OMAKULUD 1. KM PIKKUSE TEELÕIGU EHITUSEL Mahud ja nende paksused kihtide kaupa AC SURF 5cm 6,7x1000x0,05 = 335 m3 AC BASE 6cm 6,7x1000x0,06 = 402 m3 Peenkillustik 5 cm = 8*1000*0,05=400 m3 Jämekillustik 15 cm = 8*1000*0,15=1200 m3 Liiv 20 cm= 9*1000*0,2 = 1800 m3 Kogused ja hinnad JÄMEKILLUSTIK: 1 m3= 1,4 mahukaal tihendatult = 1200*1,7=2040t (/27t = 76 koormat )= 9.75 (1 tonni hind)*2040t =19890 PEENKILLUSTIK: 1m3 = 1,3t tihendatult = 400*1,7=700t(/ 27t = 26 koormat ) = 700t*9.75=6825 LIIV: 1 m3 = 1,9t tihendatult = 1800*1,9=3420t(/27t= 127 koormat) = 3420t*5 =17100 ASFALT: 1,7 mahukaal * 737t= 1253t/27t =47 koormat = 1253t*65=81445 BETOONÄÄREKIVID 1000m/0,8m=1250tk*5=6250*2=12500 Tööks kuluv aeg Killustikust aluse ehitus 5 tööpäeva (8h) Liivakihi ehitus 3 tööpäeva (8h) Asfaldi paigaldus 3 tööpäeva (8h) Tööliste palgad 2200 - Objektijuht 1500 - Töödejuhataja 1200*6 - Töölised =10900 * 0,45 = 4922 Küttek...
ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4. Millest sltub maapinnale langeva pikesekiirguse intensiivsus?
1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärk...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020 1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% kütusest. a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv Emissioonitegur, g/km Ühend Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod ...
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolma...
Geeth 1) Mis tähendab: (4p) LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu mer...
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas La...
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1. Tihedus näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (roo) =m/v 1000 kg/m³=1kg/dm³=1g/cm³ 2. Temperatuuri tõustes väheneb tihedus, rõhu langedes langeb ka gaasi tihedus. Gaasi tihedus on võrdeline rõhuga 3. Kui keha tihedus on 700kg/m³, siis see näitab, et 1m³ seda ainet kaalub 700kg. 4. Mõiste...
Tekstüleasnded 1. Hoiustaja võttis pangast välja 1/6 oma rahast, siis 500 krooni, ja lõpuks 2/5 ülejäänud rahast.Kolme korraga võttis ta välja kokku 5100 krooni. Kui palju raha jäi hoiustajal panka? 2. Puuviljaaed on ristkülikukujuline. Ristküliku pikkus on 400 m võrra suurem laiusest, kusjuures tema küljed suhtuvad nagu 5: 3. Öövaht käib kiirusega 4 km/h. Kui palju kulub tal aega selleks, et käib üks kord ümber aia? 3. Sõiduki esiratta ümbermõõt on 21 dm ja tagaratta ümbermõõt 35 dm. Leida teelõik, mille läbimisel teeb esiratas 10 pööret rohkem kui tagaratas. 4. Tehas vajab 378 detaili pakkimiseks kaste. Kui igasse kasti panna 9 detaili rohkem kui kavatsetud, siis vajatakse üks kast vähem. Mitu kasti on vaja? 5. Hoone ehitamiseks tuleb teatud tähtajaks välja kaevata 2000 m3 pinnast. Kaevamistöödel aga ületati iga päev plaani 50 m3 võrra, mistõttu lõpetati töö 2 päeva enne tähtaeg...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul...
