Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11. Varemõpitust: oksiidide ja lih...
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke oli level Third umbes viie aastane, Fourth level tekkisid Milleritel rahamured. Pereisa Fred...
Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus sv-vääratuslibistus, mille omakorda leiame valemiga sv=sn(B+B²-1) , kus tegur B= B=v+g(v-1) ja g= g5sn ning sn=1-n/1 => sn=62,8-61,3/62,3=2,39*10-2 rad/s ,siis g=5*2,39*10-2=0,120 ja v=Tv/Tn => 4120/652=6,32 ,seega B=6,32+0,120(6,32-1)=6,96 ja
V= × × 0,01229 = 7,78 × 10-6 (m)3 3 Keha nr.6 V = abc V = 0,02456 × 0,03968 × 0,00798 = 8,06 × 10-6 (m)3 4) Kaalusime uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. Järgmistel arvutustel teisendasime grammid kilogrammideks. m 5) Arvutasime katsekeha tiheduse = , valemi järgi. V Keha nr.1 0,06365 = = 8,386 × 103 (kg/m³) 7,59 ×10-6 Keha nr.2 0, 0954 = = 8,915 × 103 (kg/m³) 1,07 × 10-5 5 Keha nr.3 0, 03911 = = 2,765 × 103 (kg/m³) 7,578 ×10-5 Keha nr.4 0,03008 = = 2,78 × 103 (kg/m³) 1,08 ×10-5 Keha nr.5 0,06067 = = 7,8 × 103 (kg/m³) 7,78 ×10-6 Keha nr.6
Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 23,77 14,24 26,69 7634,58 63,9 8,40 * 103 Kirjanduses toodu: Messing 8,5 * 103 kg/m3 Erinevus 0,1 kg/m3 Katsekeha nr.3. d1 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 15,80 54,25 10636,62 95,5 8,98 * 103
Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 39,63 25,47 7,93 8004,4 62,8 7,8*103 Teras 24,56 7752,9 60,8 7,8*103 Teras 14,27 23.66 26,78 7487,4 64,1 8,5*103 Messing
Silinder 30,5 Rõngas 39,2 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) Pikem 7,93 54,3 10646 95,5 8,97 x 103 silinder Risttahukas 39,7 25,5 7,9 7997,6 62,8 7,85 x 103 Kera 12,3 7794,8 60,7 7,78 x 103 Keskelt tühi 11,9 7,1 26,8 7677,7 63,8 8,30 x 103 silinder Silinder 10,8 30 10993,1 30,5 2,77 x 103 Rõngas 28,1 6,2 6 14159,2 39,2 2,76 x 103 3
1.4.3 Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtevea. Arvutused tehtud lisas (Lisa 1). 1.4.4 Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised. Kera Silinder Seib Toru 1.4.5 Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM Arvutatud (Seib) - 2,77±0,01*103 kg/m³ Arvutatud (Silinder) - 2,79±0,01*103 kg/m³ Tegelik - 2,7*103 kg/m³ Erinevus (Seib) - 0,07*103 kg/m³ Erinevus (Silinder) - 0,09*103 kg/m³ MESSING Arvutatud (Toru) - 8,36±0,02 *103 kg/m3 Tegelik - 8,5*103 kg/m³ Erinevus (Toru) - 0,14*103 kg/m³ VASK Arvutatud (Silinder) - 8,95±0,03 *103 kg/m3 Tegelik - 8,9*103 kg/m³
Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid. d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) Mõõdud D( ) Tulemused 1. 23.8mm 14.28mm 26.77mm 7622.034mm3 64g 8.4*103 2. 56.12mm 12.27mm 6.03mm 14202.639mm³ 39g 2.7*103 3. 17.88mm 15.9mm 82.62mm 38,5g 8,9*103 4338.37mm3 4. 24.58mm 24.58mm 24.58mm 7752.41mm3 60.8g 7.8*103 5. 39.64mm 25.44mm 7.93mm 7871.2038mm3 62.8g 7.9*103 6. Kontrollarvutused. 1. Sp1 = 3.14 * 11.92 = 444
Kus H on silindri kõrgus 4 3. Kera valemid V= 3 π r3 ; Kus V on ruumala Kus π on pii Kus r3 on raadius kuubis 4. Nelinurga valemid V=abh Kus V on ruumala Kus a on külje pikkus Kus b on külje laius Kus h on külje kõrgus TABELI TÄITMINE Mõõdud d 1 (mm) d 2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) kg D( m3 ) Tulemused 1. 21,53 - 29,98 10914,64 30,5 2.7*103 2. 23,8 14,28 26,76 7619,21 63,8 8,37*103 3. 15,80 - 54,3 10646,42 95,5 8,9*103 4. 24,55 - - 7747,34 60,8 7,8*103 5. 7,95 25,46 39,64 8023,41 62,8 7,8*103 6. 55,98 12,46 6,02 14082,68 39,1 2,7*103 3 Kontrollarvutused: 1
