TULETIKK Joosep Tiismus Esimesed fosforiga tikud võeti kasutusele alles 1830. aastatel Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level N ende tikkudega tuli olla äärmiselt ettevaatlik, sest need süttisid hõõrdumisel mis tahes pinnaga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
1950ndad - Glamuuriajastu Geili ja Anette MOE IDEAAL 1950-60 aastatel sai populaarseks tuumperekond, kuid esines ka uut liiki naine karjäärinaine, kes oli enesekindel ning kõigutamatu. NAISED Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus Kübarad, kindad, väikesed kotikesed ja tikk-kontsad, ehted, vööd, Kõrvitsakujuliseks paisutatatud seelikud Varbaid paljastavad kingad Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid JUUKSED Lühikesed või üles pandud Ohtralt hakati kasutama juukselakki Tupeeritud soengud said ülipopulaarseks Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. MEIK Rõhk silmadel, laias valikus lauvärve Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad MEHED Ülikonnad Laiad püksid Erksavärvilised ja kitsad lipsud Ruudulised püksid Kootud vestid Päevasärgid Grace Kelly 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid. CRACE KELL...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime. Ime, mis on teistele inimestele salajane. Igaüks tahaks seda imet mõista, aga see on võimatu. Võimatu, sest ühelt poolt nii lihtsat mehhanismi nagu toosi on raske avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis. Üks otsib seda võtit kaua, teine aga lei...
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need laine...
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA | | OPETAJA | | OPILANE | | OSAKOND | | O_GRUPP | | RAAMAT | | SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekki...
1. Loo tabel LAENUTUS järgmiste väljadega: Laenamise_id PK, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv) FK, Raamatu_ID (täisarv) FK, Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. mysql> CREATE TABLE LAENUTUS( -> Laenamise_id int unsigned not null auto_increment, -> Luupaev date not null, -> Lugeja_id mediumint(8) unsigned not null, -> Raamatu_id mediumint(8) unsigned not null, -> Tahtaeg date not null, -> Tagastamine date, -> PRIMARY KEY(Laenamise_id), -> FOREIGN KEY(Lugeja_id) REFERENCES LUGEJA (Lugeja_id), -> FOREIGN KEY(Raamatu_id) REFERENCES RAAMAT (Raamatu_id)); Query OK, 0 rows affected (0.01 sec) mysql> DESCRIBE LUGEJA; +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-----------------------+------+-----+---------+...
Veaohtlikud käändsõnad *ik-lõpuliste sõnade käänamine Õige Väär Õige Nim Ohtlik Toorik Om Ohtliku Tooriku Os Ohtlikku *ohtliku(t Toorikut ) m.nim Ohtlikud Toorikud m.om Ohtlike *ohtlikute Toorikute m.os ohtlikke *ohtlikuid toorikud Ohtlik-tüüpi sõnades on esimene silp rõhuline ja kolmandas vältes, sellest tulenevat on ka järgmine silp rõhuline ja vältevahelduslik . Toorik-tüüpi sõnades on esimene silp kas esimeses või teises vältes ning rõhuta. *Ohtlik-Tüüpi sõnad käänduvad nagu sõna tikk Nim Tikk imelik Põletik Om Tiku Imeliku Põletiku Os Tikku Imelikku Põletikku M.Nim Tikud Imelikud Põletikud M.Os tikke Imelikke Põletikke *Toorik-tüübi kriitilised sõnad, mida ta...
Soojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeaur...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
Raamat rgib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koo...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KLASS Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohu...
Füüsika köögis Essee Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kehtib küll, samamoodi nagu mujalgi! Näiteid sellest on mitmeid. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata (uuema gaasipliidi puhul süttib leek juba lihtsalt nupust keerates).Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev so...
ALKOHOL-OHTLIKUM,KUI SA A R VA D Tartu Raatuse Gümnaasium 7B Kaisa Vulff Sandra Tikk Mida nooremalt sa joomisega alustad, seda suurem oht. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud. 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Tegelikult on need väga karmid arvud. M i k s o n a l k o h o l a l l a 18 a a s t a s t e l e k e e l a t u d ? Isegi kui väikesed alkoholikogused täiskasvanuid ei kahjusta, ei tähenda see, et sama kehtiks noorte kohta. Inimese organism areneb 21. eluaastani ning alkohol laastab sinu arenevat organismi märksa rohkem kui täiskasvanute oma. Mida nooremalt joomisega alustad, seda lühem on sinu teekond alkoholisõltuvuseni. Alla 18aastaste inimeste organismi alkoholitaluvus on väiksem, mistõttu on sinu risk alkoholimürg...
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
Mood XX sajandil Koostas: Reena Kull Mis on mood? Üldine termin ehk populaarne stiil 1900-1910 Väga naiselik ja graatsiline Lopsakas siluett S-kujuline figuur Ideaaliks küps naine Korsetid Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelt...
Baaritöö vahendid Shaker- raputi- klassikaline(koosneb kolmest osast, valmistatud roostevabast terasest, keskmisel osal on sisseehitatud sõel. Bostoni shaker(koosneb kahest osast, alumine klaas on roostevabast terasest ja ülemine klaasist). Seguklaas- klaas, milles valmistatakse jooke mida ei shakeita, vaid segatakse Baari sõel- kastutatakse kurnamiseks, jää vältimiseks Baari lusikas Kokteili segaja segamisaeruke Jäänõu- tanggid, Metalis mesuurid, ehk mõõtenõud- 2,4,6 cl Jääsõel- aukudega ja sakid servad Mahlapress- sidrunmahla, apelsiini mahl segujookides Noad- sakilise srvaga, et puuvilju lõigata Riiv- riivitakse shokolaadi, muskaati, sidruki koort Plastmassist lõikelaud Jäävasa- haamer Jääpuustaja- tehakse prapeer jääd(killud) Korgitser-veinupudelite avaja Vahuveini pudelite avaja Tavaline avaja- õllepudeli, karastusjookide avamiseks Konservipurgi avaja Käterätikud Kokteili tikud- võib tüsta näpuga, kui...
ARVESTUSTÖÖ NIMI KURSUS Etapid I Etapp: Valisin road II Etapp: Retseptid + valmistamine III Etapp: Tehnoloogiline kaart + kaloritabel IV Etapp: Tellimisleht V Etapp: Menüü VI Etapp: Lauaplaan VII Etapp: Esitlus Valitud road Eelroog: Suitsukanasalat Põhiroog: Nuudlipesad Järelroog: Banaanirattad sokolaadis Eelroog: Suitsukanasalat Sega kastme ained kokku ja pane külmikusse Makaron kg 0,120 mõneks ajaks seisma. Suitsukana kg 0,146 Keeda makaronid soolaga maitsestatud vees. Muna kg 0,050 Puhasta ja tükelda suitsukana Õun kg 0,030 Eemalda ploomikivid ja haki vajadusel ploomid Ploomikompott kg 0,072 väik...
Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar Maailmavaade ja poliitikad Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Tahame näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Eesti olgu õnnelik maa! IRL tööplaan Isamaa ja Res Publica tööplaan tugineb kuuele sambale 1. TASAKAALUS EELARVE Hoiame riigi tulud ja kulud tasakaalus, et Eestit ei ähvardaks pankrott või võlaorjus. 2. TAGADA ETTEVÕTLUSELE SOODSAD TINGIMUSED Toome Eestisse uusi investeeringuid ja loome nii 20 000 uut töökohta. 3. TOETADA EKSPORTI Suurendame Eesti konkurentsivõimet ning säilitame seega Eestis töökohad. 4. TÄIEND- JA ÜMBERÕPE ASJAKOHASEKS Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töök...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Avinurme alevi keskuse maakasutusest ning ruumilis- strukturaalsest olemusest Kolmas ülesanne aines Ruumiline Planeerimine Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatavalt Avinurmest..................................................................................................... 3 Avinurme alevi südame kujunemine viimase 200 aasta jooksul.............................................. 3 Avinurme mõis..................................................................................................................... 3 Pastoraat ..................................................
Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi ...
MOE ARENG 20.SAJAN DIL Getter Anett Arro TUNTUMAD MOELOOJAD CHANEL DIOR YSL RALPH CALVIN VERSACE MIUCCIA LAUREN KLEIN PRADA Päritolu Prantsusmaa Prantsus Prantsusmaa Itaalia USA Itaalia Itaalia maa maa Algus 1909 1946 1962 1946 1968 1978 1913 aasta AASTAD 19001910 Naiselik ja graatsiline aeg Palju ühist 18.sajandi moega Ideaaliks küps naine S-figuur Lapsed korsettides Valitses karusnahk Prossid, kõrvarõnged ja rinnaesisele kinnitatud kell. AASTAD 19101920 I maailmasõda (1914-1918) muutis naiste moodi. Kleidid ulatusid põlvedeni Hobble skirt Chaneli idee – lihtsus lööb! Spordirõivad Hobble skirt AASTAD 19201930 Vabal...
Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab ...
