Peeter I (0)

Peeter I
Peeter I oli Venemaa tsaar aastatel 1682–1721.
Ta vanemad olid vene tsaar Aleksei Mihhalovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Tal oli ka vanem õde Sofia ning vanem vend Ivan V. Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent -Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli.
Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva -lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobraženskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed. Et mehed paremini õpiks, hakkas Peeter ise trummi lööma.
Lapsepõlves viibis ta ka palju saksa külades, kus nägi hoopis teistugust kultuuri ja Euroopalikku elu. See hakaks talle nii palju meeldima, et ainsaks mõtteks sai: raiuda aken Euroopasse!
Kui Peeter I võimule tuli, hakkas ta esimese asjana Euroopa peale suunda võtma. Asjalik ja teadmishimuline ning tahtejõulise inimesena käis ta mitmeid kordi Euroopas ja pani palju tähele. Ta hakkas armastama Viinis olevat melu – muusika , kunst ja teadus. Peeter õppis ka ise inimest lahkama ning hambaid välja tõmbama. Varsti hakkas ta Euroopalikumaks muutma ka Venemaad.
Teise asjana tahtis ka sadamat Läänemere ja Musta Mere äärde. Tahte sai täita vaid siis, kui vallitada Türgi või Baltikum . Proovis mõlemat ning kummagagi ei õnnestunud esimesel korral. Baltikumi endale saamiseks saadi kokku Rootsiga Põhja sõjas. Narva lahingu võitsid siiski Rootslased ning nagu Peeter I kombeks oli ta ka seal kohal, kuid põgenes enne lahingu lõppu, sest sai aru, et isegi vähemuses oleva armeega võidab Rootsi. Järgmises lahingus kasutas Peeter I hulljulgelt uut lahinguvõtet, mis õnnestus ning tänu sellele sai Peeter I endale sadamad Läänemere äärde. Suure võidu auks lasi ta ehitada Peterburi, soo kohale. See oli väga riskantne, sest ei olnud tööriistu ega tööjõudu. Lisaks kannatasid töölised nälga ning nad haigestusid kergesti. Kui linn valmis sai, oli see suurejooneline, Euroopalik ja täis kunsti, muusikat, teatrit. Kõik suurkunstnikud kogunesid Peterburgi.
Peeter I oli kohusetundlik kirikuskäija, kuid vihkas seda siiski, sest kirik oli kõigi uuenduste vastu, mida tsaar läbi tahtis viia.
Arvan, et Peeter talitas peaaegu õigesti. Nagu absolutismile kohane, oleks ta võinud ka piinamised ära keelata. Ta oleks ka suurema rahva poolehoiu teeninud , kui oleks töölistele paremad töötingimused andnud. Kiriku ja vaimulike poolehoiu oleks ta saavutanud, kui poleks kirikukellasid üles sulatanud. Siiski tegi ta targasti, et Euroopalikustas Venemaa, sest muidu oleks Venemaa ilmselt siiani “ajast maas ”.
291 sõna
8. klass