RAKVERE AMETIKOOL Nelikvedu lsd diffrite kasutus Koostaja: Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel o...
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine ...
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid .........................................................................
Kordamisküsimused auto veermikust 1. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 2. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav tagasild B. Sõltumatu vedrustusega veetav tagasild C. Sõltuva vedrustusega veetav tagasild D. Sõltumatu vedrustusega vedav tagasild 3. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 4. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi täpne nimetus? A. Käänmikupoldiga vedrustus B. Käänmikupoldita vedrustus C. McPhersoni küünalvedrustus D. Väändevedruga vedrustus 5. Millis...
Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ...
OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. ...
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP....................................................................................5 RSC..................................................
Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø T...
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
Subaru 1917-1953 Aastal 1917 loodi Jaapani õhusõidukeid ja maatranspordivahendeid tootev firma. Mees nimega Chikuhei Nakajima nägi perspektiivi lennunduses ja avas Jaapanis, Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd. Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks. Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit". Ühisfirma jätkas ka suurte sõidukite projekteerimist ning arendustööd. Suurte jõupingutuste tul...
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid .............
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Kristen Kivimaa RULATAMINE Aastatöö Tertia aste Juhendaja Kalle Viik 2 Pärnu 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Rulatamise ajalugu.......................................................................................................................4 1.2. Vana koolk...
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
