Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi ha...
Kellele: Teema: Parem ja vasakpoolsus Kellelt: Parem ja vasakpoolsuse loengut pidas Marju Lauristinilt. Algul teeb Marju juttu sellest, et mismoodi meie elus vasak-ja parempoolsus esineb. Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja vasakpoolsuse maailmavaate alused. Poliitikas peab olema kindlalt eristatud parem-ja vasakpoolsus. Vasakpoolsuses inimesed tunnevad end hästi, kuna teatud asjad on neil üldiselt kasutatavad ja teevad teistele ka head. Parempoolsuses arvatakse, et vasakpoolne mõtlemine on halb. Arvavad, et inimesed peavad ise hakkama saama ja mitte teistele lootma. Parempoolsuses...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Vask- ja Parempoolsus Kokkuvõte Oluline on vaielda tähtsate asjade üle. Mitte näiteks asja üle: Üks erakond on nelja rattaga auto poolt ja kes tahab viiendat panna on vasaks poolne ja vaskapoolne ütleb, et nemad on rooliga auto poolt ning kes tahab rooli ära võtta on parempoolne aga üldkokkuvõttes sõidavad mõlemad pooled autoga millel on neli ratas, harva ka kolm ning neil mõlemal on rool või selle aseaine! Ning ei tohi valikut teha asjade üle mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla! Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus. Me võime mõelda, et ma elan üksi kuid ma ei pruugi haigeks jääda kuid siiski see raha koguneb ühisesse kassase ning minule ei ole otseselt sellest kasu kuna me ei lähe kunagi arsti juurde, kuid me ei taha elada ühiskonnas kus puuduvad ravi võimalused ning see ongi see motiiv mis tekkitab tunde, et see on hüve, see tekitab mul rahuldust mis, sest et ma...
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam. Inimene on vaba nii hingelt kui sünnilt ,ning ka vaba omanikuna. Nende eest ei pea vastama ning nendega ei puutu kokku eriti . Tänapäeva erakonn...
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välj...
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, e...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VE KÕ Lea Valter KAS INFLATSIOON ON PAREM KUI DEFLATSIOON? Essee Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi. Inimesed hoiavad pigem raha sukasääres, kus se...
Kas rohkem on ikka parem? Aastatel 20032007 kaotas Eesti majandus tasakaalustatud arengutee ja kasvas kaugelt ülevalpool oma püsivast suutlikkuse tasemest. See oli periood, kus tööturu ja finantsturu kiire lõimumise tingimustes kujunesid ülioptimistlikud ootused edasise arengu suhtes. Tekkis illusioon, et majandus võibki pikaajaliselt kasvada väga hoogsas tempos. See tõstis inimeste sissetulekuid, andis võimaluse soetada uus kodu, parem auto ja kulutada rohkem meelelahutusele ja reisimisele. Raha paneb rattad käima, see on fakt, mille poole inimesed püüdlevad. See toobki meid laenudeni, mis hõlbustavad lühiajaliselt elu naabrist parem auto ja uhkem maja. Peamiselt ongi "naabrist parem" väljend see, mis kihutab inimesi endale kolmekümneks aastaks laenu võtma. Ehk siis rohkem raha, rohkem laenu ja veelgi rohkem kohustusi õlgadel. See ei pannud enam kedagi imestama, et keskmisel eestlasel läheb järjest paremini. Tundus, et head ajad o...
Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandu...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele. Ühiskonnas saavutavad suurema mõjujõu aga need, keda rohkem usutakse ehk kelle sõnu rohkem usutakse. i Me esineme tegelikult kogu aeg. Mida saaksin aga teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Sellek...
Kas rohkem on ikka alati parem? Majandusmaailm on muutuv: see, mis on täna väärtuslik, ei pea homme olema sama hea. Majandusmaailm on mitmekesine: alates üksikettevõtjast ja lõpetades keeruliste organisatsioonide võrgustikega, kus igal on omad eesmärgid, vaatenurgad ja põhiprintsiibid. Vaatamata sellele, majandus üldiselt on suunatud inimeste vajaduste - nagu toit, elamine ja teised - rahuldamisele. Loomulikult ei ole ettevõtja motiveeritud seda tasuta tegema ettevõtja eesmärk on maksimaalse kasumi teenimine, sellepärast üritab ta oma tooteid teha võimalikult atraktiivsemaks, et inimesi rohkem tarbima üles kutsuma. Tarbijad aga püüavad omakorda eeskätt rahuldada esmavajadusi, kuid soovivad ka kallimaid meelelahutusi, moodsaid riideid ja uuemaid kortereid. Nii tekib majanduses vähemalt kaks osapoolt, kellest üks soovib võimalikult rohkem kasumit teenida ehk rohkem toota ja müüa ning teine ihkab kasvavate...