PUNAMÜTSIKESE TRAVESTIA Elas kord seitsme kilomeetri kaugusel pealinnast perekond Ohmoon. Isa nimi oli Kalle, ema nimi Ülle ja nende tütre sünninimi oli Pille, ent teda kutsuti Punamütsikeseks. Perekond Ohmoon elas linnaäärses rikkurite elamurajoonis, kus neil oli kahekorruseline hiigelsuur villa, otsevaatega basseinidele. Pereema töötas advokaadina, pereisa oli aga insener. Neil oli alati väga kiire ning tütre jaoks aega ei jätkunud. Oma vaba aja veetiski tüdruk enamasti sõpradega pidutsedes. Ühel ilusal suvisel õhtupoolikul otsustas Punamütsike minna klubisse ,,Hollywood''. Pikkade süsimustade krussis juuste ja tumeroheliste silmadega sale Punamütsike hakkas end sättima: tõmbas jalga mustad võrksukad, mis paljastasid neiu siredad sääred, selga tumeroosa avara dekolteega minikleidi, mis liibus ta piha ümber, kaela valge ja karvase salli ning jalga tikk-kontsaga roosa lipsuga kingad. Kätte...
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis k...
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
Mängud lugemise ja kirjutamise arendamiseks 6. aastastele Lugemis- ja kirjutamismäng "ELUKUTSED". Eesmärgid: 1. Lihtsamate nimetustega elukutsete kokkulugemine. 2. Lihtsamate nimetustega elukutsete ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 3. Teadmiste kinnistamine ametitest. Iga laps mõtleb ühe elukutse ja kirjutab selle kaardikesele. Õpetaja kontrollib ja vajadusel abistab. 1. variant. Iga laps kirjeldab seda elukutset, mille ta paberile märkis. Teised arvavad ära. Kes esimesena õigesti arvab, saab selle kaardikese endale. 2. variant. Kõik kaardikesed on tagurpidi laual. Kordamööda võtavad lapsed kaardikesi, loevad vaikselt sõna ja hakkavad seda ametit teistele kirjeldama. Kes ära arvab, saab kaardikese endale. Mängu lõpus vaadatakse, kes on parim ametite tundja. Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, ...
Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mil...
Kolm kutti Elas kord ks kena tsikk. Ta elas hes maakolkas ja otsustas minna ja uurida linna elu. Tdruk lks Prnusse ja eksis ra. Tikk hakkas koduteed otsima ja saabus htu. Ta otsustas, et otsib maja ja jb seks Prnu. Ta leidis he ilusa maja, uhke hoovi ning aiaga. Uks ei olnud lukus ning tdruk lks majja sisse. Ta hikas aga keegi ei vastanud. Selles majas elasid kolm kena kutti. Kik nad olid kuulsad supermodellid. ks oli vanem vend, keda hti Patricio. Ta oli pikka kasvu, ilusa kehaehituse ja tmmu nahaga noormees. Teine oli keskmine vend, keda kutsuti Paavoks. Tema oli lhem, kui vanem vend aga ta oli selle eest ilusam. Kolmas oli kige noorem vend, kes oli teistest ilusam ja sihvakam. Teda hti Rauliks. Kutte polnud kodus, nad lksid vlja shoppama. Maja oli suur ja hiiglaslik. Seal oli palju tube, suur sgituba, kk ja bassein. Tdruk astus kigepealt sgituppa ja si kik puuviljad ning kompvekid laualt ra. H...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................
Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemeres...
Kõrvitsarull 3 Muna 3/4 tassi jahu 2 tl kaneeli 1tl küpsetusp. 1 tl jahvatatud invger 1/2 tl soola 1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit. 1 tass kristallsuhkurt 2/3 tassi purgi kõrvitsat. 1tl sidruni mahla 1 tass hakitud pähkleid tuhksuhkurt 28 g koorejuustu 1/3 tassi võid 1 1/2 tl vanillit 1 1/2 tassi tuhksuhkurt 1) Lase munadel olla toa temp. 30Min. Väikses kausis sega kokku jahu, kaneel, küpsetusp. Ingver, sool, ja muskaatpähkel. Pane kõrvale. 2) Pane ahi 190 C. Vahusta munad u. 5 minutit. Pane juurde suhkur segada, lisa juurde kõrvits ja sidrun. Sega sisse jahu. Määri taigen pannile, puista peale pähklid ja küpseta u. 15 minutit. Keera biskviit plaat tuhksuhkruga kaetud rätiku peale ning keera rulli. Lase jahtuda. 3) Samal ajal. Sega kausis kokku toorjuust, või ning vanilli keskmisel kiirusel kuni kreem on sile. Lõpuks sega sisse 1 1/2 tassi tuhksuhkurt. 4) Keera kook lahti, eemalda rätik. Pane täidis põhjale jäädes 2,5 cm kaugusele ää...
