = B pvaak 760mm Hg = 101325 Pa 735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa 764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa 0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa = 0,004*106 = 101858 pvaak pvaak = 101858 0,004*106 = 97858 Pa 98 kPa = = 93992 Pa = 760*93992/101325 = 705mm Hg
M on kaitseb edukalt doktoritöö. Juunikuus kaitseb O edukalt doktorikraadi ning nõuab M'lt auto kasutusse andmist. Selgub aga, et juba maikuus on M auto võõrandanud hoopis Q-le ning ei ole sealjuures M'ga sõlmitud lepingut isegi maininud. Kas ja kellelt on O'l õigus nõuda auto andmist tema kasutusse? Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106
n - neetide arv · Lõike tugevustingimus 4 260 10 3 n= = 5,13 6neeti 2 0,024 2 56 10 6 QF 4F 4F neet = = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 ·Muljumise tugevustingimus 260 10 3 = = 0,0074m 10mm 6 0,024 243 10 6 F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103 = = 0, 007722 m 12 mm 60, 0185 350 106 5. Sõlmlehe laius
Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012 Tugevustingimus on täidetud! 8. Nurkteraste kontroll tõmbele N L - ühe nurkterase pikijõud AL - ühe nurkterase ristlõike pindala 340 103 = =137 MPa [] =131MPa 2 (0,00151 -0,01 0,031) NL F F = = = AL 2 AT , Neto 2( AT - T d 0 ) 300 103
Valemi järgi usaldusvahemik : ( x 1,96 ; x +1,96 ) R1: (6554,8 1,96 ; 6554,8 + 1,96 ) = ( 6547,3 ; 6562,3 ) R2: (6554,6 1,96 ; 6554,6 + 1,96 ) = ( 6547,1 ; 6562,1 ) Teades, et takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest sai välja arvutada suurima liinipikkuse: R=(p*l)/S > l = (R*S)/p Et suurimat liinipikkust arvutada, tuli arvesse võtta suurimat lubatud takistust (Rvalimistoon kaob), vase eritakistust ja juhtme ristlõikepindala (D=1mm) p = 0,0168*106(*m) S=0,785*106 (m2) R=6562,3 lsuurim = (6562,3*0,785*106)/(0,0168*106)=306,631 (km)
28.tee: 29.tee: 30.tee: 31.tee: 32.tee: 33.tee: 34.tee: 35.tee: 36.tee: 37.tee: 38.tee: 39.tee: 40.tee: 41.tee: 42.tee: Kriitilise tee pikkuseks on 123 päeva. Sündmuste varaseimad toimumisajad (algsünmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus): T= 0 T=14 T=3 T4=22 T5=34 T6=37 T7=43 T8=50 T9=54 T10=71 T11=74 T12=93 T13=99 T14=101 T15=106 T16=108 T17=116 T18=123 Sündmuse hiliseim toimumisaeg: T =Tdir wi või T =Tkr wi Tkr = Tdir = 123 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumis ajad: Sündmus(Si) Varaseim Hiliseim toimumisaeg toimumisaeg ( Ajareserv(Ri =
Detail M45x3 MEETERKEERME KESKLÄBIMÕÕDU TOLERANTSID m-tes d [mm] P 3h4h 4h 4g 5h4h 5g6g 6h 6g 6f 6e 6d 7h6h 7g6g 7e6e 8h 8g 9g8g 0 0 -26 0 -26 0 -26 -40 -60 -90 0 -26 -60 0 -26 -26 üle 5,6 kuni 11,2 1 -56 -71 -97 -90 -116 -112 -138 -152 -172 -202 -140 -166 -200 -180 -206 -250 0 0 -32 0 -32 0 -32 -45 -67 -95 0 -32 -67 0 -32 -32 1,5 -67 -85 -117 -106 -138 -132 -164 -177 -199 -227 -170 -202 -237 -212 -244 -297 0 0 -26 0 -26 0 -26 -40 -60 -90 0 -26 -60 0 -26 -26 1 -60 -75 -101 -95 -121 -118 -144 -158 -178 -208 -150 -176 -210 -190 -216 -262 0 0 -32 0 -32 0 -32 -45 -67 -95 0 -32 -67 0 -32 -32 üle 11,2 kuni 22,4 1,5 -71 -90 -122 112 -144 -140 -172 -185 -207 -235 -180 -212 -247 -224 -256 -312
Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7 7 1156 -445 910 -293 -369,00 1728 -214 8 8 1082 -519 860 -343 -431,00 1694 -248
1097 4 1146 + 26 + 26+0 41,872 1071 + 26 + 26 Vp1 1212 - 115 41,767 IV 4 1215 1301 5 1321 - 106 - 106+1 41,376 1409 - 108 - 105 Vp2 1412 - 111 41,761 V 5 1124 1101 6 1516 - 392 - 393+2 41,425 1494 - 393 - 391
Varraste nõtkepikkused: LE1 = μ1 ∗ L = 0,7 m LE2 = μ2 ∗ L = 1,4 m LE3 = μ3 ∗ L = 0,35 m LE4 = μ4 ∗ L = 0,49 m 2. Materjali Euleri piirsaledus E 2𝐸 𝜆𝐸 = 𝜋 ∗ √ [𝜎𝑦 ] 𝜎𝑦 [𝜎𝑦 ] = = 355/2 = 117,5 MPa 𝑆 210 ∗ 109 𝜆𝐸 = 𝜋 ∗ √ = 108,05. . ≈ 108 117,5 ∗ 106 3. Ohtlik saledus varda iga kinnitusviisi jaoks 𝐿𝐸 𝜆= 𝑖𝑚𝑖𝑛 𝐿𝐸 − 𝑛õ𝑡𝑘𝑒𝑝𝑖𝑘𝑘𝑢𝑠 𝑖 − 𝑖𝑛𝑒𝑟𝑡𝑠𝑖𝑟𝑎𝑎𝑑𝑖𝑢𝑠 𝐿𝐸1 0,7 𝜆1 = = ≈ 36,84 𝑖 1,9 ∗ 10−2 𝐿𝐸2 1,4 𝜆2 = = ≈ 73,68 𝑖 1,9 ∗ 10−2 𝐿𝐸3 0,35 𝜆3 = = ≈ 18,42
Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920 Kokku pikaajalised kohustused 106 358,820 Kokku kohustused 506,354 941,490 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 25,692 25,692 Registreerimata aktsiakapital 308 308 Ülekurss 3,212,841 3,212,841 Eelmiste per jaotamata kasum -1,972,428 -2,600,924
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale? Neeldunud doos 0,002 Gy HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv (ekvivalentdoos) Efektiivdoos maksale: WT=0,05 E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv Kaks nädalat peale valmistamist mõõdeti I-131 lahuse aktiivsuseks 15*106 Bq. Võttes arvesse, et I-131 poolestusaeg on 8,04 päeva, arvuta lahuse algne aktiivsus. T=8,04 päeva Q=15*106 Bq t=2 nädalat=14 päeva Q0=? (- t*ln2 / T) Q= Q0exp Q0=Q / exp (- t*ln2 / T) Q0=15*106 / e(-14*ln2 / 8,04) = 50*106 Bq Tc-99 kiirgusallika läheduses mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on
Te23 1400 NV08 Te02 2300 NV11 Te04 2500 NV24 Te16 2500 NV30 Te08 2700 NV02 Te11 3000 NV56 Te15 3000 NV09 Te31 3200 NV07 Te07 3600 NV33 Te39 3800 NV21 Te10 3900 NV05 NV17 d 4m h 9m hk 3m bl 6m bk 4m A 35 m2 P 35 m bsügavus 1m Pindala 106 m2 Ruumala 35 m3 Mark Hind Kogus Maksumus Muud kulud Materjal Te15 3000 35 106301 50% Värv NV21 68 31 2107 Materjal ja värv kokku: 108408 Maksumus kokku: 162611 Kulu kg/m2 Hind Kr/kg 0,30 44,00 0,30 45,80 0,40 45,80 0,35 52,30 0,35 54,80 0,32 58,90 0,35 65,00
μ3 = 0.5 μ4 = 0.7 Varraste nõtkepikkused: LE1 = μ1 * L = 0.75 m LE2 = μ2 * L = 1.5 m LE3 = μ3 * L = 0.375 m LE4 = μ4 * L = 0.525 m Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 2. Antud materjali Euleri piirsaledus λ E √ 2 * π2 * E λE = σy 2 * π 2 * 210 * 109 λE = √ 355 * 106 ≈ 108 3. Ohtlik saledus varda iga kinnitusviisi jaoks LE λ = imin , kus LE on nõtkepikkus ja i on inertsiraadius LE1 0.75 λ1 = i = 1.08 * 10−2 ≈ 69.45 LE2 1.5 λ2 = i = 1.08 * 10−2 ≈ 138.88 LE3 0.375
Tugevustingimus : 𝜏𝑀𝑎𝑥 = ≤ [𝜏] , kus 𝜏𝑀𝑎𝑥 on tegelik väändepinge ja [𝜏] on lubatav väändepinge. 𝑊0 3. Täisvõlli ohutu läbimõõt 𝜋 ∙ 𝐷3 T = 152,6 Nm 𝑊0 = 16 295 ∙ 106 295 ∙ 106 [𝜏] = = = 36,875 𝑀𝑃𝑎 [𝑆] 8 3 16 𝑇 3 16 ∙152,6 𝐷 ≥ √ = √ = 0,0276 𝑚 ≈ 28 𝑚𝑚 Eelisarvude reast R10’’ on sobivaim diameeter 𝜋 ∙[𝜏] 𝜋 ∙36,875 ∙ 106 30mm. 4. Täisvõlli tegelik varutegur väändel 16𝑇 16 ∙152,6