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei sujunud nende koostöö sugugi. Kõik tegid oma asju ilma arutamatta, aga hiljem hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid...
Das Leben in der Stadt und auf dem Land Einige Berichte die Menschen gerne auf dem Land leben, mit einigen Berichten der Stadt. Wo es besser ist, zu leben, auf dem land oder in der Stadt? In der folgenden Stellungnahme werden verschiedene Aspekte dieser Thematik diskutiert. Erster Blick auf ländliche Pro- und Contra- Argumente. Viele Menschen sagen, dass es leben auf dem Land ist viele besser, als in der Grostadt. Einerseits Die Luft ist sauberer, es gibt weniger Lärm. Vielleicht deutet dies derauf hin, das nur wenige Menschen leben auf dem Land. Jedoch sollte nicht vergessen werde, dass ist es hier einfach einem parkplatz zu finden. Hieraus könnte man schlieen, das wenige Menschen bewegen. Es gibt bei uns viele Geschäfte mit groer Warenauswahl. Andererseits alle Leute sind so neugierig. Hier kennen mich fast alle und alle diskutieren gleich über mein Verhalten. Dies könnte bedeuten, dass leben auf dem Lande ist l...
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saav...
Märt Leppik AT13 17.09.09 Comparison of diesel and petrol engine Similarities Both engines have a similar combustion cycle. The cycle is four strokes long. The strokes are the intake stroke, the compression stroke, the combustion stroke, and the exhaust stroke. During the intake stroke, the piston moves down in time with the opening of the intake valve. This allows the cylinder to become full of an air and gas mixture. This mixture is compressed during the compression stroke, which increases the compression pressure at which the gas mixture will be ignited, or self-ignited. The combustion stroke is the stroke following the explosion of the mixture, and this stroke is what powers the car. It is this stroke that powers the crankshaft, and allows for the car to move. The final stroke is the exhaust stroke. The exhaust valve opens when the piston hits the bottom, and the piston pushes the exhaust out. Both engines also have c...
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima pi...
Vabadus on parem kui vabaduse puudumine Vabadus on kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Minu jaoks tähendab see mõtte- ja sõnavabadust ning vabadust saada haridust ja valida amet kus edasi töötada, vabadus ennast arendada, vabadust omada sõpru, valida elukohta ning vabadust reisida, vabadust valida ja olla valitud. Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon? Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude tegemisega, lootuses ja teadmises, et hiljem on veel odavam osta. Kaupa on palju ja kui keegi seda sellise hinna eest osta ei taha peavad tootjad veelgi hinda langetama. Ettevõtjate kasum väheneb, see viib aga omakorda palkade kärpimise või halvemal juhul ka pankrotini. Sellisest omamoodi nõia...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ? Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilis...
Parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda Täna päeval on haridus ja selle omandamine maailmas väga tähtsal kohal. Selleks, et midagi saavutada ja tulla toime edaspidises elus, peab ennast pidevalt täiendama ning õppimist võtma tõsiselt, sest maailma areng on pidev ja nii peab ka olema meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja mõndadel mitte - miks see nii on ? Käies praegu Laagri kooli 9.klassis ning olles koolis ülemeelikuse tuhinas, ei pruugi ma õppimise tähtsust mõista - nii on paljude minu vanuste noortega. Keegi ei sünni targaks, me peame ise endaga vaeva nägema. Kodus selle üle sügavalt mõtiskledes lülitus peas justkui lamp. Kes saab minust, kui ma hetkel ei pühendu piisavalt õpingutele, kes olen mina 5 aasta pärast, kui ma ...
