Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiorganisatsiooni kontrolltöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
  • Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
  • Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
  • Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
  • Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
  • Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
  • Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
  • Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
  • Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
  • Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
  • Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
  • Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?
  • Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
  • Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt?
  • Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit?
  • Kes on Spordiseaduse kohaselt treener?
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted
2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
MTÜ-dena
3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee?
maakonnaliite, spordiliite,ühendusi
4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis?
Kultuuriministeerium
5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis?
mittetulundussektorisse
6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik
spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt)
7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel?
Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18- aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust.
8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt.
9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis?
MTÜ-de seadus
10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt?
Treener on kohustatud:
1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse;
2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile.
11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis?
omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel
12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
 (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande.
 (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
 (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega .
13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse?
Vähemalt 2
14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?
Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib
(teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).)
15. Eesti Spordi Harta on ...?
Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile.
16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna
tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.
17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu?
a) jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla
b) Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel.
18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt?
Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus.
19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit ?
spordiühendus
Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis.
20.Kes on Spordiseaduse kohaselt treener?
Treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
Spordiorganisatsiooni kontrolltöö #1 Spordiorganisatsiooni kontrolltöö #2 Spordiorganisatsiooni kontrolltöö #3 Spordiorganisatsiooni kontrolltöö #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anastasia Gorohova Õppematerjali autor
Spordiorganisatsiooni kontrolltöö vastused.

1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele?
püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted



2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud?
MTÜ-dena

Sarnased õppematerjalid

Spordiorganisatsioonid-spordiklubid
8
docx

Spordiorganisatsioonid, spordiklubid

2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks?

Sport
Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks
3
pdf

Spordiorganisatsiooni kordamisküsimused eksamiks

treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. 6. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. 7. Kes võtab vastu Eesti spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 8. Kes/mis on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib teatud perioodiks presidendi, juhatuse, revidendid) ROK (rahvusvaheline Olümpiakomitee) 9. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena ehk Spordiklubi, Maakonna spordiliit, Spordialaliit, Spordiühendus, Rahvuslik Olümpiakomitee, Spordikool. 10. Millele baseerub spordiharrastus Eestis?

Spordiorganisatsioon ja -korraldus
Spordiorganisatsioon-kontrolltöö kordamisküsimused
4
docx

Spordiorganisatsioon, kontrolltöö kordamisküsimused

harrastusega, omavaheline koostöö (sportlik konkurents), liikmete valmisolek teha vabatahtlikku tööd. 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. (2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? MTÜ võivad asutada vähemalt kaks isikut. 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kes valib teatud perioodiks presidendi, juhatuse, revidendi(-d). 15. Eesti Spordi Harta on ...?

Sport
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus
Haldusõiguse-õpik
117
pdf

Haldusõiguse-õpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Avalik haldus
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse

Haldusõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun