Nõiad ja targad *Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks. *Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab...
Vareslased, kõige targemad linnud Liis Unt 12B Inimesed on märganud juba väga ammu vareste ja nende sugulaste nutikust. Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu. Vareslased oskavad mõelda ka tuleviku peale. Varesed suudavad inimestel vahet teha ning meelde jätta. On vähe inimesi, kes vareseid väga armastaks. Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 2013 Tänan kuulamast
2. Miks targad inimesed usuvad rumalaid asju? & 3. Progenium XY kompleks Raamatust „Pahateadus“ – Ben Goldarce Lugesin Ben Goldarce kirjutatud raamatust „Pahateadus“ läbi kaks juttu. Jutud seletasid värvikalt ja kohati üsna provokatiivselt lahti selle, kuidas kujunevad inimeste arvamused, arusaamad ja tõekspidamised ning kui kerge on neid mõjutada. Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asja...
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud,...
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad...
Kas raha on sõber või vaenlane? Raha on asi, milleta on elu raske ette kujutada, aga mis tekitab palju probleeme. Raha on materiaalne vara. Raha on väärtus, mida targad oskavad kasutada ja mis kasutab rumalaid. Kalev Kesküla ütles, et raha otsustab, kui palju päikest on su päevas. Rahaga peab oskama ümber käia. Kui käid rahaga rumalalt ringi, siis võib kas või loto jackpot tulla, aga sellest pole siiski kasu, sest kui inimene selle lihtsalt ära ja ei investeeri seda targalt. Aga kui nutika mõtlemisega inimene endale kuskilt natuke raha ,siis ta oskab sellega rattad käima panna ja sellest uut raha toota. Eestis oleks ka sellest kasu, kui aidataks rohkem ettevõtlikke inimesi, kellel pole endal võib olla võimalust teha, aga kellel on geniaalsed mõtted. Raha on meist, meie isadest ja isegi ka nende isadest veel vanem, rahasse tuleb suhtuda aukartusega, ja rahaga ei ei tohi hooletult ümber käia. Rahaga hooletult ümberk...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
KAS KÕIK TÕED ON SUHTELISED? Küsimus " Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele "Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavaarusaama kohaselt on tõde see, mis vastab tegelikkusele. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõde see, mis nii-öelda töötab. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Definitsoon ütleb, et tõde on see, mis nii-öelda töötab. Selle näite puhul kui inimene saab terveks on antud uskumus tõene, aga kui ei saa, siis sel juhul väär. Ma arvan, et see tõeteooria on suhteline ,sest ühe inimese puhul võib see uskumus töötada, kuid teise puhul mitte. Väidete "räägin tõtt" ja " tõele vastavus" vahel on oluline teha vahet. Väite " tõele vastavus" kohaselt on tõde absolu...
Trine Kasemägi 12.d klass Sõna jõud Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat ". Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning teadma, et kui kasutada õiged sõnu õigel ajal, pole peaaegu miski võimatu. Sõnadega on võimalik panna liikuma rahvamasse ning isegi rahvusi. See, mis on kord suure tunde ning tahtmisega välja öeldud, jääb igaveseks inimeste südamesse. Heinz Valgu sõnad ,,üks...
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna: ......... , ......... , ......... , .........- , ......... , ......... ......... , ......... , ......... , ......... , ......... , ......... .......... , ......... , ......... , ......... , ........., ......... Ühenda asesõna õige pöörde...
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste isand", toimub võitlus hea ja kurja vahel, kus kääbikute kätte satub kurjusega täidetud sõrmus ja halvad ehk Sauron ja tema käsilased tahavad seda tagasi saada ning selle abil maailm täita kurjusega. Head on il...