Turismipakett 1.päev 10.00-11.00 Majutamine Viisnurga Holiday Home (Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86500 Uulu ) ( Peamaja ees on suur terrass koos välibasseiniga, kus on hea suvel mõnusalt aega veeta. Kõikides tubades on miniköök koos vajalike toidu- ja jooginõudega, tualettruum duššiga ja WiFi ühendus. Ühes numbritoas on lisaks saun ja kahes numbritoas mullivann. ) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14.00 Lottemaa Teemapargi külastus 14.00-15.00 Lõunasöök Lottemaal 15.00-15.30 Sõit Pärnu Muuseumi (Aida 380010, Pärnu, Pärnumaa ) 15-30-18.00 Pärnu Muuseumi külastus (Näitused, giidituur Bastionite rajal, lastele töötoad) 18.00-19.00 Sõit majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 19.00-19.30 Sõit Pärnu Kuursaali (Mere pst 22) 19.3...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
AAFRIKA POLIITILINE KAART Riik Pindala Rahvaarv Pealinn Iseseisvus 1. Alžeeria 2 381 740 32 531 853 (2005) Alžiir 5. juuli 1962 km² 2. Angola 1 246 700 10 978 552 (2004) Luanda 11. november 1975 km² 3. Benin 112 620 km² 7 513 946 (2006) Porto-Novo 1. august 1960 4. Botswana 600 370 km² 1 573 267 (2003) Gaborone 30. september 1966 5. Burkina Faso 274 200 km² 13 228 460 (2003) Ouagadougou 5. august 1960 6. Burundi 27 830 km 6 054 714 (2003) Bujumbura 1. juuli 1962 km² 7. Djibouti 23 000 km² 460 700 (2000) Djibouti 2...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
Ensüümkineetika Michaelis-Menteni võrrand Minimaalne ehk lihtsaim ensüümkatalüüsitava reaktsiooni skeem on kaheastmeline reaktsiooniskeem: 1. Seostumine ensüümi E ja substraadi S vahelise kompleksi ehk ensüüm substraat kompleksi ES moodustumine (pöörduv) 2. Keemiline etapp produkti P moodustumine ensüüm substraat kompleksist (pöördumatu) ja ensüümi vabanemine Produkti moodustumise kiirus V on antud seosega: V = d[P]/dt = k2[ES] Küsimus kuidas sõltub produkti moodustumise kiirus substraadi kontsentratsioonist [S] antud ensüümi kontsentratsioonil [E]t ? Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine kiire tasakaalu eeldusel, I NB! Otsime ES kompleksi kontsentratsiooni [ES] sõltuvust substraadi kontsentratsioonist [S] Kiire tasakaalu eeldus: ES kompleksi lagunemine vabaks ensüümiks ja substraadiks on palju kiirem kui lagunemine vabaks ensüümiks ja produktiks (k-1 >> k2) Sellisel juhul on reaktsiooni esimene aste tasak...
Arve Sõiduk Sihtpunkt Vahemaa Tall 1 Kaubik Mitteinn Tallinn 100 2 Hinnakiri ilma KM EUR/km mitte Sõiduk EUR/km Tallinnas Tallinnas 1 Kaubik 1 0.8 2 Väike veokas 1.4 1.3 3 Suur veokas 1.6 1.4 Kilomeetri Laadimise Kokku hind Laadimine hind ilma KM KM Kokku KM-ga 0.8 1 10 90 18 108 ✘ On vaja No cash money! Laadimine 10 15 ✘ Peida hinnakiri 20 0 Arve ...
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
LABORATOORNE TÖÖ NR 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60 x= 95 = 11 35 2) 0,8 cm= x 1,9= 60 x= 25 B 1 = 59 10 - 0 1 35 = 59 08 25 L1 = 25 40 + 25 = 25 40 25 1) 1,4 cm= x 3,7= 60 x= 22 2) 8,45 cm= x 1,9= 60 x= 281 = 4 1 26 B 2 = 59 10 - 22 = 59 09 38 L2 = 25 40 + 4 24 = 25 44 24 1)...
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m =...
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis ...
Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (...
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,001 m 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 Ajaühikud: ööpäev; tund (h); minut (min); sekund (s) 8,5 cm = 8,5 x 0,01 ...
Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani proje...
Laboratoorne töö nr.3: mõõtmised topograafilisel kaardil II Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid. 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ning esitada tulemused tabelis (Tabel 3 ). Tabel 3. Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud pikkustega. Punktide geodeetiliste koo...
