Tagasõnad () 5.klass Tagasõnad () 5.klass KUS? ? KUHU? ? KUST? KUS? ? KUHU? ? KUST? ? ? ees - ette - eest ees - ette - eest taga - taha - tagant taga - taha - tagant peal - peale - pealt peal - peale - pealt kõrval - kõrvale - kõrvalt kõrval - kõrvale - kõrvalt juures , juurde , juurest juures , juurde , juurest all - alla - alt all - alla - alt ääres , äärde , äärest ääres , äärde , äärest üleval - üles - ülevalt üleval - üles - ülevalt vasakul - vasakule - vasakult vasakul - vasakule - vasakult paremal - paremale - paremalt paremal - paremale - paremal...
Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevad...
Kuhu? Kus? Kust? MIS? KUHU? (?) KUS? (?) kool kooli koolis linn linna linnas kodu koju kodus tuba tuppa toas kino kinno kinos kott kotti kotis kapp kappi kapis aed aeda aias haigla haiglasse haiglas teater teatrisse teatris maa maale maal põld põllule põllul laud lauale laual tool toolile toolil põrand põrandale põrandal Harjutame. Pane õigesse vormi 1. Ma lähen (kool) kooli (kuhu?) 2. Ma õpin (kodu) kodus (kus?) Arst töötab (haigla) haiglas (kus?) 3. 4. Vanaema läheb (aed) 5. Me sõidame (maa) aeda (kuhu?) 6. Raamatud on (laud) maale (kuhu?) 7. Kass hüppab (tool) laual (kus?) 8. Suur pood on (linn) 9. Ema ja isa lähevad (teater) ...
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja tammesid, mille abil juhatati vesi põldudele Kuidas tekkisid riigid? Ø niisutuspõllundus andis paremat j...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine VEETURISM JA PUHKEMAJANDUS Ekskursioon Kivisaare Ratsatalusse Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. I. ERINEVAD PROGRAMMID Kivisaare Ratsatalu Aegviidus pakub ratsutamiseks ja meelelahutuseks vabas looduses erinevaid programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene ...
Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti. Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inim...
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."Kõõrdsilm põõnas õnnelikult põõsastes,päevitas särava päikese käes.Sügisel söid kõik ...
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm...
Eesti Energeetika arengukava Praegusel ajahetkel töötavad Narvas põlevkivielektrijaamad, millest tuleb enamus elektrit, mis meil kõigil kodus on, kuid see pole sugugi keskkonnasõbralik. Selleks, et olukorda parandada , tuleks muuta Eesti elektritootmine keskkonnasõbralikuks taastuvenergeetikale toetavaks, Narvas kivipõletamisel töötavad elektrijaamad osaliselt või täielikult sulgeda ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Eesti baseerub hetkel põlevkivil, mida jätkuks 100-200 aastaks. Me peaksime looma vaba elektrituru, võtma vastu keskkonda säästva energiamajanduse. Sellega saaksime stabiliseerida elektrihinda. Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam ...
Kalevipoja 20.lugu Ühel päeval kihutasid kullerid Kalevipoja juurde, et talle teada anda saabuvatest raudmeestest. Kalevipoeg saatsid kullerid minema ning hakkas ise kiiresti sõjaplaani koostama. Enne teele tõttamist kutsus ta kaasa Alevipoja ja Sulevipoja ning koos nendega maha kallid varandused, et need võõrastesse kätesse ei satuks. Kui saabus hommik võttis Kalevipoeg oma mõõga ja hobuse ning läks tallist välja, et teavitada rahvale raudmeeste tulekust. Sarvehäält kuuldi kaugele viru piirile, see kostis ka Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega. Koguti kokku kõige kangemad mehed, viissada tuli Virumaalt, kuussada Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enn...
Vaida Põhikool 9. klass Füüsika õpetus Vee, tuule, päikese ja biomassi energia Saskia Sõrmus, Rasmus Allikvee, Margus Poolma, Tamur Hans Terve Vaida, 2015 Vee-energia ● Vee energia tootmine on keskkonna sõbralik. ● Vee varude kasutamine energiaks pole maksustatud. ● Vee energiat saab kasutada suurtes kogustes kogumiseks. ● Ehitatakse vooluga veekogu äärde, mere suudmesse, koskede äärde. Pilt hüdroelektrijaamast Tuuleenergia ● Tuuleturbiidid toodavad elekrit ilma keemiliste ühendite õhkupaiskumiseta. ● Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast ning need ei koorma keskkonda. ● Ei tarbi kütust ning hoolduskulud on madalamad. ● Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energiatootmistehnoloogiatest kõige väikesemad. ● Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes ...
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega....
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjär...