Erilised materjalid, nende omadused ja kasutamine Sissejuhatus · Materjalid ümbritsevad meid kõikjal. Nad kaitsevad inimest ja võimaldavad tal ulatuda sinna, kuhu ta muidu ei küüniks. On hästi põhjendatav väide, et materjalid on tehnoloogia kõige edasiviivam lüli miks muidu nimetused kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg... · Klassikaliste metallide, keraamika, puidu ja tekstiili kõrvale on tulnud ja tulemas uued materjalid: vedelkristallid, tavatu funktsionaalsusega nn. nutikad materjalid, nanostruktuursed materjalid, ülijuhid, keerukatest struktuurielementidest koosnevad ,,metamaterjalid" jpt. Targad materjalid · 21.sajandi kõige olulisemaks arenguks uudsete materjalide valdkonnas on nn. tarkade või ka mõtlevate materjalide (smart materials, intelligent materials, advanced materials) arendamine. · Targad materjalid reageerivad väliskeskkonna (pinge, temperatuur, niiskus, ph, elektri või magnetv...
Eeskujud õpetavad Inimeste elu ja mõttemaailma kujundajateks ning mõjutajateks võivad olla teised inimesed- eeskujud . Nad on isikud, kelle saavutused või mõtted teistele korda lähevad ning oma suhtumisega suudavad avaldada mõju ümbritesevale inimkonnale, mis võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kuid kes siis võivad olla headeks või halbadeks eeskujudeks, kes innustavad inimesi omadel kindlatel eesmärkidel või teevad seda hoopis enda teadmata? Kõige suuremaks eeskujuks inimesele on tema vanemad, ema ja isa. Nad jagavad kõige olulisemaid ja vajaminevamaid teadmisi oma enda elukogemustest. Samal ajal oskavad olla ka lapse edukamale eluteele suunajateks. Nagu Shakespear'i raamatus "Hamlet" jäi surnud Taanimaa kuningas oma poja Hamletile meelde uhke ja väärika riigijuhina, kes sai kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast ...
Aristoteles 1. Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2. Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki. Need, kellel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad seetõttu, et esiteks nad on võimelised mäletama ja sellest tulenevalt nad saavad mäletatavat kasutada ka edaspidi. Seda infot saab, mida nad mäletavad, meeltetajudega koos kasutada õppimiseks. Seetõttu ongi need, kes omavad mälu, ...
Ma tean, et ma midagi ei tea. Iga inimene alustab oma elu õppimise ja uute teadmiste ning kogemuste omandamisega. Juba esimesest päevast alates õpime iseseisvalt hingama, sööma jne. Inimese kasvades kasvavad ka uued küsimused ja teadmiste himu - mis on õige ja kus peitub tegelikult tõde. Inimene õpib kogu oma elu. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ning tahavad kasvades palju teada ja ootavad igale asjale põhjendust. Nende põhiküsimus teatud eluperioodil on ,,miks?", millele nende vanemad ei oskagi alati vastust anda. Koolis omandatakse palju erinevaid tarkusi ja oskusi. Siiski ei saa ka peale kooli lõpetamist väita, et ollakse piisavalt targad, sest see mis koolis on omandatud, ununeb suures osas, kui neid teadmisi ja oskusi pidevalt meelde ei tuleta ning praktiliselt oma elus ei kasuta. Mida aeg edasi, seda rohkem küll kasvab tarkus ja inimesed arenevad edasi, saades uusi teadmisi ja kogemusi, kuid maalim ...
Narrid läbi aegade Narr ehk pajats on kesk - ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õu- konnas. Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele. Nende ülesanne oli rääkida naljalugusid ja õukonna meelt muul kombel lahutada. See on austusväärne põline amet. Teada ja tuntud on väide, et narrid petavad ja kelmitsevad väsimatult; targad ja õppinud aga piirduvad üksnes narride arulageduse pilkamisega, suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, ni...
"Kristus, kui eriline inimene" Palestiinas elas naine nimega Maarja. Tema ette ilmus ingel ning teatas ,,Sa saad endale poja ja paned Talle nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ning Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks ja Issand annab Talle Tema isa Taaveti trooni ja Ta valitseb kuninga Jaakobi soo üle igavesti ning Tema valitsemisele ei tule lõppu." Samal ajal oli Maarja kihlatud Joosepiga, kui Joosep sellest teada sai võttis ta nõuks salaja hüljata Maarja, et teda avalikult mitte häbistada. Kuid ka Issanda ingel ilmus tema ette ja ütles talle et ta ei hülgaks Maarjat, sest see laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Möödusid kuud. Rooma keiser Augustus andis käsu impeeriumi elanikud üles kirjutada. Kuna Joosep oli Taaveti soost, kes oli Iisraeli valitseja ning tema kodumaaks oli Pettlemm siis pidi Joosep sinna naasma ning võtma Maarja endaga kaasa. Kui nad lõpuks kohale jõudsid, oli linnake nii rahvast täis,...