Andmine on alati parem kui saamine Läbi aegade on andmise ja saamise vahekord ühiskonnas tasakaalust väljas olnud. Me tahaksime alati saada rohkem kui vastu sooviksime anda. Kuid millest see tuleneb? ,,Andes kasvab süda, saades kasvab himu.". See aforism toob minu jaoks väga hästi esile selle, et inimestel on suur himu midagi saada. Väga vähe on neid, kes mõtlevad omakasupüüdmatult ning soovivad teha head seejuures mitte midagi vastu oodates. Ma austan ja imetlen selliseid inimesi, sest tundub, et nad väärtustavad pigem seda suurepärast tunnet mille nad saavad teistele rõõmu valmistades. Näiteks andes ära riideid ja oma vanad esemed mida enam ei kasutata, mitte neid maha müües raha saamise eesmärgil. Tohutult palju on ka neid inimesi, kes on teinud teistele midagi positiivset, kuid vastu saanud ainult negatiivset. Kui selline käitumine juhtub ainult ühe korra, siis võib ju andeks anda, k...
Kas rohkem on ikka alati parem? Põhimõtteliselt olen nõus ajaloolase David Vsevioviga (Postimees, 10.02.09.), et ,,Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerim...
Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris Kui Mari varblasena Mäekülale saabus, polnud tal aimugi,mis tema elust edasi saab. Ta oli lõbus ja lapsemeelne, ent niivõrd arukas tegemast vahet, mis on õige ja mis on vale. Tööd mõisahärra juures ja kannatusi ta aga ette näha ei osanud. Mäekülal oli Tõnu elu raske, äsja oli ta kaotanud naise ja jäi lastega üksi, kuniks tõi tallu Leenu, oma kadunud naise õe Mari. Alguses oli nende läbisaamine keeruline, Mari oli lapsik ja tegi, mida ise vaid tahtis. Tõnu ei suutnud pikka aega Marit naiseks pidada. Lisaks sellele olid neil rahamured. Tõnu aga unistas piimamehe kohast, mis tunduski jäävat vaid kaugeks unistuseks. Kuid peagi kutsuti Mari mõisahärra juurde aknaid pesema. Mõisahärra juurdes pidi Mari tegema majapidamistöid ja sealt see kanaarilinnu elu alguse saigi. Hiljem soovis mõisahärra juba Mariga lihtsalt aega veeta, et Mari teda lõbustaks. Kodus rääkides Tõnule här...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa,...
Mikk Saarela Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ...
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik va...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ? Olles enamusajast jalakäija, viitsin vahel pilgu nendest reklaamidest isegi üle libistada. Paraku küll ainult selleks, et nentida fakti – jälle üks plakat üles riputatud. No ja kui vahel mõnda natuke rohkem silmitsengi, siis ei juhtu ka midagi hullu. Kellelegi või millelegi sisse ei kõnni. Autojuhtidele on see oht aga täiesti reaalne. Autosid reklaamitakse seksikate neidudega või 250 km/h sõitvatena. Milleks? Kas mina k...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Õppejõud: Andres Arrak Pärnu 2009 Kas rohkem on ikka alati parem? Kas rohkem on ikka alati parem? Sellist küsimust nagu antud essee pealkiri peaks küsima endalt iga uut kohustust planeeriv isik või organisatsioon. Kahjuks on selle küsimuse tähtsust enamik isikuid alles nüüd taibanud. Mõned loomulikult ei taipagi, alati on ju keegi peale iseenda keda probleemides süüdistada. Praeguse olukorrani, kus õnneks paljud mullid on lõhkenud, käis pidev nii öelda võidu relvastumine... tarbimise mõttes. Tundus küll uskumatu aga hea oli näha, et inimestel läheb äkki hästi. Kõik tundus ilus mullegi, kuni hetkeni mil asusin tööle asutusse, kus üheks tööülesandeks oli klientide kontoväljavõtete ülevaatamine. See oli pa...
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllume...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate a...
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
Parem üks sõber kui sada tuttavat Tuttavateta elu on värvitu, ilma sõbrata elu on lausa koormav. Vajame tuge, et vastu pidada emotsionaalselt rasketel aegadel. Kas ilma sõbrata heliseksid meil peas mõtted rõõmust, teiste heaolust? Kas ilma hingekaaslaseta oleks meil rõõmu, mida jagada? Meil kõigil on lähedased, keda nimetame sõbrannadeks või sõpradeks. Sageli räägime neile oma muredest ja raskustest, lootes nende abile ja mõistmisele. Sõprade kohta võib öelda isegi usaldusalused, kuna räägime neile oma saladusi ja põnevaid juhtumisi kõike seda rääkides usaldame neid ja oleme kindlad, et neid ei räägita edasi. Alati on meil tutvusi mitmes ringkonnas, sest need tulevad kasuks. Tuttavatega on hoopis teine lugu kui sõpradega, tuttavatele ei usaldata saladusi, neid lihtsalt kaasatakse mõnda põnevasse tegevusse. Kui rääkida inimesele, keda sa peaaegu ei tunnegi, ...
Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroop...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon? Majandusest käivad läbi kaks väga erinevat, kuid samas kaks väga tähtsat mõistet inflatsioon ja deflatsioon. Mida need mõisted tähendavad ja kumb neist on kasulikum nii meile inimestele kui ka tervele riigile? Inflatsioon on definitsiooni järgi kaupade või teenuste hinnataseme tõus, mis võib kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme langust, mis kõlab tavatarbijale hästi, kuid riigile vastupidiselt halvasti. Kindel on aga see, et inflatsioon on inimesele, kes tarbib kaupa või teenust kahjulik, aga riigimajandusele on inflatsioon kasulik. Samas võib tekkida oht, et kui inflatsioon ja deflatsioon süvenevad, võib majanduslik olukord lõppeda suurte tagajärgedega. Inflatsiooni ajal kui hinnatase tõuseb, võib see väga halvasti mõjuda inimetele ja peredele, kelle majanduslik olukord ei ole just kõige parem...
24.03.09 The ideal school for my children The ideal school for my children would be communication-based, blending aspects of social work, conflict resolution, team building, and traditional learning. Classes would be limited to fifteen students, a size small enough to allow individual attention but large enough to furnish the feeling of belonging to a group. In addition, academic lessons would be split into two halves. The first half would be a basic skills seminar, and the second an advanced class. Students would be able to choose whether to stay the second half, or else they could leave to work on their current project, read, or pursue an independent study of another subject. The students who stayed - the "second halfers" - would be known as the students with the greatest passion for the subject. No grades ...
Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem? Suures pildis tundub tihti, et elu muutus või muutmine on ühele inimele antud ülesandena võimatu. Unustatakse, et suured asjad koosnevad pisikestest. Seega on iga inimese roll siin maailmas oluline ja kaalukas. Üks absoluudselt kõiki puudutav teema on loomulikult keskkond. Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed prügimäele, kasutada kilekoti asemel riidest kotti jne. Kui me kõik niiviisi talitaks, muutuks maailm veel paremaks kohaks kus elada. Me kõik ju tahame, et tulevased põlved ei peaks maadlema meie lohakusest või viitsimatusest tingitud saastatud keskkonnaga, vaid saaksid elada normaalset ja jätkusuutliku elu. Väga oluline on inimese eluviis. Eestis on suureks probleemiks loomulikult alkohol, kuid ka...
Liisa Monarhia ja vabariik Monarhia puhul on päritav võim. See tähendab seda, et võim pärandub isalt tütrele või pojale või lähisugulasele. Näiteks Rootsis. Vabariigi puhul on valitav võim, näiteks Eesti Vabariigi puhul. Kas parem on monarhia või vabariik? Minu arvates on parem monarhia sellepärast, et siis pärineb võim isalt oma lapsele (või lähisugulasele) ja sel puhul ei toimu valimisi. Monarhia puhul ei saa inimesed väga midagi teha kui neile ei meeldi nende valitseja. Vabariigi puhul on ka minu arust halb see, et kui osa inimestest ei soovi mingit kindlat kandideerijat presidendiks, aga enamus valivad tema presidendiks, siis suurem osa loeb, isegi kui see pole kõige parem variant. See on minu isiklik arvamus.
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingum...
Milline on kõige parem ja kõige kehvem veebileht? Veebilehti, olgu nad head või halvad, külastame me kõik. Aina rohkem tekib võimalusi oma asjade ajamiseks internetis- veebilehtedel, kas siis ostlemiseks, suhtlemiseks, info otsimiseks või rahandusega seotud tegevusteks. Seega on tähtis, et veebilehed oleksid kasutaja jaoks võimalikult lihtsad ning ei nõuaks lisapingutusi. Üks olulisemaid asju veebilehtede juures on kujundus. Kujundus määrab kasutaja esmamulje, mille järgi otsustatakse kas teatud leht on usaldusväärne ning kas tasub seal edasi tegutseda. Halva veebilehe puhul pole disainile palju rõhku pandud- kujundus on aegunud või liiga lihtne ning leht laeb aeglaselt. Hea veebileht käib trendidega kaasas ning näeb professionaalne välja. Veebilehte külastades on kasutajatel kujunenud ka juba teatud ootused menüüribade ning nuppude suhtes. Näiteks avalehe nupp peaks alati olema üleval, ostukorvi nupp parema...