1. Võrrelge järgmistest aspektidest lähtudes Hiina ja Induse varast tsivlisatsiooni -looduslike ja geograafiliste olude roll tsivilisatsiooni tekkimisel; -põlluharimise ning metallikasutuse algus, -kirja kasutuselevõtt, -valitsemiskorraldus, -tsivilisatsiooni langus. Mõlemad tsivilisatsioonid kujunesid kahe jõe äärde ning lõikasid kasu üleujutustest.Samal ajal ehk 1500 a eKr võeti Hiinas kasutusele ka kiri. Indias võeti see kasutusele hiljem veedade ajajärgul aarjalaste valitsemise ajal. Hiinat valitses keiser ja Hiina oli jaotatud piirkondadeks kus valitsesid keiserlikud asevalitsejad.Indias oli poliitiline killustatud, kuid paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Riiki valitses kuningas oma kaaskonnaga ning riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad.Induse tsivilisatsiooni languse tingis aarjalaste sissetung , sisevastuolud, aga ka hävi...
Kaitsen süüalust Meursaulti toime pandud kuriteos. Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelneva...
Teed ja rajatised töö nr.11 Peeter Tammeorg TJ-17 1.Iseloomustada parempoolsest tähisposti? Vastus: Tähispost teepeenrale paigaldatud valgustpeegeldava elemendiga post, mis koos teiste postidega peavad juhile looma selge ettekujutuse tee kulgemisest.Paremal teepoolel peab olema üks ristkülikukujuline helkur. 2.Iseloomustada vasakpoolsest tähisposti? Vastus:Vasakul teepoolel kaks ringikujulist helkurit. 3.Bussipeatuste tüübid (skeemid)? Vastus: Bussipeatusetüüp tuleb valida sõltuvalt maantee klassist. I ja II klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga. I klassi maanteel tuleb eelistada kiirteega analoogilisilahendusi. III ja IV klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema minimaalselt II tüüptabelist V ja VI klassi maanteel, sõltuvalt liiklussagedusest, võib bussipeatus ollakavandatud osaliselt kindlustatud peenrale või vahetult sõidurajale. 4.Nõuded bussipeatuste ooteplatvo...
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läk...
Peeter I Peeter I oli Venemaa tsaar aastatel 16821721. Ta vanemad olid vene tsaar Aleksei Mihhalovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Tal oli ka vanem õde Sofia ning vanem vend Ivan V. Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent-Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli. Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed. Et mehed paremini õpiks, hakkas Peeter ise trummi lööma. Lapsepõlves viibis ta ka palju saksa külades, kus nägi hoopis teistugust kultuuri ja Euroopalikku elu. See hakaks talle nii palju meeldima, et ainsaks mõtteks sai: ra...
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe Hua...
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõr...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika vilja 011K ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Iseseisev töö Juhendaja: Krista Kalmus Tallinn 2011 Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 1. Toidukorra ja miljöö kirjeldus Romantiline õhtusöök kahele on planeeritud suvisel ajal liivasele rannale Maldiividel, rahulikult kahiseva India ookeani ääres õhtu viimastel tundidel päikeseloojangul. Lähedal veepiirile, kuid siiski kuivale ja veel päikesest soojale liivale on asetatud tumedast puidust laud, kahe punutud tooliga, millele on asetatud valge toolikate ja pehmed valged istmepadjad, tooli seljatoed on kaunistatud punase paelaga. Teel õhtusöögilauani on moodustatud liiva sisse teeküünaldest allee. Lauast eemale igasse nurka on asetatud käsitsi nikerdatud 4 puidust posti, mis on maa ...
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine...
Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arva...
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
Kuressaare Põhikool HIIREVIU Referaat Koostaja: Juhendaja: Kuressaare 2007 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 HIIREVIU............................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda lühike ülevaade röövlinnust hiireviu. ...
LOODUSKALENDER Jaanuar Talveperioodil on enamik siselahtedest külmunud. Seetõttu on jaanuarikuu sobilik tutvumiseks Loode-Eesti rannikuga. Tugevate tuulte tõttu ei jäätu siin meri ka suuremate külmadega. Loode-Eesti rannikumeri on kümnete tuhandete veelindude talvitumisala. Peamisteks asukateks on aulid. Sageli võib uhkete pikkade sabasulgedega auliisandaid jälgida edvistamas oma kaasade ees. Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehk...
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma. Kuna Villu oli varem uurinud kõiki Kõrboja kohalikke jälgi, tundis ta ära, et järveääres olid jalutanud Anna ja Mousi. Villu otsustas kindluse mõttes küsida ka emalt, kas see on tõsi ja oligi. Anna oli tõesti linnast Kõrbojale nelipühade ajaks tulnud. Oli ju teadatuntud tõde, et tähtsaimatel pühadel peeti järve ääres pidusid, nii ka nüüd. Kogu külarahvas oli kogunenud jaanilõkke äärde. Villu aga ei olnud pidutsemisest järve ää...