Kuidas saada meisterotsijaks? Enamik internetikasutajaid kasutavad Google-i otsingumootorit. Kuid vaid vähesed neist on tõelised meistrid, kes suudavad kümne sekundiga leida veebist seda, mida enamik ei suudaks terve nädalaga. Kuidas nad seda teevad? 1. Fraasiotsing Esimene ja kõige vajalikum trikk, mida iga otsingumeister teab, on see, kuidas teha fraasotsingut, ehk kuidas tagada, et Google ei leiaks mitte veebilehti, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest vaid lehti, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras. Selleks tuleb otsitava teksti ümber panna jutumärgid. Otsinguga targad lapsed leitakse lehed, kus esinevad küll mõlemad sõnad, kuid need ei pruugi olla samas lauses ega isegi samas tekstis. Kui sind huvitavad konkreetselt targad lapsed, siis kasuta jutumärke: "targad lapsed". 2. Sõnade kaasamine ja väljaarvamine Kui saad oma otsingule vastuseks miljon veebilehte, millest 99,9% pole asjakohased,...
Tänapäeva kangelane Tänapäeval on kangelased hoopis teistsugused kui näiteks vanades müütides. Tänapäeval võivad nad olla näiteks mõned kuulsad muusikud või mingid tähtsad inimesed. Vanal ajal aga said kangelasteks need, kes olid kellegi päästnud või mõne muu suure teoga hakkama saanud. Enamasti pidid kangelased olema tugevad ja julged, nad ei pidanud isegi eriti targad olema. Tänapäeva kangelased tulevad inimeste juurde sageli läbi telekaekraani. Lugematud Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui ...
Demokritos: ,,On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad." Sokrates: ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna." ,,Elu, mille üle järele ei mõelda, pole elamist väärt." ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Platon: ,,Kunagi ei või laita inimest, kes teeb edusamme. Arengu kiirus pole sealjuures oluline." ,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." ,,Rahuliku ja positiivse loomuga inimese jaoks ei ole vanus koormaks; rahutu ja depressiivne kannatab vanusele vaatamata." ,,Inimese hing on surematu." Aristoteles: ,,Palgatöö põhjustab mõistuse allakäigu." ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,P...
Kuidas päästa eesti majandus? Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga kiirelt, majanduskasv on olnud ennem 2007. aasta I kvartalit alati 10 protsenti või enam. 2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3- 4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus? Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad, mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal ...
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Teose tegevus toimus Itaalias, renessansi pealinnas Firenzes, aastal 1348. Sel ajal oli Kesk-Euroopat ründamas suur katkulaine ning üks rühm elujanulisi noori otsustab põgeneda Musta Surma eest Firenzest. Nad asuvad elama linna lähedal asuvasse villasse ja lepivad kokku, et teineteise lõbustamiseks räägib igaüks neist 10 päeva jooksul 10 lugu. Nii sünnivad need 100 novelli. Novellides räägitakse sellest, kuidas inimesed oma salakavaluse ja tarkusega suudavad lahendada mitmeid probleeme. Tegelasteks on sarvekandjatest abielumehed, truudusetud abielunaised, himurad nunnad ja preestrid, ametnikud ja hauaröövlid. Teose tegelastik jaotub omakorda kaheks. Osad on omakasupüüdlikud, ahned, kitsid ja võimukad. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ning tekkinud situatsiooni enda kasuks pöörata. Targad ja kavalad teg...
I alateema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kogemus on teadvuses aset leidev sündmuste voog, mille läbielamisena ilmneb teadvus; kogemuse eeldus on, et selle omaja saab vahetu ja kindla teadmise. Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et mid...