Varras 4 35,4<108 5 3∗35,4 35,43 n= + − =1,79 3 8∗108 8∗1083 2 φ= 1 1,79(1− 35,4 2 ¿ 108 2 ) =0,52 Suurima lubatud koormuse arvutamine φA σ y F≤ [ S] −4 6 0,49∗8,14∗10 ∗355∗10 F1 ≤ =70,8 kN 2 0,29∗8,14∗10−4∗355∗106 F2 ≤ =41,9 kN 2 0,56∗8,14∗10−4∗355∗106 F3 ≤ =80,9 kN 2 0,52∗8,14∗10−4∗355∗106 F4≤ =75,1 kN 2 Vastus Antud varraste kinnistusviisidest parimaks osutus nr 3. Kõige kehvemaks kinnitusviisiks kujunes nr. 2
5 -0.5 6.9 0.6 0.72 70 0.76 70 -6.9 -0.6 0.73 73 0.76 73 Upa1 Up j i Ra := Rs := j -3 i -6 Ipa1 10 Ip 10 j i 3 × 106 Ivs := Iv 10 253.846 26.538 5 × 106 23 5.833 × 106 17.5 Ra = Rs = 7.5 × 106 14.2 12 9.167 × 106 10.286 7 1.083 × 10 10 7
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6
Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine ·Kontrollisin kolonni vertikaalsust, asendit korrigeerida polnud vajalik. ·Kolonnis oleva Sephandex'i mark: Sephandex G75 fraktsioonimispiirkond 3000-80000 D, k=0.1 (väärtus sõltub kasutatava geeli pundumisastmest) ·Mõõtsin geelisamba kõrguse L ja diameetri,kasutades sobivat joonlauda.n L=28cm; d=2.2cm. ·Arvutasin täidise kogumahu Vt= r 2 *L= *1.1²*28=106 cm³ ·Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg=k*Vt=0.1*106=10.6 ja sellest lähtuv kolonni iseloomustav maksimaalne elueerimistmaht Vx;max=Vt-Vg=106-10.6=95.4 ·Arvutasin fraktsioonide üldarvu, arvestan kindlaks mahuks 2ml. n=Vx;max/2=95.4/2=47.7. (Kuigi selline arvutus, läks mul vaja 36 katseklaasi). ·Asetasin katseklaasistatiivi fraktsiooni arvule vastava hulga kindla mahu järgi (2ml) kaliibritud katseklaase ja nummerdan. ·Paigutasin kolonni lähedusse voolutuslahuse (eluendi) pudeli ja märkisin üles selle koostise.
3 3 1 z1 y C Osakujundi nr 1 inertsimoment telje z suhtes 0,1098b 4 2 0,1098 160 4 I z(1) =+=+= e(1) y A (1) 662 10053 48, 29 106 mm 4 4829 cm 4 16 16 3.2 Osakujundi nr 2 telg-inertsimomendid b Osakujundile nr 2 I M = I K + e2 A ez(2) = 0 Osakujundi nr 2 inertsimoment telje y suhtes C z
3 3 1 z1 y C Osakujundi nr 1 inertsimoment telje z suhtes 0,1098b 4 2 0,1098 160 4 I z(1) =+=+= e(1) y A (1) 662 10053 48, 29 106 mm 4 4829 cm 4 16 16 3.2 Osakujundi nr 2 telg-inertsimomendid b Osakujundile nr 2 I M = I K + e2 A ez(2) = 0 Osakujundi nr 2 inertsimoment telje y suhtes C z
hemikku 400-2000. am 120,00% 100,00% 80,00% 60,00% Column J 40,00% Column K 20,00% 0,00% 0 1800 2000 Ülesanne2 Kas 85 ja 88 aasta keskmised kartulisaagid on võrdsed? 85 kartuli 88 kartuli saak saak 169 135 H0 dispersioonid on võrdsed 140 129 H1 dispersioonid ei ole võrdsed 172 106 153 102 p= 0,585202 seega dispersioonid on võrdsed 157 95 119 133 144 54 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances 113 112 85 kartuli 88 kartuli 119 99 saak saak
Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 100 1. nov- 31. dets 147 30 103 3 100 1. jaan 28-29
Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole. Varras 2 on surutatud, seega joonisel N2 suund vastupidine (tähistatud punktiiriga). 2.Tugevustingimus tõmbele (survele): []=Nmax/A [] (lubatav pinge 237 MPa) Kuna N1 > N2, seega Nmax=N1 = 54,4 kN Nmax/A < [] = 54,4*103 (N) / A < 237 * 106 A > Nmax/ = 54,4 * 103 / 237 * 106 = 2,3 * 10-4 m2 = 2,3 cm2 Kataloogis lähim lubatud: A=2,41 cm2 (25x25x3,0) Vastus: Varraste vajalik ristlõikepindala on 2,3cm2 25x25x3,0 (A=2,3cm2)
Leian entroopia Leian töö ning soojus: T2 p2 s2=cp·ln· T 0 - R·ln· p0 v2 Q=L=RT·ln· v 1 673,15 s2=20,93·ln( 273,15 ) – 2,079·ln( 10 Q=L= 2078,5·673,15·ln( 0,175 ) = 5,66· 106 0,14 ·10 6 J 760 · 133,322 ) = 18,878 – 2,873 = 16,005 Leian entroopia muudu joonise jaoks: J/(kg·K) v2 10 Leian uue ruumala: Δs=R·ln( v 1 ) = 2078,5·ln( 0,175 ) p1 · v =8408,848 1 v2 = p2
1546 + II 3 1172 26 + 26 41,911 1097 + 26 + 27 41,938 4 1146 VP1 1071 1277 - 180 41.731 III 4 1215 - 106 - 107 41,938 1301 - 108 - 106 41,832 5 1321 VP2 1409 1477 - 176 41.762 IV 5 1124 - 392 - 392 41,832 1101 - 393 - 391 41,441 6 1516
Tugevustingimus : τ Max = ≤[τ ] W0 Tegelik Lubatav väändeping väändepinge e Täisvõlli optimaalne läbimõõt : T = 610,6 Nm 3 π ∙D W 0= 16 295 ∙106 295 ∙10 6 Lubatav väändepinge [ τ ]= = =36,875 MPa [S ] 8 D≥ 3 √ π ∙[τ] = √ 16 T 3 16 ∙610,6 π ∙ 36,875 ∙106 =0,044 m≈ 50 mm Tulemus eelisarvude reast R10’’ Täisvõlli tugevuskontroll: 16 T 16 ∙610,6
3 4 4 390 10 300 10 3 n =n = = 4=,3126 5,58 56neeti neeti 0 2 2 0, 100 2 2 0185 ,024 10 100 6 106 4. Sõlmlehe paksus Flat bars (Ruukki) 4 · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 · Muljumise tugevustingimus F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 3 390300 1010
Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas Heino 106 100,2 m² 309 kwh 4,9 m³ 5 3,43 kr Kortereid kokku: 10 Keskmine: 247 kwh Hinnad: 1 m3 külma vee hind 1 m2 üür Üür Kokku 1
V103 0,35 45,80 V104 0,65 55,00 V105 0,48 62,85 V106 0,52 52,30 V107 0,45 44,00 V108 0,43 61,30 V109 0,55 53,00 V110 0,45 64,80 b A ko lnurk =(eh )/2 A ruut =cd d A kogu=ba-cd-(eh )/2 V = AL/106 c a S=(2A+PL)/10 4 L 900 P Err:509 h a_ 100 b 60 c_ 20
Lähtudes leitud jõust arvutan puitvardale sobiva läbimõõdu. 0,691310 3 4010 6 = 2 /4 6 d=0,042m= ~5cm täissentimeetriteks ümardatuna 5. Komponentide varutegurite väärtused ja kontroll. S teras=F lim/ Nt= 58,3/(0,71*13)=6,32 mis on suurem kui S nõutud 6, seega sobib (0,6913000 ) S puitvarras ümardamata = = u/ p =40*106/( )= 6,2 > S nõutud 6, seega sobib ((0,042 2 3,14)/4) (0,6913000 ) S puitvarda läbimõõtu täissentimeetriteni ümardades: 40*106/( )=8,7 on suurem ((0,05 2 3,14)/4) nõutud varutegurist S= 6, seega sobib. Ülesandes oli nõutud varutegurite ligikaudset võrdsust. Suur
1097 + 26 + 27 3 1146 41,866 1071 Vp1 1206 - 109 41,730 IV 3 1215 - 106 - 107+1 43,081 41,866 1301 - 108 - 106 4 1321 41,760 1409 Vp2 1406 - 105 41,761 +1
© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate
Cp,(j/K*mol)=f(T) Intervall, Aine H0f,298(kJ/mol) S0298(J/K*mol) a b* 103 c *106 c´*10-5 K CH3OH(g -201,00 239,76 15,28 105,20 -31,04 - 298-1000 ) CO -110,53 197,55 28,41 4,10 - -0,46 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 - 0,50 298-3000 1) G0298 = H0298 298*S0298 H0298 = H0f,298 (CH3OH(g)) - H0f,298 (CO) = -201,00 +110,53 = -90,47 kJ/mol = -90470 J/mol
annaabi.ee 