Kiudrünkpilved Heledad väikeste pilvetükkide kobarad, mis meenutavad lambavilla või vatitükikesi, kõrgus 6-8 km, paksus 200-400m Kihtrünkpilved Ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km. Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund Kiudpilved Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi, 7-10 km kõrgusel Kiudkihtpilved Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilv...
LENNUKID Madelein Raudsepp V2E 2012 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saab 18 Saab 18 Saab 18 oli kahemootoriline pommitaja, mille SAAB konstrueeris Rootsi Õhujõududele konkursi korral 1938. aastal. Viivituste tõttu võeti see kasutusele alles 1944. aastal, kuid muutus kiiresti standardseks pommitajaks Rootsi õhujõududes. Seda kasutati pommitaja, luure- ja ründelennukina ning selle peal katsetati katapultistmeid ja õhk-maa tüüpi juhitavadi rakette. 1950. aastate lõpul vahetati see Saab 32 Lansenivastu välja. Saab 18 Lennuki nimetus B 18A B 18B Meeskond 3 3 Pikkus m ...
Tallinna Kunstigümnaasium SEB Tallinna Maraton Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.1. Distantsid..................................................................................................................................1 2. MARATON..................................................................................................................................2 2.1. Programm.................................................................................................................................4 2.2. Stardimaterjalid........................................................................................................................5 2.3. Riietumi...
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Kordamisülesanded 3 (tekstül, %, suhted) 1. Linnade A ja B vaheline kaugus on 90 km. Linnast A pidi väljuma postiauto, kuid kohe sõidu alguses tuli tal oodata 27 minutit. Et kaotatud aeg tasa teha ning õigeaegselt kohale jõuda, pidi postiauto kiirust auurendama 10 km võrra tunnis. Kui suure kiirusega pidi postiauto nüüd sõitma? 2. Jalakäija otsustas 30 km pikkuse tee läbida teatud kiirusega. Tegelikult liikus ta selle kiirusega vaid ühe tunni, seejärel käis 1 km vähem ettenähtust. Sihtpunkti jõudis ta 1 tund ja 15 minutit hiljem, kui oli kavatsenud. Missugune oli jalakäija planeeritud kiirus? 3. Jalgrattur peab sõitma Tartust Painkülla kindlaks ajaks. Kui ta sõidab keskmiselt 12 km tunnis, siis ta hilineb pool tundi; kui ta aga sõidab 15 km tunnis, siis ta saabub Painkülla 12 minutit enne tähtaega. Kui pika tee peab jalgrattur läbima? 4. Kaks matkajat väljusid üheaegselt teineteisele...
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel...............................................
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
Laboratoorne töö 3 VE I Tabel 1. Geodeetiliste koordinaatide määramine. # B L X Y 1-2 59°7'54" 24°59'44" 556,95 6555,15 2-3 59°8'54" 25°2'21" 559,5 6557,05 3-1 59°7' 25°0'56" 558,25 6553,5 p.1) d1= 59°10' - 2'6" = 59°7'54" 60" = 3,7 cm x = 7,8 cm x = 2'6" p.1) d2= 24°55' + 4'41" = 24°59'44" 60" = 1,9 cm x = 8,9 cm x = 4'41" p.2) d1= 59°10' 1'6" = 59°8'54" 60" = 3,7 cm x = 4,1 cm x = 1'6" p.2) d2= 24°55' + 7'21" = 25°2'21" 60" = 1,9 cm x = 14,1 cm x = 7'21" p.3) d1= 59°10' - 3' = 59°7' 60" = 3,7 cm x = 11,1 cm x = 3' p.3) d2= 24°55' + 5'56" = 25°0'56" 60" = 1,9 cm x = 11,3 c...
Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa © T. Lepikult, 2003 Liikumisülesanded, ülesanne 1 Ülesanne 1 Kahe linna vaheline kaugus on 600 km. Üks rong läbib selle vahemaa 2 tunni võrra kiiremini kui teine, sest ta kiirus on 10 km/h võrra suurem kui teise rongi kiirus. Leida, kui kaua aega kulub kummalgi rongil ühest linnast teise sõitmiseks. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost. Kiirus v on defineeritud kui läbitud teepikkuse s ja selleks kulutatud aja t suhe: s v= , (1) t millest järelduvad seosed s = vt (2) ja s t= . (3) v Ülesanne 1 (...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768 I ' 2 =I 2∗eiψ 2=52,1∗10−3∗e 12,42 j=52,1∗10−3∗( cos 12.42+ jsin 12.42 )=0.051+ j 0.011=0.052∠ 12.17 −3 0 Z 0 =R 0 +ω∗L0∗ j=5.5+3768∗3∗10 j=5.5+ j 11.3=12,57 ∠ 64,05 −6 −9 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl 7 1dl=85 g=0.085 8 tabelisse 2*0.085=0.175 vajadusel teisenda kogused kasutades 9 massi ja mahumõõtude tabelit 10 kanamuna tk 11 kanamuna tk /kg 12 kanamuna ...
Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu. Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt: 1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0.2 = 50km/h
Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, m...
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee ...
Aravete Keskkool Eric Kvalfoss Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 1. Sisukord 2 1 Karjäär Eric Kvalfoss (sündinud 25. detsembril 1959 aastal ) on endine laskesuusataja. Kvalfoss erines teistest juba noorena. Näiteks junioride maailmakarika etapil 1979 , tuli ta neljandaks 10 km sprindis. Samal aastal sai ta Põhjamaade juuniorite meistriks 10 kilomeetri distantsil ja 1980 aastal tuli ta meistriks 15 km sõidul. Järgmisel aastal võitis ta oma esimese maailmakarika võidu 20 km sõidus Antholzis . 1982. aastal Minskis toimunud maailmakarikavõistlusel võitis Kvalfoss oma esimese maailmameistrivõistluste kuldmedali ja lisaks kaks hõbedat, kuigi 10 kilomeetri sprindivõit tuli üllatusena, sest otsustavaks sai Kvalifosse tugev lõpp: Neljakordne maailmameister Frank Ullrich juhtis pärast eelviimast laskmisvooru . Kvalfoss sai...
Kodune ülesanne Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine Minu ülesanne: Üks suusataja läbis 20 km pikkuse distantsi 20 min kiiremini kui teine. Leia mõlema suusataja kiirus, kui esimese kiirus on 2 km/h suurem kui teisel. Lahenduskäik: Kuna „esimene“ ja „teine“ võivad ülesande lahendamisel ja lahenduse selgitamisel segadusse ajada, siis olgu esimese suusataja nimi Mati ja teise suusataja nimi Kati. Ülesandes antud andmete kohta koostasin tabeli. Järgenvalt selgitan, miks on tabelis andmed just nii kujutatud: Kati kiirus pole teada, seetõttu tähistan tema kiiruse x’iga. Kuna Mati kiirus on 2 km/h suurem kui Katil, saan Mati kiiruseks x+2. Teepikkuse (distantsi) läbimiseks kulunud ajad tuletasin valemist teepikkus teepikkus kiirus = aeg ehk aeg = kiirus Mati läbitud distantsi pikkus oli 20 km, tema kiirus x+2 ja sell...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Toimumisest ja ajaloost..................................................................................................... 1 Avatseremoonia............................................................................................................. 2 Maskotid.........................................................................................................................2 Medalite kirjeldus............................................................................................................2 Tublimad sportlased ja medalid.........................................................................................3 Edukamad sportlased......................................................................................
Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = = 0,01 m 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeet...
Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs 1. Tai rahvastiku keskmine tihedus ja rahvastiku paiknemise iseloomustus kaardi põhjal. Tai riigi rahvastiku keskmine tihedus on 118.43 inimest/km²- kohta. Sarnane tihedus on ka näiteks Poolas ja Moldovas. Jagades Tai (mõtteliselt) kaheks, tekib Põhja-Tai ja Lõuna- Tai. Põhja-Tai lõuna osas on rahvastiku paiknemine kõige suurem (100 in/km² - 1000 in/km²). Põhja-Tai idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Põhja-Tai põhjaosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 150 in/km². Põhja-Tai lääneosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Põhja-Tai keskosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 250 in/km². Lõuna-Tai lõunaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 1000 in/km². Põhjaosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Lääneosas on 75 in/km² - 1000 in/km². Keskosas on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
