Elusorganismi peamised ehitusmaterjalid on sahhariidid,rasvad ja valgud.Sahhariidid=ssivesikud,koosnevad ssinikust,vesinikust ja hapnikust. nagu vee molekuliski. Suhkrud on viksema molekuliga sahhariidid, mis lahustuvad hsti vees Glkoosi valemiga C6H12O6 leidub viinamarjades, mistttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tsellul...
Liimid Erialane keemia Andrus Raal Rakvere Kutsekeskkool Lääne-Virumaa Liimid ja liimühendused · Teine kursus · Koolitaja: Eha Vallner LIIMID ERIALANE KEEMIA Liimimise eelised · Saab ühendada erinevaid materjale · Saab ühendada suure pinnaga materjale · Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid ...
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
Suuskade määrimine Suuskade hooldamine,miks? Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: 1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. 2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest 3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määri...
SISUKORD Sisukord SISUKORD..........................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID.....................................................................3 UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS...............................................................5 LIBISEMISE MÄÄRIMINE...............................................................................................................6 PINDAINED....................................................................................................................................13 PIDAMISE MÄÄRIMINE.....................................................................
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
ALKOHOLID HAPPED Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahhar...
SUUSKADE MÄÄRIMINE LIBISEMISE MÄÄRIMINE Ostes uued suusad, töötle kõigepealt suusataldade libisemispinnad põhjaparafiiniga, milleks sobivad ideaalselt ka sinine SG6 või violett SG4. Vanad, juba kasutusel olnud suuskadel tuleks kõigepealt tallad suusahoolduses kivilihvida ja alles seejärel põhjade töötlemise kallale asuda. Pea meeles, et korralik põhjade töötlemine on eelduseks heale libisemisele. SG2 valge SG4 violett SG6 sinine SG8 roheline SGG grafiit (+10°...-1°C) (-1°...-7°C) (-7°...-12°C) (-10°...-30°C) Libisemise määrimist võib teha kas külmalt ( ainult siis kui on tegemist distantsiga alla 10 km) või soojalt. Soojalt määrimine lisab määrete kulumiskindlust ja seetõttu soovitame seda alati ja eriti kui on tegemist pikemate distantsidega (üle 10 km). Libisemise määrimine külmalt: 1. Puhasta hoolikalt suusapõhjad. 2. Vali temperatuurile vastav libisemispara...
ALKOHOLID · Üldvalem ROH · Etanooli o Teke pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele (käärimine) o Kasutus alkoholitööstus, ravimite valmistamine, keemiatööstus, kütus, lõhnaõli o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb a...
Aldoosid- sisaldavad aldehüüdrühma (riboos, glükoos) Ketoosid- monoosid, mis sisaldavad keto rühma (fruktoos) Monooside 4 esindajat- desoksüriboos C5H10O4 dna`s kromosoomis igas rakus päriliku info säilitamine, C5H10O5 riboos rna`s igas rakus päriliku info ülekanne, C6H12O6 veres viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse stru...
Psüühilised toitumishäired Põhilised toitumishäired 1. Ortoreksia 2. Pika 3. Buliimia 4. Anoreksia Ortoreksia Ortoreksia ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust Kr.k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud Toit peab olema kasvanud elukoha läheduses Toiduained: head ja halvad Tarbivad toidulisandeid Olulised on toidukogus, kalorsus, söömisaeg ja kestus Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inime...
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (-C6H10O5-)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõi...
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
Suusavarustuse valimine ja hooldamine Sinu Nimi Suuskade valik • Klassikastiili suusk peaks olema kuni 15 cm enda kasvust pikem • Uisustiili suusk peaks olema ligikaudu enda pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peak...
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosse...
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
Valga Gümnaasium TÄRKLIS Referaat Autor: 2 Valga 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Tärklis taime turvaline tagavara 4 Tärklise saadused 5 Ehitus 6 Füüsikalised omadused 7 Keemilised omadused 8 Tärklise monomeer 9 Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad ...
SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit j...
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahusti...
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · O...
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene su...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Biokeemia SÜSIVESIKUD Et enamiku antud aineklassi esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena üldvalemiga Cn(H2O)m, võeti kasutusele üldmõiste "süsivesik". Esimesena tegi seda Tartu Ülikooli professor C.Schmid 1844.aastal ja see ongi nüüdisajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud nimetus. Süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibetermin, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi, aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Seega on suhkur koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest- sünonüümtermin on sahhariidid (täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid, eeskätt mono- ja disahhariide) Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie orga...
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u. 400 ...
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