· Sobivad nurkterased · Needi läbimõõt (d) · Needirea kaugus nurkterase servast (a) · Neetide arv (n) · Sõlmlehe paksus () ja laius (b1 ) 2. Nurkterase valik · Ühe nurkterase sisejõud tõmbel, kN F 300 N L = FL = ; N L = = 150 kN 2 2 · Tõmbe tugevustingimus N = L [ ] AL · Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala, m² N 150 103 AL == L ; AL 9,375 10-4 m 2 9,38 cm 2 [ ] 160 10 6 · Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² AK = 1,15 AL ; AK = 1,15 9,38 = 10, 787 10,8 cm 2 2 · Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T = 9
Ülepinge on 1,92%, see jääb lubatud piiridesse. Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala Kuna pindalad on võrdsed siis on mõlemad sama ohtlikud ja ei ole vahet kumma puhul kontroll teha. 7.3. Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele F F 300 103 bg =C ==== 225, 225 106 260 MPa bg 350 MPa AC nd 0 6 0, 0185 0, 012 Tugevustingimus on täidetud! 8. Nurkteraste kontroll tõmbele N L - ühe nurkterase pikijõud AL - ühe nurkterase ristlõike pindala 340 103 = =137 MPa [] =131MPa 2 (0,00151 -0,01 0,031) NL F F = = =
R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10)
· Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta. RT 1921, 61, 65. Tunnistatud Riigikogu juhatuse poolt maksvusetaks. RT 1921, 91, 173. · Seadus Eesti spordiseltsile "Kalev" tasuta kasutamiseks maa andmise kohta Viimsi mõisast. RT 1921, 61, 67. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 95. 5. augustil 1921 · Seadus 1869 a. sõjaväe seadustekogu pr. 731 muutmise kohta. RT 1921, 69, 70. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 198. 12. augustil 1921 · Seadus lepituskodade ärakaotamise kohta. RT 1921, 71, 100. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 251. · Seadus noortemeeste vastuvõtmise kohta sõjakooli kasvandikkudeks. RT 1921, 71, 101. Kinnitatud Riigikogu poolt 28. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 226. · Seadus vahetusraha kohta. RT 1921, 71, 102. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 176.
HCl -92,31 26,53 4,60 1,09 298 - 2000 O2 0 31,46 3,39 -3,77 298 - 3000 H2O(g) -241,81 30,00 10,71 0,33 298 - 2500 Cl2 0 37,03 0,67 -2,85 298 - 3000 1. Temperatuuri vahemik 298 1000. CP = (2x37,03 + 2x30,00 31,46 4x26,53) x 103 + (2x0,67 + 2x10,71 - 3,39 - 4x4,60) x T + (2x(-2,85) + 2x0,33 (-3,77) 4x1,09) x 108 x T-2 CP = -3,52 x 103 + 0,97T 5,63 x 108 x T-2 2. 1000 H1000° = H298° + CP T 298 H298° = (0 + 2x(-241,81) 0 4x(-92,31)) x 106 = -114,38 x 106 1000 H1000° = -114,38 x 10 + (-3,52 x 103 + 0,97T 5,63 x 108 x T-2 ) T = 6
QF = L = n zn z = 2 - ühe needi lõikepindade arv n - neetide arv · Lõike tugevustingimus 4 260 10 3 n= = 5,13 6neeti 2 0,024 2 56 10 6 QF 4F 4F neet = = [ ] n= A0 zn d 02 z d 02 [ ] 4 300 103 n= = 5,58 6 neeti 2 0, 01852 100 106 4. Sõlmlehe paksus · Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala AC = d 0 ·Muljumise tugevustingimus 260 10 3 = = 0,0074m 10mm 6 0,024 243 10 6 F F F C C== bg AC nd 0 nd 0 bg 300 103
sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 4. Töökäik. a) Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul; b) Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed; c) Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi; d) Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise; e) Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga; · Alumiinium - 2,7 · 103 kg/m³ · Messing - 8,5 · 103 kg/m³ · Vask - 8,9 · 103 kg/m³ · Teras - 7,9 · 103 kg/m³ Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: · Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus; V = Sp · h , kus V ruumala, Sp pindalade vahe, h kõrgus; · Kera: V = 3 , kus V ruumala, r3 raadius kuubis;
tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103 3 m m Al 45mm 10,4mm 16540,5mm 45g/0,045kg 2,72*103 3 Al 21,5mm 30,05m 10909,7mm 30g/0,030kg 2,75*103 3 m
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2
78 22 47.09 271.88 -250.66 0 34 46.9 -0.17081 34 46.72919 34.78 57.56 57 33.82 I 57.56 57 33.82 230.76 123.77 1 134 45.7 -0.17081 134 45.52919 134.76 12.32 12 19.35 I 12.32 12 19.35 134.38 131.28 2 103 48.4 -0.17081 103 48.22919 103.80 296.13 296 7.58 IV 63.87 63 52.42 59.11 26.03 3 275 30.4 -0.17081 275 30.22919 275.50 31.63 31 37.81 I 31.63 31 37.81 77.62 66.09 4 101 4.6 -0.17081 101 4.429194 101.07
Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ δ Mõõtetulemus I YH 65°30’ 114°44’ 103°50’ 75°41’ Mõõtetulemus II YH 65° 31’ 114°46’ 103°48’ 76°10’ Mõõtetulemus I Diesella 65° 40’ 114°62’ 103°70’ 74°60’ Keskmine mõõde 65° 33’ 114°50’ 103°56’ 75°37’ Leian keskmiste tulemuste summa:
Z c= = c3 = =105 mm A A1 + A2 + A 3 210 ∙ a+210 ∙ a+210 ∙ a 3.2 Keevisliitele mõjuv pöördemoment 3.2.1 Ohtliku lõike väändemoment T = M =F ∙ ( L+t+ b−x c )=5 ∙ ( 0,6+0,005+ 0,21−0,07 )=3,725 kN ∙ m 3.3 Keevisõmbluse lõikepinge Ohtliku lõigu põikjõud : Q = F = 5kN Q 5 ∙103 tQ = = =7937 a−1 A 0,21∙ a+0,21 ∙ a+0,21 ∙ a Lõikepinge eeldatakse ohtlikus lõikes laotuvaks ühtlaselt. 3.4 Keevisõmbluse suurimas väändepinged T ∙r t Tmax = , kus T = ohtliku lõike väändemoment, r = suurim kaugus pinnakeskmest, I0 = I0 polaarinertsimoment pinnakeskme suhtes. 3.3.1 Suurimad kaugused pinnakeskmest C1
c=170 mm X c =42,5 mm Z c =42,5 mm F=5 kN Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge: Q F 5∗103 TQ= = = =14 706∗a−1 A A 1+ A 2 0,17 a+0,17 a Keevisõmbluse suurim kaugus pinnakeskmest: b−X C ¿2 ¿ 170−42,5 ¿2 ¿ 42,52 +¿ Z 2C +¿ r 1= √ ¿ c−Z C ¿2
Ühikute teisendamine 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1 cm = 10 mm 1 m = 1000 mm 1 m = 0,001 km = 103 km 1 dm = 0,1 m 1 cm = 0,01 m = 102 m 1 mm = 0,1 cm 1 mm = 0,001 m = 103 m
tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Mtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³
3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. Mida tihedamn on keha seda raskem ta on näiteks teras. Mida õhem ja mitte nii tihe materjal seda kergem ja rohkem vastab ta paintusele. Samas ei saa olla kerge materjal habras, kui saab olla samatugev. Võrreldes kaalude poolest on vask kõige kergem. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ 4.
Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Võrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 25,45 7,91 39,58 7967,83 62,8 7,88x10-3 Teras 24,6 - - 7790,82 60,7 7,8x10-3 Teras
Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³ Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m Hinnang töö tulemustele. Saadud tulemused on ootuspärased, kohati esineb väikseid erinevusi, aga see tuleneb arvutamise täpsusest.