Kas keskkond või pärilikkus ? Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on viimastel aastakümnetel intelligentsuse uurijatele esitatud üha uuesti ja uuesti. On see pärilikkus või keskkond ? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu väljaselgitamist intelligentsuse kujunemisel ning rassiliste erinevuste uurimist peetud poliitiliselt ebakorrektseks. Kuidas siis aga seletada valgete püsivalt kõrgemaid tulemusi intelligentsuse testimisel võrreldes Afro-ameeriklastega ja madalamaid tulemusi võrreldes Aasia päritoluga inimestega. Enamasti on põhjusteks pakutud kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi. Oluline oleks aga silmas pidada, et küsimust, kas geenid või keskkond ei saagi nii absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati se...
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima ju...
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, ...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenen...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlem...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsio...
ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed ...
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist. Sellistel ühiskonnaliikmetel puudub mitmekülgne nägemis- ja mõtlemisvõime ning nad ongi piltlikult aheldatud pimedasse koopasse, kust enam iseseisvalt väja ei pääse. · Nähes vaid varje, on asjade üldpilt puudulik-minimaalne ning täpne vaatlus,- eristusoskus puudub. Midagi eredat esimest korda vaadata on luasa valus ja eemaletõukav. Olukorra parandamiseks on vaja vabatah...
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud...
Peeter :" Tarkus tuleb...sellest, kuidas iga üks seda pead, mis jumal tema õlale loonud, seestpidi kohe hoiab ja harib" Igaühele meist antakse võimalus õppida, teadmisi omandada ning targaks saada. See kõik on kinni meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvit...
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus o...
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Trimble S3 ja VX võrdlemine Juhendaja: Kalle Haage Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on erinevate mõõteinstrumentide võrdlemine, milleks olen valiud tahhümeetrid. Võrdlen Trimble tooteid S3 ja VX. Tahhümeeter on seade, millega mõõdetakse punkti asukohta ruumis. Selles on ühendatud teodoliit, nivelliir ja kaugusmõõtja. Tahhümeetri andmete põhjal on võimalik luua 3D pinna mudeleid. Trimble S3 Trimble VX Tahhümeeter Trimble S3 Instrument, mis on täpne ja töökindel. Sellele on sisseehitatud raadiojuhtimine, suure mahutavusega aku, kahepesaline laadja ning välitarkvaraga Trimble Access kontroller Trimble TSC3. Robottahhümeetri kontroller Trimble TSC3 on moodsaim ühemehe käeshoitav väliarvutuslahendus, mis kiirendab igapäevaseid geodeetilisi töid ja vähen...
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Rooma kirjandus ja kultuur on alguse saanud Rooma linna järgi, mis legendi kohaselt sai nime Romuluse nimeliselt mehelt, aastal 753 ekr. Rooma kirjandust peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks, sest Rooma kirjanduse loomises on järgitud Kreeka kirjandust, kuna teosed olid ladina keeles, mida osati rohkem. Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero.Rooma kõnekunsti areng oli oluline, sest inimesed, kes tahtsid saada kohtunikuks/ advokaadiks vms pidid oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõ...
Ränne Euroopa riikides ja selle mõju rahvastiku koosseisule Ränne Euroopa riikides on väga levinud. Inimesed rändavad peaaegu igalt poolt igale poole ja see on täiesti loomulik, et soovitakse avastada ning näha teisi kohti. Rändamisel on mitmeid põhjusi. Ainus põhjus ei ole lihtsalt soov näha teisi kohti, teist kultuuri ja teisi inimesi. Mõned inimesed on ka sundolukorras, enam võibolla mitte, kuid sõja ajal põgenesid paljud inimesed sõja pärast. Tänapäeval rännatakse kõige rohkem sellepärast, et saada paremat palka. Põhiline ränne toimub arenguriikidest arenenud riikidesse tänu sellele rahvad segunevad. Aafrikast tulevad inimesed Euroopasse paremat elu otsima, kuid kuna nemad ei ole nii haritud on neil ehk raske selle eluga kohaneda ning neist saab madalam ühiskonnakiht. Eestlased rändavad Eestist näiteks Soome parema palga või elukaaslase juurde. Samuti rännatakse Eestist välismaale õppima mis on hea, sest kui õppijad naasevad ees...
