HELI KIRUS, KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
Laboratoorsed tööd
Õppeaines: Füüsika
Transporditeaduskond
Õpperühm: KRA 21
Üliõpilane: Dmitri Lebedev
Juhendaja : Peeter Otsnik
Tallinn 2014
Laboratoorne töö nr 2
Helikiirus
1.Tööülesanne.
Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus.
2.Töövahendid.
Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop.
Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm , m

4875 20,6 24,3 3,7 0,072

4875 24,3 27,8 3,5 0,072

4875 27,8 31,3 3,5 0,072

4875 31,3 35 3,7 0,072

4875 35 38,5 3,5 0,072

4875 38,5 42,1 3,6 0,072
ln , cm – aritmeetiline keskmine on 3,6 cm ehk , m – on siis ln korda 2
ehk 7,2 cm ehk 0,072m
Leian helikiiruse :
v f ehk siis v 0,072 * 4875 m/s
Leian õhu moolsoojuste suhte:
23,8 C + 273296,8 K ; v ²/RT, kus
R 8,31J/kmol
T - absoluutne temperatuur( °K), m - moolmass =29·10 –3 kg/mol)
Leian helikiirus temperatuuril 0 C:
351/ 1+ 0,002 * 23,8m/s
Järeldus: Kuna saadud tulemused on veidi suuremad kui käsiraamatus, siis järelikult leitud kiirus 351 m/s temperatuuril 23,8C on veidike suurem kui tegelik suurus sel temperatuuril.
Laboratoorne töö nr 1
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
1.Tööülesanne.
Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine.
2.Töövahendid.
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud ,mõõdetavad esemed.
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,
kus
D - katsekeha materjali tihedus
m - katsekeha mass
V - katsekeha ruumala
Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³)
Tulemused

24,6 24,6 7790,8 60,8 7,9*10 ³

56,19 12,39 6,02 14574,43 39,1 2,7*10 ³

14,21 23,85 26,8 7704,46 63,8 8,3*10 ³

21,10 30,95 10816,7 30,1 2,8*10 ³

39,70 25,45 7,95 8032,40 62,8 7,8*10 ³
Katsekeha nr. 1 ruumala arvutus:
kus,
V- ruumala
r³ – raadius ( kuubis )
Katsekeha nr. 2 ruumala arvutus: kus,
r² - raadius
h – kõrgus
Katsekeha nr. 3 ruumala arvutus:
kus,
r² - raadius
h – kõrgus
Katsekeha nr. 4 ruumala arvutus:
kus,
r² - raadius
h – kõrgus
Katsekeha nr. 5 ruumala arvutus:
kus,
abc – ristküliku tahud ja kõrgus
Katsekeha tiheduse arvutame valemi
abil,
kus:
D – katsekeha materjali tihedus
m – katsekeha mass
V – katsekeha ruumala
Katsekeha nr. 1 tiheduse arvutus:
Katsekeha nr. 2 tiheduse arvutus:
Katsekeha nr. 3 tiheduse arvutus:
Katsekeha nr. 4 tiheduse arvutus:
Katsekeha nr. 5 tiheduse arvutus:
ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³
MESSING - 8,5·103 kg/m³
VASK - 8,9·103 kg/m³
TERAS - 7,9·103 kg/m³
Järeldus: Antud tulemuste põhjal saab öelda, et mõõdetud esmetest 1. on valmistatud terasest , 2. Alumiiniumist. 3. on messing, 4. Puhul on tegemist samuti alumiiniumiga ja 5. on teras.
Laboratoorne töö nr 3
ERITAKISTUS
1.Tööülesanne.
Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.
2.Töövahendid.
Kaks traadi, ampermeeter, voltmeeter .
Traadi diameetri mõõtmine.
Jrk. nr.
d 1 (mm)
d 2 (mm)
1.
1,6
0,72
2.
1,63
0.69
3.
1,62
0,74
4.
1,6
0,7
5.
1,61
0,68
Keskmine:
1,612
0,71
r =1,612/2=0,806 mm
r =0,71/2=0,355 mm
Traatide ristlõike pindala ( S=πr2 )
S1 = 3,14·0,8062 =2,04·10-6 m2
S2 = 3,14·0,3552=0,34·10-6 m2
Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest.
R=U/I
І=2,5(A)
Jrk.nr.
1 (m)
U (V)
R (Ω)
1.
0,06
0,13
0,024
2.
0,12
0,22
0,048
3.
0,18
0,31
0,072
4.
0,24
0,4
0,096
5.
0,3
0,49
0,12
6.
0,36
0,57
0,144
7.
0,42
0,65
0,168
8.
0,48
0,75
0,192
Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest.
І=1,5(A)
Jrk.nr.
1 (m)
U (V)
R (Ω)
1.
0,06
0,24
0,16
2.
0,12
0,29
0,19
3.
0,18
0,36
0,24
4.
0,24
0,43
0,28
5.
0,3
0,5
0,33
6.
0,36
0,57
0,38
7.
0,42
0,65
0,43
8.
0,48
0,7
0,46

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 12 allalaadimist

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #1

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #2

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #3

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #4

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #5

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #6

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #7

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #8

HELI KIRUS-KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dmitri1976 Õppematerjali autor

Füüsika labor
Transporditeaduskond
Õpperühm: KRA 21
Üliõpilane: Dmitri Lebedev
Juhendaja: Peeter Otsnik

katsekeha kõrguskatsekeha arvutuskatsekeha tiheduse arvutuskatsekeha HELI KIRUS KORRAPÄRASE KUJUGA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika 1 laborid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4

Füüsika

doc

Füüsikalabor

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi

Füüsika

docx

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika

docx

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed.

Füüsika

docx

Katsekeha tiheduse määramine ME11B

...... Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne......................................................................................................................................2 1KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE............................................................................................2 1.2Töövahendid......................................................................................................................................2 1.3Töö teoreetilised alused.....................................................................................................................3 1.4Töö käik........................................................................

Füüsika

docx

Füüsika lambor KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel

Füüsika

docx

Laboratoorsed tööd

...................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 1.4.1Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul........................6 1.4.2Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed............................6 1.4.3Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi..........................................................6 1.4.4Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise...............................................................................7 1.4.5Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega...................7 1.5Veaarvutused....................................................................................................................................8 2.MEHAANILINE ENERIGA.........

Füüsika

docx

Katsekeha tiheduse määramine

1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel

Füüsika

Rohkem sarnaseid