Soengute ja riietumise kultuur 1910-1970 1 1910-1918 2 RÕIVAMOOD See oli aeg, mil *Piirid olid ka * 1912a. toimus I MS. korseti, Esimene (1914-1918) karusnaha ja rinnahoidja. ehetel. *Kadusid pidulikud *Domineerisid *Moeiidolid riided, mis mundrid ja Lilian Gish, asendusid militaarsed Mary Pickford tagasihoidlikutega. rõivad. ( Paljudes riikides * Kanti palju haarati töösse ja sportlike teenistusse ka rõivaid. naised) 3 4 SOENGUMOOD *Juuksed *Juuksed *Õhtul sümboliseerisid kammiti keskelt kaunistati sel lahku. juuksed aastakümnel Põskedele sulgede või naiste seisundit langevad vääriskinidega. ühiskonnas. juuksed seoti *Juuksed lõigati t...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev...
1. Lisa tabelisse RAAMAT uus väli Tiraaz, mis on täisarvu tüüpi. mysql> ALTER TABLE RAAMAT ADD COLUMN Tiraaz mediumint(10); Query OK, 42 rows affected (0.00 sec) Records: 42 Duplicates: 0 Warnings: 0 mysql> DESCRIBE RAAMAT; +------------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +------------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Raamatu_id | mediumint(8) unsigned | NO | PRI | NULL | auto_increment | | Pealkiri | varchar(100) | NO | | NULL | | | Autor | varchar(50) | YES | | NULL | | | Aasta | year(4) | YES | | NULL | | | Koht | varchar(30) | YES | | NULL | | | Lk_arv | smallint(6) | NO | | NULL | | | Keel |...
Jaanimardika Keskkool Kristiina Ehin "Viimne Monogaamlane" Luulemapp Mari Mardikas 7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud...
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja...
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi ning teeb firma bossile järjekindlalt silma, lootes, et ühel ilusal päeval ei pea ta enam istuma selles ebamugavas toolis, mis nüristab tema rühti ja me...
Ökomärgistus Eestis Alljärgnevas saab teada ökomärkide taustast, toon välja Eesti ja enamlevinud ökomärgid. Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Eesti toodete/teenuste ökomärgid Mahemärk Kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garanti...
Annika Alemaa ÖKOMÄRGISED Tutvustus Ökomärgis on tähis,mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju. Eesmärk on propageerida keskonnasäästlikku tarbimist ja käitumist. Märgised paigaldatakse tootele,pakendile või teenusele. Tutvustus Ökomärgis tõestab tarbiale,et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. Ökomärgised on usaldusväärsed,kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringule. Ökomärgis teavitab tarbijat,et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte mainet. Ökomärgis annab turueelise. Tarbija kasu Tõestab tarbijale,et toode on keskkonna ja tervisesõbralik. Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslik...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega....
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk MH II Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg. Essee Tartu 2010 Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg. Tänapäeval väga aktuaalne teema kliimasoojenemine on pälvinud inimestelt suure tähelepanu. On arvamusi, et kliima soojenemine on ainult inimese poolt põhjustatud nähtus, mida võis ka näha loengus näidatud filmis. Teised aga väidavad, et see ongi loomulik looduse kulg. Kolmandad jäävad kuhulegi sinna vahepeale, kes arvavad, et see on nii üht, kui ka teist või siis ei oska olukorda hinnata. Mina isiklikult jääksin ka nende kolmandate hulka, kuna ei oska otseselt seisukohta valida. Olen küll veendunud, et inimene on kliima soojenemisele oma panuse andnud, kuid...
MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed, kasvav mets), mis tuleneb põhivaraühiku füüsilisest, samuti moraalsest vananemisest. Materiaalse põhivaraühiku tunnusteks on: · füüsiline substants · pikaajaline tööiga · ta on soetatud kasutamise, mitte edasi...
Viljandi Tuletikuvabrik. Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905. Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne. Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures ja ehitas Viljandisse tikuvabrik...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristiina Tikk TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Juhendaja Karin Traks Tartu 2015 Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Hea töö aluseks on normaalne kliima. Ruum ei tohiks olla liiga külm ega liiga palav, samuti ei tohi olla tööruum liigselt niiske ega kuiv. Tööruumi kliima ja õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema ...
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Ee...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
