1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine ...
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi . Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast ht harunevat paljutuumset rakku,sest seeneniitides pole ristvaheseinu. Pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega ja...
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Biokeemilise hapnikutarbe määramine. KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtm...
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimede, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Sapotroofid (seened, mis toituvad surnud organismidest) on peamiselt surnud taimeorganismide lag...
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
Lk 88-Organismi varustamine energiaga 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Organism kasutab makroergeetiliste ühendite energiat sünteesi protsessides. 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Kõige enam saab energiat lipiidide lagundamisel. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP molekul koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatrühmast 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, sest osaleb kõikide rakkude matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (a...
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
Samatüübiliste Organismidele mõju Taimtoidulise looma ehk Teadusharu, mis uurib ökosüsteemide kogum. avaldavad eluslooduse herbivoori ja taime ökosüsteeme ja nendes Nt kõrb, troop. tegurid. omavaheline toitumissuhe. toimuvaid muutusi. vihmamets BIOOM BIOOTILISED TEGURID HERBIFOORIA ÖKOLOOGIA Erinevat liiki Organism, kes saab Organismide reaktsioon Ökosüsteemi organismide oma elutegevuseks ööpäevase valguse- ja troofilised tasemed, mille kooseluvorm, mis on vajaliku energia pimedusperioodi produktiivsus väheneb ühele osapoolele toidus sisalduva muutumisele kõrgemate tasemete kasulik, teisele aga orgaanilise aine suunas. FOTOPERI...
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosn...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraal...
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on kõigesööjad e. omnivoorid. Parasiidid; - nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides ( endoparasiidid ) - või nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad nende koostis- või toitai...
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...
Töö 1 1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale j...
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
1.Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Isendite rühma, kes jagavad ühist territooriumit. 2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? ...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodu...
Iseseisev töö nr 2 Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele...
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide nä...
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
MULLASTIK – vastused ! – hüümärgiga märgistatud küsimused, mis kindlasti pidid eksamile tulema. 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning o...
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel (Handbook of Chemistry and Physics) Aine nimetus Mm Vajalik hulk Tihedus Sto Lahustuvus (g ja mool) või kto Bensiil 210,23g/mol 0,5g 1,23g/cm3 St...
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
*Pedosfäär e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mi...
Pedosfäär · Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. Temperatuuri, vee, õhu või elusorganismide toimel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. · Füüsikaline murenemine. Ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogne ja keemiline koostis ei muutu. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivinpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise koha...
KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojen...
ORGANISMID AUTOTROOFID HETEROTROOFID Autotroofid põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad fotosünteesiprotsessis. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt (02) eraldub atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis ...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