· Spektrofotomeetriga määrame 4 proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 280nm. · Kalibrimisgraafikut kasutades leitakse proovide optiliste tiheduste järgi nendes sisalduva türosiini kontsentratsioon. · Saadud andmete alusel koostame graafik, mis väljendub türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust. (Ctyr=f(t)). · Leiame ensüümipreparaadi proteolüütilist aktiivsust(A), kasutade antud valemi: A= Ctyr 103 V1 V2 2/t 181 V3 g Kus: Ctyr -türosiini kontsentratsiooni muudus valiud ajavahemikus (mg/ml) t -hüdrolüüsi kestus (s) V1 -reaktsoonisegu üldmaht (ml) V2-valmistatud ensümilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄlahusest tingitud proovi lahjendus V3- ensüümi maht hüdrolüsisegus (ml) g - proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 türosiini molekullmass. Töö tulemused.
polüstürool 7,5 12,0 487 0,057 2,4 12,0 16,0 350 0,07 5,2 16,0 - 20,0 292 0,09 81,7 Plahvatussohtlikud tolmud Tolmuõhu segu plahvatus on eksotermiline protsess, mis toimub väga suurel kiirusel ning suure hulga gaasiliste põlemissaaduste tekkega. 1.klass kõigeplahvatusohtlikumad tolmud, nende alumine süttimiskontsentratsioon on kuni 15 · 103 kg / m3 aine alumine süttimiskontsentratsioon -3 3 ( G · 10 ), kg/m . al väävel (halli värvi) 2,3 eboniittolm 7,6 suhkur 8,9 turbatolm 10,1 Plahvatussohtlikud tolmud 2
03 x 248,5 ≈ 256 Lubatud paindepinged [𝜎]F = KFL [𝜎]F1 = 310 MPa [𝜎]F2 = 256 MPa 2.4. KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS Reduktori massi diapasoon, mmin = 0,1 T2 ; mmax = 0,2 T2 kg mmin = 0,1 × 209 = 20,9 kg mmax = 0,2 × 209 = 41,8 kg Telgede vahe eeödatav diapasoon: awmin = √290 × mmin mm --> awmin = √290 × 20,9 ≈ 78 mm awmax = √290 × mmax mm --> awmax = √290 × 41,8 ≈ 110 mm Telgede vahe 3 𝑇 103 3 209 × 103 a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈ 𝐻 105mm Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 u – reduktori ülekandearv, u=4 ᴪ𝑎 – suure ratta hambavöö laius ᴪ𝑎 = 0,28 … 0,36, kui väike hammasratas asub tugede suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎 = 0,28 + 0,8 𝑔, kus g on
Kera 24,53 - - 7728,43 60,7 7854 1.4.3 Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi Tulemused kantud tabelisse 1. 1.4.4 Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise Uuritavate katsekehade eskiisjoonised on esitatud tabelis 1. 1.4.5 Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega ALUMIINIUM Arvutatud (Silinder 2) - 2,79*103 kg/m³ Arvutatud (Seib) - 2,82*103 kg/m³ Tegelik - 2,7*103 kg/m³ Erinevus (Silinder 2) - 0,03*103 kg/m³ Erinevus (Seib) - 0,12*103 kg/m³ MESSING Arvutatud (Toru) - 8,37*103 kg/m³ Tegelik - 8,5*103 kg/m³ Erinevus (Toru) - 0,13*103 kg/m³ VASK
9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1, kraadi. D2 - D1 315 - 100 1 = 180o 57o = 180 - 57 = 135,96o a 278,3 Nurk on > 120o! 10. Rihma kiirus v, m/s. D1n1 v= , kus 60 103 kus D1 vedava ratta läbimõõt, mm; n1 vedava ratta pöörlemissagedus, p/min. Maksimaalne lubatud kiilrihmade kiirus on 25 m/s. 100 955 v= = 5,0 m/s 60 103 11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 . v U= [U], kus
D= 0,024/ 0,0000115562= 2076,8 3)V=4/3r3=62358,3 D= 0,061/ 0,0000623583= 978,2 1)V=V1- V2 V= 56257 V1= R2 h=56,282 * 5,94= 59107, 8 V2= R2 h=12,362 * 5,94= 2850,8 D=0,038/ 0,000056257= 675,5 2) V =R2 h =39,032 3,38= 16175,7 D= 0,046/ 0,0000161757= 2843,9 5)V=Sph V=983,5 7,94= 7808,99= 7809 Sp=39,23 25,07= 983,5 D= 0,063/ 0,000007809= 8067,6 ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest nr. 2 võib olla valmistatud alumiiniumist ja nr.5 võib olla valmistatud terasest ja samas ka ese nr. 6 võib olla valmistatud metallist kus on kasutuses ka alumiiniumi. Laboratoorne töö nr 3 Eritakistus 1.Töö eesmärk.
Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975
350 106 6 5. Sõlmlehe laius · Sõlmlehe netopindala ANeto = (b1 - d 0 ) · Tõmbetugevustingimus N F F + == [ ] b1 d0 ANeto (b1 - d 0 ) [ ] 30010 3 390 103 + 0,024 = 0,26775m 268mm bb1 == + 0, 0185 = 0,175 m 200 mm 1 00,,01 160 012 10 160 6 106 6. Vahelehe kontroll tõmbele N F F = = = A ANeto (b1 - d 0 ) 3 10310
µkat/g. o Tulemuste analüüs ja kokkuvõte või järeldus tööst Tiitrimiseks kulunud 0,02 M CuSO4 hulkade järgi kaliibrimisgraafikult leitud taandavate suhkrute sisaldused reaktsioonisegus. V (CuSO4) Glükoosi sisaldus mg/ml 3,8 3,4 9,3 8,2 14,5 12,4 Vedela invertaasi preparaadi uurimisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 ml kohta (µkat/ml). Arvutus viiakse läbi vastavalt valemile: A = (C2-C1)*V1*L*103/T*180*V3*V4, kus: C1 taandavate suhrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T - hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, L lahjendusmäär, mida kasutasin vedelast ensüümpreparaadist töölahuse valmistamisel
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=146,79 g m2=146,96 g V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 5. Katse arvutused 1)Gaasi maht kolvis normaaltingimustel Andmed: P[ Pa]∙ V [cm3 ]∙ T 0 [ K ] V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 V 0= P 0 [Pa]∙T [ K ] T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 3 3 101,15∙ 10 Pa∙ 317 cm ∙ 273,15 K V 0= 3 =293 cm 3=0,293 dm 3
Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 120 100 Jõud F [kN] 80 60 40 20 0 0.00 0.50 1
värvusega. Tulemused Tiitrimiseks kuulunud Taandavate suhkrute CuSO4 maht (ml) sisaldus (mg/ml) 0-proov 1,9 1,3 10 8,8 7,8 min.proov 20 12,6 11,1 min.proov Arvutus Invertaasi preparaadi aktiivsus (A) kat/g arvutatakse valemi järgi: A = (C2 C1) · V1 · V2 · 103 / (T · 180 · V3 · V4 · g) , kus: C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml,
AD 2 32 M D = FA * AD - p * = 3,345*3 - 1, 67 * = 2,52kN * m 2 2 M epüür kN*m Ohtlik ristlõige on B: MB=23,34 kN*m QB=13,34 kN Painde Tugevusarvutus * D3 W= 32 Tugevustingimus M 32 M max = = 100MPa W * D3 32 M 32* 23,34*103 D 3 =3 = 0,133465 13,35cm 14cm * max *100*106 Tugevuskontroll 32* 23,34*103 max = = 86639682,14 Pa 87 MPa 100 MPa *0,143 4Q 16* Q 16*13,34*103 max = = = = 1,16 MPa 3 A 3 * D 2 3* *0,14 2 Tugevus on tagatud! epüür epüür
Hotell, elamuruumid, observatoorium, bürooruumid Ehitamine Adrian Smith Abraj Al-Bait towers Mecca Royal Hotel Clock Tower Saudi Araabia Mitu maailmarekordit Masjid al- Haram Ehitamine Kõrgeim ehitis Saudi-Araabias ( 601 meetrit ) Mosee Palvetuba ( 1000 inimest ) Hotell Kaubanduskeskus kellad Willis Tower USA (Chicago 108 korrust 1973-1998 103 korrus on avatud külalistele Willis Tower USA (Chicago 108 korrust 1973-1998 103 korrus on avatud külalistele Ehitamine Atennid Illinoisi kõrgeim punkt Tänan Kuulamast !
Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaasi mass Kalorimeetri m4 0,14335 kg sise-klaasi mass koos veega Vee mass m2 0,09767 kg kalorimeetris Metalli temp. 100 oC keevas vees Vee alg t1 20,2 oC temperatuur Vee kõrgeim t2 23,5 oC temperatuur Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187 × 103 J kg- 1 K-1 Klaasi erisoojusmahtuvus Cklaas=0,80 × 103 J kg- 1 K-1 Arvutused 1) Metalli poolt antav soojushulk q = m1 c (100-t2) J 668,232 = 0,02992 x C(100-23,5) C = 89,06 2) Kalorimeetris olev vesi sai soojust q2 = m2 4,187 x 103 (t2-t1) J q2 = 0,09767 x 4,187 x 103 (23,5-22) q2 = 613,416 J
r² - raadius h kõrgus Katsekeha nr. 5 ruumala arvutus: kus, abc ristküliku tahud ja kõrgus Katsekeha tiheduse arvutame valemi abil, kus: D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Katsekeha nr. 1 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 2 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 3 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 4 tiheduse arvutus: Katsekeha nr. 5 tiheduse arvutus: ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest 1. on valmistatud terasest, 2. Alumiiniumist. 3. on messing, 4. Puhul on tegemist samuti alumiiniumiga ja 5. on teras. Laboratoorne töö nr 3 ERITAKISTUS 1.Tööülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine
465,5 nm/ 1,247 A 436,5 nm/1,379 A 415,0 nm/0,994 A Puhta -karoteeni vastavad lainepikkused on: 482 nm; 451 nm; 425 nm. Puhta - karoteeni vastavad lainepikkused on 475 nm; 445 nm; 420 nm. Minu uuritava proovi neeldumismaksimumide lainepikkused on lähemal pigem - karoteeni vastavatele väärtustele, siis arvutan -karoteeni sisalduse proovis. Kuna 436,5 nm kohta ei leidnud E1cm 1% väärtust, siis teen arvutuse 445 nm kohta. -karoteeni sisaldus uuritavas proovis: K=(D*V*d*103)/( E1cm 1% *g), Kus D- ekstrakti optiline tihedus, E1cm 1% 1% -karoteeni lahuse ekstinktioon lainepikkusel 450nm, V-ekstrakti kogumaht, d-ekstrakti tihedus g/cm3 , g-uuritava proovi mass, 103-tegur üleminekuks milligrammidele K=(445 nm*8ml*0,69g/cm3*103)/(2735*1,04g)=863,6 mg%
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9
8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ülekande kasutegur s = siduri kasutegur vl = veerelaagri kasutegur(reduktori kinemaatilises skeemis kaks paari veerelaagreid) ll = liugelaagri kasutegur(masina vedaval ja veetaval võllil kaks paari liugelaagreid)
tooni. · Tiitrimine. Tiitrimiseks kasutame 0,02M vasksulfiidi lahust. Tiitrimine jätkatakse kuni violeetne värvus muutub roheliseks. · Tiitrimiseks kuulunud CuS04 lahuse hulga järgi leiame kaliibrimisgraafikut kasutades taandavate suhkrute sisaldus mg/ml. · Leiame invertaasi aktiivuse A (µkat/g). Kasutame antud valemi: A=(C2-C1)* V1* V2 *103/T * 180 *V3 *V4*g Kus: C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis. C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis (mg/ml) V1-reaktsioonisegu üldmaht (ml) V2-ensüümi töölahuse üldmaht (ml) T -hüdrolüüsi ketus (s) 180-glükoosi molekullmass V3 -proovi maht taandavate suhkrute määramiseks (ml) V4-ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahusemaht (ml)
(porgand) sisaldas -karoteeni. ABS nm 0,922 424,0 nm 1,207 449,0 nm 1,070 476,0 nm 3. Karoteeni kvalitatiivne määramine: kasutan optilist tihedust mis on mõõdetud lainepikkusel 450 nm. K = D * V * d * 103 / E1cm1% * g D ekstrakti optiline tihedus 1,207 ABS E1cm1% - 1%-lise karoteeni lahuse 2560 ABS ekstinktsioon (optiline tihedus) lainepikkusel 450 nm V ekstrakti kogumaht 23,5 ml d ekstrahendi tihedus 0,69 g/cm3 g uuritava proovi mass 1,33 g 103 tegur üleminekuks grammidel 103
annaabi.ee 
