Kodutöö I. Entalpia arvutamine (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Füüsikaline keemia

5 VÄGA HEA

Füüsikaline keemia harjutus.
Esimene kodutöö.
4HCl + O2 → 2H2O(g) + 2Cl2 T = 1000K
Aine
ΔH298˚ x 10-6
J/kmol
Soojusmahtuvus J/kmol kraad
Kehtiv temperatuuri intervalis
a x 10-3
b
c x 10-8
HCl
-92,31
26,53
4,60
1,09
298 - 2000
O2
0
31,46
3,39
-3,77
298 - 3000
H2O(g)
-241,81
30,00
10,71
0,33
298 - 2500
Cl2
0
37,03
0,67
-2,85
298 - 3000

Temperatuuri vahemik 298 – 1000.
ΔCP = (2x37,03 + 2x30,00 – 31,46 – 4x26,53) x 103 + (2x0,67 + 2x10,71 - 3,39 - 4x4,60) x T + (2x(-2,85) + 2x0,33 – (-3,77) – 4x1,09) x 108 x T-2
ΔCP = -3,52 x 103 + 0,97T – 5,63 x 108 x T-2
2. 1000
ΔH1000˚ = ΔH298˚ + ∫ ΔCP ∂T
298
ΔH298˚ = (0 + 2x(-241,81) – 0 – 4x(-92,31)) x 106 = -114,38 x 106
1000
ΔH1000˚ = -114,38 x 106 + ∫ (-3,52 x 103 + 0,97T – 5,63 x 108 x T-2 ) ∂T =
298
= -114,38 x 106 – 3,52 x 103 x (1000 – 298) + 0,5 x 0,97 x (10002 – 2982) – 5,63 x 108 x (1/1000 – 1/298) = -114,38 x 106 – 2471,04 x 103 + 441,93006 x 103 – 132,62617 x 104
ΔH1000˚ = -117,735 x 106 J/kmol

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 160 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

160 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lydia Õppematerjali autor

Füüsikaline keemia I harjutus. Õppejõud K. Lott.

kodutöö entalpia füüsikaline keemia soojusmahtuvus

Sarnased õppematerjalid

docx

Gibbsi energia

N2(g) + O2(g) = 2NO(g) Aine H0f,298 kJ/mol S0f,298 Cp0 Cp0 Cp0 Temperatuuri J/molK J/molK J/molK J/molK vahemik = f(T) = f(T) = f(T) a b 103 c´ 10-5 N2 0 191,5 27,88 4,27 - 298-2500 O2 0 205,04 31,46 3,39 -3,77 298-3000 NO 91,26 210,64 29,58 3,85 -0,59 298-2500 1. Arvutan Gibbsi energia muudu standardtemperatuuril G0298 = H0298 + T S0298 Selleks arvutan reaktsiooni tekke-entalpia standardtemperatuuril: H0298 =2 Hf (NO) - Hf (N2) Hf (O2) = 291,26 0- 0 = 182,52 kJ/mol = 182520

Füüsikaline ja kolloidkeemia

doc

Kodutöö II. Siseeneergia

Teine kontrolltöö. Reaktsioon 11. CO + H2O(g) = CO2 + H2 T = 1400K P = 1atm H0f, 298 S0298 C0p (J/mol*K) = f(T) Aine Intervall, K (kJ/mol) (J/mol*K) a b*103 c*10-5 CO -110,53 197,55 28,41 4,10 -0,46 298-2500 H2O -241,81 188,72 30,00 10,71 0,33 298-2500 CO2 -393,51 213,66 44,14 9,04 -8,54 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 0,5 298-3000 1. G0298 = H0298 - 298S0298 H0298 = Hf(H2) + Hf(CO2) - Hf(H2O) - Hf(CO) = -393,51 + 241,81 + 110,53 = -41,17 kJ/mol = -41170 J/mol S0298 = S0298(H2) + S0298(CO2) - S0298(H2O) - S0298(CO) = 130,52 + 213,66 188,72 197,55 = -42,09 J/mol*K G0298 = -41170 298*(-42,09) = -28627,18 J/mol = -28,62718 kJ/mo

Füüsikaline keemia

odt

F��sikaline keemia kodut��

G0T = H0298 298*S0298 - T (a * M0 + b * M1 + c * M2 + c` * M-2) G0400 = -90470 400 *(-218,83)400 * [(15,28-28,41-2*27,28)*0,0392+(105,20-4,10- 2*3,26)* 103*0,0130*10-3+(-31,04)*106*0,0043*10-6+(0,46-2*0,50)*10-5*0,0364*105]= =-90470 400 *(-218,83)400*(-1,6105)= -2336,28 J/mol = -2,3 kJ/mol 112824 Kp = e =2,018 8,314400 4) Tasakaalulise gaasisegu koostise arvutamine temperatuuril T ja rõhul P Aine Lähteaine Reageeris Tekkis Tasakaal Moolid Moolimurd CH3OH(g) - - x x CO 1 x - 1-x H2 2 2x - 2-2x Summa 3-2x 3 pCH3OH x 1-x (2-2x)2 x(3-2x )2

Füüsikaline ja kolloidkeemia

102

xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 19 12 -4 20 11,

Füüsikaline ja kolloidkeemia

doc

Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

- 1. - , () . . - , (, ) - , ; , . , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . , . - , 1 . . =M

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia ja teaduslik meetod

1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta

Üldkeemia

xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILI NE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 42 19,61 44 19,56

Füüsikaline keemia

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA

Rohkem sarnaseid