Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja samuti leidub neid igapäeva elulistes asjades.Halogeenühenditel võib olla nii kasulik pool kui ka kahjulik pool. Kasulikkus tuleb välja selles, et halogeeniühendeid leiame paljudes igapäevaselt kasutatavates asjades, mis võivad vahel osutuda elutähtsaks.Reageerimis võimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Hüdrofoobsuse tõttu lahustu...
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on toatemperatuuril gaasilised, enamik on vedelikud või tahked ained, stabiilsed ained, looduslikes tingimustes lagunevad väga aeglaselt(elusorganismidele ohutud), põletamisel/põlemisel muutuvad need ained kontserogeenideks ja ohtlikeks Keemilised omadused: 1. 9. ...
Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud p...
Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes kogustes võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse peamiselt erinevate tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kol...
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Tauri Tamm Tartu 2009 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetusest võtavad osa järgmised elundkonnad: Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundkond Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille käigus omastatakse toitained ja moodustatakse organismi koostisosad ning varuained. Anabolism seisneb väikestest lihtsatest molekulidest suurte ja keeruliste moodustamises, näiteks valkude sünteesimine aminohapetest. Selleks kulutatakse energiat. KATABOLISM ehk lõhustumisprotsesside kogusus muu...
Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse...
Areenid tööstuses ja keskkonnas Benseen tööstuses ja keskkonnas Teise maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjaten...
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3)...
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Eesti keskkonnaprobleem: Õhu saastamine Üks väga tähtis keskkonnaprobleem Eestis, millele tasuks kindlasti tähelepanu pöörata, on õhu saastamine. Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente ning selle liigne ja arutu saastamine võib tõsiseid tagajärgi põhjustada. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid: - Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. - Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kest...
JÄÄTMETE PÕLETAMINE Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma. Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga väga tihti kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama, et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju. Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esem...
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga...
FLUOR 10.klass Tähis - F - Fluorine Mittemetall, halogeen VIIA rühma element Järjenumber on 9 Aatommass: 18,9984 +9|2)7) OMADUSI Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreet...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
Sisukord Sissejuhatus Inimesed puutuvad oma igapäevases elutegevuses kokku väga erinevate keemiliste ühenditega. Paljud nendest kemikaalidest avaldavad mõju organismi talitlusele ja mõnikord põhjustavad kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus, head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia. Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti tugevad ärritavad kemikaalid eralduvad elukeskkonda puhastus- ja pesuainete, desinfitseerimisvahendite, kõikvõimalike lahustite ning pleegitajate kasutamisel. Terviseedenduslikust seisukohast on tähtis inimeste teadlikkust tõsta sellest, mis sisaldub kodukeemias. Samuti on oluline pöörata tähelepanu nende kahjulike ainete mõju ä...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Energiaprobleemid Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tu...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
suitsetamine Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav ...
Mürgid-Kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on kahjulikud ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Ka paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. P...
SAASTATUD ÕHK ON OHTLIK! Saastatud õhku toodavad tehased, autod, inimesed jne. Õhusaaste on loomulikult kahjulik kõigile inimestele. Eriti ohtlik on see aga astmaatikutele, vanureile, lastele, suhkruhaigetele ja hingamis- või südamehaiguste käes kannatajatele. Autotranspordist tulenev õhusaaste põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu, allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide, seina- ja põrandakatete, koduelektroonika ning mööbli tõttu, millest lendub õhku mitmeid inimesele kahjulikke mürgiseid kemik...
Areenid ja fenoolid Areenid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen, mille süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füsioloogilised omadused: on narkootilise toimega, kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa vereloomeelundeid, on mürgised ning nahka ärritavad. Vedelad areenid tungivad kergesti ka läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis on tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsüklei...
Fenoolid Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida Virumaa põlevk...
Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt IdaVirumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, a...
xxx Kahjulikud kosmeetikatooted Referaat 2013 Sisukord 1 Sisukord.................................................................................................................2 2 Sissejuhatus............................................................................................................3 3 Kahjulik kosmeetika..............................................................................................4 3.1 Kahjulikud kosmeetikatooted..............................................................4 3.2 Ohtlikud ained kosmeetikas.................................................................5 4 Kokkuvõte..............................................................................................................8 5 Kasutatud allikad...................................................................................................9 ...
Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageen...
Suitsetamise mõju tervisele Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud... Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus ...
KESKONNAKAITSE Keskkonnakaitse Tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse eesmärk on elukeskkonna säilitamine. Keskkonnakaitse laiem tähendus Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: Looduskaitse Maastikukaitse ja hoolduse Keskkonnakaitse (kitsamas tähenduses) Loodusvarade säästliku kasutamise Keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Seire Mingi objekti seisundi korduv hindamine Võimaldab saada ülevaate objekti seisundi muutumisest ajas Võimaldab välja selgitada tegurid, mis mõjutavad kaitseala elurikkust ja ökosüsteemide seisundit Võimaldab mõista millised kaitsekorralduslikud võtted toimivad ja millised mitte Keemilised keskkonna tingimused Niiskus Atmosfääri gaasid Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhas...
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere ko...
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel. Samblik on seene ja rohevetika või tsüanobakteri kooselu tulemusel moodustun...
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi.Uima...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium OMA NIMI IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: ÕHU SAASTAMINE Referaat Juhendaja: ÕPSI NIMI Koostaja: ENDA NIMI Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 3 SISSEJUHATUS Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tü...
Nafta Koostaja: Britmarii Kroon 7.klass Laagri Kool Õpetaja: Kairi Vahtramäe Tallinn 2006 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................ lk3 Sisu ............................................................................. lk4-7 Sõnaseletus ................................................................. lk8 Kokkuvõte .................................................................. lk9 Kasutatud kirjandus .................................................... lk10 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna sellest ma veel eriti ei tea. Loodan uusi teadmisi saada, kuidas naftat kasutatakse, selle valemeid, selle koostisosi jne. Kuna hiljuti oli Eestis ka üks nafta õnnetus, siis tahan rohkem sellest teda, se...
Milliseid eaineid sisaldavad maiused ning kuidas need inimesele mõjuvad? Pahatihti maiustusi valides köidavad meie silm need tooted, mis on kõige värvilisemad, kõige kenama pakiga või lihtsalt ilusa kujugaenamasti on neis ka kõige rohkem toidu lisaaineid ehk eaineid. Eained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduainete välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste (meeltega tajutavate) omaduste parandamiseks. Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Põllumaj...
Milline haigus on Eestis levinud väga ravimresistentsena? Tuberkuloos Millise haiguse puhul on esimeseks staadiumiks gripitaolised nähud (palavik, lihasvalu, silmade kipitamine vms)? Puukentsefaliit Milline siin nimetatud haigus levib peamiselt seksuaalsel ülekandel? B-hepatiit Millist haigust iseloomustab algstaadiumis tekkiv ümar-ovaalne märklauasarnane lööve? Borrelioos Kontrolli Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Radooni leidub kõige rohkem kus? Vali üks: a. Uutes majades. b. Majade keldrites ja esimesel korrusel c. Majade kõrgematel korrustel. d. Välisõhus. Kontrolli Küsimus 3 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millisele elanike grupile on elavhõbe kõige ohtlikum? Vali üks: a. Rasedatele b. Vanuritele c. Krooniliste haiguste põdeja...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Globaalprobleemid Happevihmad Üldiselt Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on kahjulikud Happevihmad on suureks mureks mida toob endaga kaasa fossiilkütuste ...
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. VALGENDAJATE KOOSTISES OLEVAD LOODUSELE MITTESÕBRALIKUD AINED..3 2. OPTILISED VALGENDAJAD................................................................................................... 5 3. KEEMILISED VALGENDAJAD................................................................................................6 4. KESKKONNA MÄRGID............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valgendajad sisaldavad erinevaid keemilisi aineid. En...
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nend...
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
Vedelate ja tahkete naftasaaduste omadused ja kasutamine NAFTA AJALUGU Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail ...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdro...
Õhumikroobide määramine koridoris Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov koridorist. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit, siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm 2 suursele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm. ARVUTUSED: Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 S= * 5² ...
Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID..............................................................4 1.1.Lämmastikühendid (NOx).............................................................................. 4 1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH)..................................4 2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS...................................................................5 3.VÄLISÕHU KAITSE................................
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arenguma...
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid N...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
