Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EEA labor 2 (6)

3 KEHV
Punktid

Overview

Sheet1
Sheet2
Sheet3

Sheet 1: Sheet1


Katseandmed
Nr f C
U1 [V]
∆U [V]
U2 [V]
I1 [A]
I2 [A]
Ic [A]
P2 [W]
[Hz] [μF] α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC 1. 50 0 110 1 110 110 0.1 11 105 1 105 83 0.01 0.83 82 0.01 0.82 0 0.005 0 31 1 31 2. 50 4 110 1 110 95 0.1 9.5 105 1 105 71 0.01 0.71 82 0.01 0.82 24 0.005 0.12 32 1 32 3. 50 8 110 1 110 82 0.1 8.2 105 1 105 62 0.01 0.62 82 0.01 0.82 49 0.005 0.245 32 1 32 4. 50 12 110 1 110 65 0.1 6.5 106 1 106 50 0.01 0.5 83 0.01 0.83 79 0.005 0.395 33 1 33 5. 50 16 110 1 110 104 0.05 5.2 106 1 106 42 0.01 0.42 83 0.01 0.83 50 0.01 0.5 33 1 33 6. 50 20 110 1 110 90 0.05 4.5 106 1 106 36 0.01 0.36 84 0.01 0.84 63 0.01 0.63 33 1 33 7. 50 23 110 1 110 84 0.05 4.2 106 1 106 33 0.01 0.33 84 0.01 0.84 73 0.01 0.73 33 1 33 8. 50 28 110 1 110 92 0.05 4.6 107 1 107 36 0.01 0.36 84 0.01 0.84 90 0.01 0.9 34 1 34 9. 50 32 110 1 110 118 0.05 5.9 107 1 107 42 0.01 0.42 84 0.01 0.84 40 0.025 1 34 1 34 10. 50 36 110 1 110 126 0.05 6.3 107 1 107 51 0.01 0.51 84 0.01 0.84 45 0.025 1.13 34 1 34
Arvutustulemused
Jrk ∆P P1 η cos φ1 cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2
nr W W - - - μF Ω Ω Ω H
1. 9.130 40.130 0.772 0.440 0.360 0.000 128.049 46.104 119.461 0.408 Cres = 23.19 μF
2. 6.745 38.745 0.826 0.496 0.372 3.638 128.049 47.591 118.876 0.408
3. 5.084 37.084 0.863 0.544 0.372 7.427 128.049 47.591 118.876 0.408
4. 3.250 36.250 0.910 0.659 0.375 11.862 127.711 47.902 118.387 0.407
5. 2.184 35.184 0.938 0.762 0.375 15.015 127.711 47.902 118.387 0.407
6. 1.620 34.620 0.953 0.874 0.371 18.918 126.190 46.769 117.204 0.402
7. 1.386 34.386 0.960 0.947 0.371 21.921 126.190 46.769 117.204 0.402
8. 1.656 35.656 0.954 0.900 0.378 26.774 127.381 48.186 117.915 0.405
9. 2.478 36.478 0.932 0.790 0.378 29.749 127.381 48.186 117.915 0.405
10. 3.213 37.213 0.914 0.663 0.378 33.616 127.381 48.186 117.915 0.405

Sheet 2: Sheet2


Katseandmed
Nr f C
U1 [V]
∆U [V]
U2 [V]
I1 [A]
I2 [A]
Ic [A]
P2 [W]
[Hz] [μF] α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC α C αC 1. 50 0 110 150/150 110 110 15/150 11 105 150/150 105 83 1/100 0.83 82 1/100 0.82 0 5/100*0,5/5 0 31 150/150 31 2. 50 4 110 150/150 110 95 15/150 9.5 105 150/150 105 71 1/100 0.71 82 1/100 0.82 24 5/100*0,5/5 0.12 32 150/150 32 3. 50 8 110 150/150 110 82 15/150 8.2 105 150/150 105 62 1/100 0.62 82 1/100 0.82 49 5/100*0,5/5 0.25 32 150/150 32 4. 50 12 110 150/150 110 65 15/150 6.5 106 150/150 106 50 1/100 0.50 83 1/100 0.83 79 5/100*0,5/5 0.40 33 150/150 33 5. 50 16 110 150/150 110 105 7,5/150 5.2 106 150/150 106 42 1/100 0.42 83 1/100 0.83 50 5/100*1/5 0.50 33 150/150 33 6. 50 20 110 150/150 110 90 7,5/150 4.5 106 150/150 106 36 1/100 0.36 84 1/100 0.84 63 5/100*1/5 0.63 33 150/150 33 7. 50 23 110 150/150 110 84 7,5/150 4.2 106 150/150 106 33 1/100 0.33 84 1/100 0.84 73 5/100*1/5 0.73 33 150/150 33 8. 50 28 110 150/150 110 92 7,5/150 4.6 107 150/150 107 36 1/100 0.36 84 1/100 0.84 90 5/100*1/5 0.90 34 150/150 34 9. 50 32 110 150/150 110 118 7,5/150 5.9 107 150/150 107 42 1/100 0.42 84 1/100 0.84 40 5/100*2,5/5 1.00 34 150/150 34 10. 50 36 110 150/150 110 126 7,5/150 6.3 107 150/150 107 51 1/100 0.51 84 1/100 0.84 45 5/100*2,5/5 1.13 34 150/150 34
Cres=23μF

Sheet 3: Sheet3


Vektordiagrammid
1) kui C=0 =>Ic=0
1V - 0,05cm
1A - 5,5cm
U1=110V U2=105V ∆U=11V
I1=0,83A I2=0,82A
φ1=64º φ2=69º
2) kui cosφ1=max
1V - 0,05cm
1A - 5,5cm
U1=110V U2=106V ∆U=4,2V
I1=0,33A I2=0,84A Ic=0,73A
φ1=19º φ2=68º
3) kui C=max
1V - 0,05cm
1A - 5,5cm
U1=110V U2=107V ∆U=6,3V
I1=0,51A I2=0,84A Ic=1,13A
φ1=48º φ2=68º
EEA labor 2 #1 EEA labor 2 #2 EEA labor 2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 263 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
katseandmed, arvutustulemused, pinge, vool

Sarnased õppematerjalid

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
150
doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Elektrotehnika alused
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
THE- PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION
297
pdf

THE PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION

W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970

Psüholoogia
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika




Meedia

Kommentaarid (6)

markus19 profiilipilt
markus19: väga hea praks
00:28 13-05-2016
 profiilipilt
: päris hüva
17:37 18-11-2009
taivoj profiilipilt
alles Kukk: sobis hästi
13:08 14-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun