Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune. Milline on normaalne vererõhk? Mõnel inimesel on juba sünnist saati väga aeglane pulss, see on lihtsalt organismi iseärasus. Pidevalt madal vererõhk on organismi normaalne seisund, mida pole vaja ravida. Vererõhk võib lan...
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillom...
MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B Eesmärk Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest. Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes art...
MADAL VERERÕHK Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe v...
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
1. VERERÕHK 1.1. Vererõhu mõiste ,,Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev. Lähtudes veresoonte anatoomilisest jaotusest võib rääkida rõhust suurtes ja väiksetes arterites, arterioolides, kapilaarides, veenides, venulites ja suurtes veenides." (Kingisepp 2006: 62). Kõige kõrgem rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb verer...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutam...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
VERERINGE Vasakul pool arteriaalne veri Paremal pool venoosne veri SUUR- JA KOPSUVERERINGE - Suur vereringe kannab hapnikuga rikastatud verd südamest enamikku keha kudedesse ja toob hapnikuvaese vere tagasi paremasse kotta. - Kopsuvereringe kannab hapnikuvaese vere südamest kopsudesse ja toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta. - Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse. KAPILLAARID – seal toimub gaasivahetus (hapnik antakse ära hapnik ja vastu saadakse süsihappegaas) ja toitainete ja jääkainete vahetus. Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasu...
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, s...
KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehha...
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sek...
Ülesanne 2. SÜDA Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks. Nendeks, mida inimene saab (ja tulebki) ise mõjutada ja nendeks, mida ei saa. Siit saate teada, millised on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid ja kuidas hinnata järgmise kümne aasta jooksul surmaga lõppeda võiva südame-veresoonkonna haiguse teket. Pöördumatud riskifaktorid, Pöörduvad riskifaktorid, meist olenevad looduse poolt määratud Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) ...
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas ü...
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk ...
TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109 MERILY 86 1.02 138 91 1.KATSE JÄRELDUS Merily aeg oli kiirem ja samuti taastus pulss kiiremini. Järelikult astma siinkohal erilist rolli ei mänginud. TEINE KATSE Teises katses jooksime 3x60m. Vererõhk enne Vererõhk pärast KADI 120/63 124/56 MERILY 1...
Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langem...
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) V...
Alustan sellest, et kui paljud jälgivad üldse, kui palju nad liiguvad? Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, ...
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesa...
EKG ja vererõhk EKG Tabel 31. EKG osa Saki voltaaz (mV) Ajaintervall (s) (saki kestus, segment, intervall) P-sakk 0,2 0,1 P-Q interval 0,2 Q-sakk 0,1 0,2 QRS-kompleks 0,1 R-sakk 1,5 0,04 S-sakk 0,2 0,02 ST-segment 0,09 T-sakk 0,3 0,21 QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall ...
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, ps...
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust ...
Aordi aneurüsm Sisukord ü Ülevaade ü Aordi aneurüsmi tüübid ü Põhjused ü Sümtomid ü Riskitegurid ü Tüsistused ü Uuringud ü Ravi Ülevaade o Aordi aneurüsm on seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. o Kolmveerandil juhtudest paikneb aordi aneurüsm aordi kõhuosas ja veerandil juhtudest rindkereosas. Aordi aneurüsmi tüübid o Aordi aneurüsmi on kahte tüüpi: Ø Rindkere aordi aneurüsm Ø Kõhuaordi aneurüsm Põhjused o Ateroskleroosi (ateroskleroosi) o Sidekoe haigused o Teised meditsiinilised seisundid. o Probleemid oma südame valves. o Ravimata infektsioonid. o Traumaatiline vigastus. o Tubakas. o Nakkuse aordi (vaskuliit). Sümtomid o Rindkere aordi aneurüsm kasvamisel, mõned inimesed võiv...
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame...
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
KOHVI MÕJU TERVISELE KOFEIIN · Ksantiini alkaloid · Leidub kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos · Kofeiin on levinud toimeaine karastusjookides (10-50mg klaasi kohta), nagu Coca-Cola ja Pepsi- Cola, mis originaalis valmistati koola pähklitest · Energiajookides on kofeiini kuni 32 mg 100 ml kohta. · Kakaost valmistatud sokolaad sisaldab kofeiini väikeses koguses · Tervel täiskasvanul on kofeiini poolväärtusaeg 3,55 tundi. POSIITIIVNE MÕJU · Kohv stimuleerib tarbides väikeseid koguseid (200-400mg päevas): · vähendab ajutiselt väsimustunnet, · parandab seljaaju reflekse, · süvendab hingamist, · suurendab uriini teket, · tõstab vööt- ja südamelihase toonust , · parandab vereringvoolu kehas. Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurt...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus ...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neeru...
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos peavaluga, töövõime langus ja südame kloppimine. Kuidas saab hüpertooniat diagnoosi...
Tere kohalviibijad! Mina räägin täna tervislikest eluviisidest. On 7 lihtsat põhimõtet, millest kinni pidades, elame tervet elu. Esimene põhimõte on liigutada ennast teha sporti Inimese keha on loodud liikumiseks, mitte pikutamiseks või istumiseks. Kehaline koormus on hea tervise püsimiseks hädavajalik. Teiseks peame kindlasti jälgima oma toitumist Kõige olulisem on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitaineterikkad ja samas vähese kalorisisaldusega toidud. Kolmandaks on hea teada oma vererõhku, sest kõrge vererõhk on kõige suurem südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Neljas põhimõte on "kehakaal hoida normis"! Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge vererõhk, mitmesugused liigestehädad jne. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Ka veresuhkru tase on tähtis Enamus toidust mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks, mida organism kasutab energiaallikana. Kui insuliini ei...
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid...
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähema...
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja te...
Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine s...
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingam...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega? Alkohol...
Alkoholi mõju tervisele Kärolin Puusild 11 klass Kuidas mõjutab? ● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