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada. Teisalt võib inflatsioon ka riigile halvasti mõjuda. Kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad, nõudlus väheneb. Tarbijad hakkavad jälgima mida osta...
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. ...
Üks vana sõber on parem kui kaks uut. See on väga keerulline küsimus. Ühest küljest hea vana sõber on inimene, kelle peale sa alati võid loota, kes aitab sind, kui märkab, et sina vajad toetust. Mida kauem tead üht ja samad inimest, seda paremini tunned teda. Sa saad selgeks sõpra käitumist, kommbeid ja vajaduseid. Sama teeb ka tema sinu suhtes. Koos te olete tugevam, tegutsete mõistlikum. Teisest küljest, vana sõpru pettamine toob palju rohkem valu, kui tundmatu inimese pettamine. Sa usaldasid oma sõpra täielikult ning ta purustas kõik sinu lootuseid. Sel ajal kui sa tutvud uudega inimestega, sina suhtled, lõbutsed ja veedad aja nendega, nad teavad sinust just nii palju kui sa avastad neile, sa ei usalda nendele mitte midagi salajalist ja siis nad ei suuda sinule haiget teha niivõrd, kui seda ükskord tegi sulle väga lähedane inimene. Siis ja hakkad mõtlema, kas üldse on vaja ainult üht truu sõpra? Uued sõbrad on ka alati hea. Uued tu...
Kasulikud nõuanded, kuidas suvel parem töö leida Suvi on hea aeg uue töö otsimiseks või karjääripöördeks, sest palju pakutakse hooajatöid, kus võid parimast küljest näidata ja hoogsalt edasi areneda. Jahedama ilmaga tasub külastada ettevõtete korraldatavaid üritusi, konverentse ja seminare, kus sõlmida uusi kontakte. Networking ehk suhtlusvõrgustiku loomine on üha kasvav trend ning võimalusi on mitmeid nii tasuta seminare, konverentse, koolitusi kui ka üritusi sümboolse tasu eest. Suvi on hea aeg värskendada ning täiendada oma teadmisi, seega hoia silmad lahti ning väisa vahvaid üritusi, et sinu võidud tööturul oleksid veelgi lennukamad. Kuula sõbra nõu Suveõhtul grilli ääres küsi sõpradelt nõu töökohtade osas, sest kindlasti on kellegi tuttaval abikäsi tarvis. Niisamuti võib sõbra soovitus ikka vett pidada mitme peale moodustate suurema suhtlusvõrgustiku ning sobilik tööpakkumine võib olla käeulatuses. Soovides kan...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Triin Rannak ALKAANID JA NENDE KASUTAMINE: METAAN, ETAAN, PROPAAN Referaat Tallinn 2012 1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan...
,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus) Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santa...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse. Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Enese ettevalmistamisel on suur roll ning sellele tuleb kindlasti rõhku panna, et garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus...
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatava...
NLKP juhtiva osa tugevdamine 5 sotsialismimaadele iseloomulikku joont. Kuidas avaldusid NSV Liidus? 1. Võim ühe partei käes NSV Liidus oli võim NLKP käes. 2. Rikkus jaotub võrdselt NSV Liidus ei jaotunud inimesed nii selgelt kihtidesse kui praegu kõik olid võrdsed. 3. Kõigi tähtsamate ettevõtete omanikuks on riik Ka NSV Liidus oli ettevõtetele täpselt riigi poolt kirja pandud, mida ja kui palju nad tootma peavad. 4. Inimeste vastuvõtmine range kontrolli all NSV Liidus oli väga suur kontroll ja järelvalve välisriikidest tulnud inimestel. 5. Valimistel kaasati rahvas Ka NSV Liidus sai rahvas valida. Seda kül väikse erinevusega nad ei valinud mitte poliitikut vaid nende lubadusi. Kas NSV Liidus oli parem elada kui Eestis 2010. aastal? (10-15 lauset) NSV Liidus oli parem elada kui 2010. aastal Eestis. Inimesed olid majanduslikult võrdsed, puudusid ühiskonnaklassid ning abivajajaid a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