Kui oleksin õpetaja Õpetaja töö on väga raske ja ei tasu ennast ära. Lapsed on noored, rahutud, ei kuula sõna ning ka palk on väike. Kui aga meeldib noortega tegeleda ja enda teadmisi edasi anda on see amet täiuslik. Mina oleksin koolis füüsika õpetaja, sest see õppeaine huvitab mind ning see ei ole ka väga keeruline. Õpilastele seletan ma teemasid nii hästi kui võimalik ning lasen neil palju katseid teha. Just läbi proovides saabki kõik vajaliku selgeks. Tunnis olen lõbus, teen palju nalja ning olen üldse noortepärane. Tunnikorda poleks vaja hoida, sest kui jõnglastele meeldib õpetaja siis ei tee nad ka suurt lärmi ja kuulavad ilusti. Loodan ka kooli kõrvalt aega jätta mõne uurimustööga tegelemiseks. Kõik juhtumised maailmas on seletatavad füüsikaga ning sellepärast tahaksingi teha suuri avastusi ja olla teadlane. Õpetamise kõrvalt on selline hobi suurepärane. Eratunde annan ma ka. Tahan, et neiud...
Ristsõnadega käsikäes Eesti kuulsaima kirjaniku Jaan Krossi hobiks olid ristsõnad, mis osutusid vahetevahel ka ettekääneteks, töötegemiste edasi lükkamiseks. Esimesed kokkupuuted ristsõnadega olid juba lapsepõlves. Jaan Kross lahendas nii eesti kui ka saksa keelseid ristsõnamõistatusi. Vahel klaariti mõistatusi kamba peale. Ajakiri liikus mööda klassi ringi ning nii mõnigi Krossi klassikaaslane saatis vastuseid ka ära, kuid kirjanik pole ise kunagi ühtegi vastust ära seirand. Ristsõnu ei lahendanud sulemees kunagi igavusest, vaid sellekst, et töötegemist edasi lükata. Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvas Jaan Kross järgmist: "Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee." Lahendamisel on sõnameister kasutanud teatmeteoseid ...
Kuidas tekkis eesti keel? Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpu...
Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva näge...
Prints (Kalevipoeg) ,,Teekond Haldjamaailma" (,,Teekond maailma otsa") Ühel päeval otsustas prints minna Haldjamaailma, maailma, mis oli nii kaugel, et sinna ei olnud veel ühegi inimese jalg astunud. Kuna aga ükski inimene seal kunagi käinud ei olnud, siis ei teadnud ka keegi kuidas prints Haldjamaailma pääseks. Ainult vana troll oskas printsile nõu anda: ,,Seal, kus näed helesinist vett ja suuri kõrkjaid selle kaldal, trambi parema jalaga kolm korda vastu maad ning sulle avanebki tee Haldjamaailma.". Kuulanud trolli nõu ära, hakkas prints laeva ehitama ja meeskonda otsima. Laeva laskis ta ehitada kalleimast hõbedast ning pani sellele nimeks ,,Laev". Endale laskis prints teha kuldse kuue, laevameestele tegi ta aga hõbedast, nõuandjatele vasest ning tarkadele terasest kuued. Peale laevameeste, nõuandjate ja tarkade kutsus prints laevale veel keeletarga, kes oskas kõi...
Robert Rivik Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed 03.02.10 Kas kõrget IQ-d ehk teadmistetaset omav inimene saab elus paremini hakkama või tulenevad need teadmised mõnede teiste isikuomaduste arvelt? Hea on omada kõrget IQ-d ja selle eest tunnustust saada, kuid selle all kannatab suhtlemine välismaailmaga. Ülimalt intelligentsed inimesed on tavaliselt millegi suure ja tähtsa loojad, aga nende endi elu on väga keeruline. Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