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
Helises äratuskell, Bob vaatas kella, see näitas 6.40. Tal oli veel aega 20 min magada, kuid otsustas siiski üles tõusta. Bob oli juba vanamees ning pidas oma tööst ja just nimelt kohvist väga lugu. Nii, nagu igal hommikul läks ja pani ta kohvi keema. Kuid siis helises ta telefon, kell oli alles 6.42. Kes küll võiks talle nii vara helistada. Äkki tema joodikust naaber helistab ja tahab raha laenata ? Bob otsustas siiski telefoni vastu võtta ning teiselpool toru oli hoopis tema töökaaslane Blake. ,,Hallo, Bob kuuleb." ,,Tervist Bob, siin Blake. Jookse ruttu Missisippi jõe äärde, pargist 3 km itta, on toimunud mõrv, surnukeha on veel soe." Seejärel viskas Blake toru hargile ning Bobil ei jäänud muud üle, kui kohale minna. Bob oli natukene pahane, et ei saanud oma kohvi valmis teha, kuid nüüd pole enam midagi teha, mõrv ootab lahendust. Jõe äärde jõudes avanes seal üsna kole vaatepilt. Surnukeha tükid ulpisid vees. Bob käskis oma kolm...
Jahtunud jälg Olen 19-aastane üksik naine. Elan ema ja kasuisaga lapsepõlve kodus Tallinna külje all. Mind piinab luupainaja. Igal nädalal näen kasvõi korra unes väikest tüdrukut, kes vaatab mulle sügavsiniste silmadega otsa ja tahab, et ma temast kinni hoiaksin. Samuti näen pildikesi Selja jõest, kus lapsepõlves kasuisaga kalal käisin. Kuid mida see kõik tähendab? Miks? Olen vanemate käest selle kohta pärinud, kuid nad muutuvad alati väga närviliseks ja ütlevad vaid, et kujutan seda endale ette. Hiljuti räägiti ülikoolis vananenud kriminaal juhtudest ja nende uurimisest. Sel hetkel sain aru, et unenägu võib ju midagi tähendada. See peab olema minu perekonna minevikuga mingit moodi seotud. Sirvisin raamatukogus, kus töötan, vanu ajalehtedes olevaid surmateateid. Otsisin väikeste tüdrukute juhtumeid. „Olemas!” karjatasin üle saali. Olin leidnud 5-aastase Triin Kuldoru surmakuulutuse. Ta oli kaduma...
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõj...
Kalevipoeg Fr.R.Kreutzwald Lapsepõlv ja noorus Peale Kalevi surma sündis Lindale veel üks laps- poeg.Algul karjus laps palju,aga hiljem hakkas ta vägevust näitama.Ta hakkas murul kurni viskama.Tihti läks ta mere äärde lutsu viskama.Kui ka vennad tugevad olid,käis noore venna jõud neist kergelt üle.Magamise ajal kostis mets norskamisest vastu.Kalevipoeg magas maa peal liivaküngaste otsas. Minu lemmiktegelane selles raamatus on Linda,sest ta elas üle nii palju kurbust ja ta oli nii tugev naine.See raamat on nii rõõmus,kui ka kurb.Seal saab vahepeal ka nalja.Raamat on tõsine,kuigi see pole üldse tõsi,mis seal juhtub.
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mi...
Suvelilled nende kasutamise võimalused floristikas Pille-Riin Tilk I FK 2009 Sissejuhatus Suvelilled lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Meil kasvatatavatest suvelilledest on paljud oma kodumaal püsikud. Suvelilled on ettekasvatatavad ja kohalekülvatavad. Floristil on suvelilledega palju teha, sest ta kasutab neid oma töös mitmekülgselt. Väga paljud lõikelilled, mis poes müüakse on just nimelt suvelilled. Talvel, kui pole niipalju värsket materjali tehakse ka kuivseadeid ja ka suvelilli saab kuivatada ja nad jäävad kaunid seades. Tihti tuleb tööl ette ka inimesi, kes pärivad nõu lillede istutamisel aeda ja kuidas kaunistada lihtsalt oma verandat või rõdu. Lilleseadja ei pea oskama teha ainult kimpe vaid peab andma ka nõu taimede valikul amplisse või nõusse. Seepärast peab tundma õppima erin...
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameer...
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
Arhetüüp - Narkissos Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en...
Lugemispäevik Autor: Peet Vallak Pealkiri: Rahapada Tegelased: Ado ja konstaabel Hunt Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
FILEEHEEGELDUS Heli Liiv Pärnu 2012 Fileeheegeldus Heegeldamisel moodustub muster ühesuurustest tühjadest ja täidetud ruudukestest Fileeheegeldusena tööd Vahepitsid Vahepitsid Sirgete servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme detailide vahele Kaunistatakse patju, laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kotte vm. Fileeheegeldusena tööd Äärepitsid kadrilaat.weebly.com Äärepitsid Sakiliste servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Va...
Korallid Emajões" Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud ar...
“Siga lendas” Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. ...
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked *taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Pealmiselt puhuvad taigas läänetuuled. Kuna parasvöötme okasmetsad asuvad parasvöötmes on ka seal iseloomulik 4 aastaaega. Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu,...
annaabi.ee 
