Öko ja keskkonnakaitse konspekt (13)

5 VÄGA HEA
 
Inimese mõju tugevnemine loodusele
Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2
miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st.
loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse
areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste
arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi
ümber kujundas.
Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj.
inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni
inimeseni.
Demograafiline plahvatus
19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda
(st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku
kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini ­ 72 aastaga ­ ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit
inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a.
oktoobris juba 6 miljardit. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse
demograafiliseks plahvatuseks.
Demograafilised uuringud näitavad, et maailmas sünnib sekundis 4,2 inimest, minutis 252, ööpäevas
250 000, aastas 90 miljonit inimest. Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja
51923209 aastas. Iive on 2,6 inimest sekundis, 151 minutis, 9038 tunnis ja 79 174 297 aastas. See on
maailma keskmine, kui arengumaades on iive kuni 4 korda kõrgem kui arenenud riikides.
2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562
miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas
kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323
miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848
miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas).
Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas
69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit
inimest, neist 1,202 arenenud riikides ja 5,112 arengumaades: I koht Hiina 1,289 miljardit inimest; II koht
India 1,069 miljardit inimest ja III koht USA 0,292 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26%
inimestest maal ja 74% linnas. Arengumaades elas 60% maal ja 40% linnas. 2006 aastal elas Maailmas
6,528 miljardit inimest, neis 3,286 mehed ja 3,242 naised.
2008. aastal elas Maal 6,69 miljardit inimest, neist 1,23 miljardit arenenud riikides ja 5,48 miljardit
arengumaades. I koht Hiina 1,331 miljardit, II India 1,51 miljardit ning III koht USA 0,304 miljardit.
2009. aastal elas maal 6,81 miljardit inimest, neist 1,232 miljardit arenenud riikides ja 5,578 miljardit
arengumaades. I koht Hiina 1,331 miljardit, II India 1,17 miljardit ning III koht USA 0,307 miljardit.
Eestis elas 2003. aastal 1,356 miljonit inimest, neist linnas 69% ja maal 31%. 2004. aasta alguses loeti
Eesti rahvaarvuks 1,351 miljonit inimest. Eestis on iive jätkuvalt negatiivne, alates 1991. aastast, mil see
näitaja oli -183 inimest. Negatiivne iive oli suurim 1994. aastal -7997 inimesega. Pärast seda on sündivus
hakanud taas suurenema ning 2002. aastal oli iive -5354 inimest. 2005. aastal oli loomulik iive -2966
inimest ning Eestis elas 1,3456 miljoni inimest, neist 619 949 mehed ja 726 148 naised. 2006. aasta
alguses elas Eestis kokku 1,344684 miljonit inimest. 2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest,
neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari
seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest,
eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10
miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis
Maal 12­15 miljardit.
Linnastumine
Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a.
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Öko ja keskkonnakaitse konspekt #1 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #2 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #3 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #4 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #5 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #6 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #7 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #8 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #9 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #10 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #11 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #12 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #13 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #14 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #15 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #16 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #17 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #18 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #19 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #20 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #21 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #22 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #23 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #24 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #25 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #26 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #27 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #28 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #29 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #30 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #31 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #32 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #33 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #34 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #35 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #36 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #37 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #38 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #39 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #40 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #41 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #42 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #43 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #44 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #45 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #46 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #47 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #48 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #49 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #50 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #51 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #52 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #53 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #54 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #55 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #56 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #57 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #58 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #59 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #60 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #61 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #62 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #63 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #64 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #65 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #66 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #67 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #68 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #69 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #70 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #71 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #72 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #73 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #74 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #75 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #76 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #77 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #78 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #79 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #80 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #81 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #82 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #83 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #84 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #85 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #86 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #87 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #88 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #89 Öko ja keskkonnakaitse konspekt #90
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 90 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
687 laadimist Kokku alla laetud
13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Roma Sarin Õppematerjali autor

Lisainfo

loengukonspekt teemal: Öko ja keskkonnakaitse. Konspektis on palju kasulikke mõisteid.
ökoloogia ja keskkonnakaitse loengukonspekt , keskkond , keskkonnakaitse , demograafiline plahvatus , linnastumine , tööstusrevolutsioon , looduskaitse , keskkonnakaitse , biogeograafia , ökoloogia , populatsioon , biotsönoos , modelleerimine , ökosüsteem , produtsendid , konsumendid , abiootilised faktorid , biosfäär , osoon , Noosfäär , hüdrosfäär , maakoor , pedosfäär , Gaia hüpotees , kultuurökosüsteem , elukeskkond , Schelfordi reegel , Mitscherlichi reegel , Baule reegel , Walteri reegel , Aljohhini reegel , kohanemine , kohastumine , bioindikatsioon , indikaatorid , termodünaamika printsiip , entroopia , energiavoog , ökoloogilised püramiidid , toiduahelad , Konsortsium , ökotoksikoloogia , letaalannus , biokeemiline aineringe , ökosüsteemi kooslused , kliimaks , koaktsioonid , populatsioon , sündimus , suremus , vanusepüramiid , ökoloogiline nišš , liigid , evolutsioon , adaptatsioon , organismide levik , endeem , looduse mitmekesisus , vee globaalne olukord , ookeanide reostumine , dumping , nafta , keemilised ained toidus , loodusvarad , maavarad , keskkonnaseire , keskkonnaekpertiis , saastumine , säästev areng , jäätmed , happevihmad , kasvuhooneefekt , müra , veekaitse , mullakaitse , kunstlik niisutamine , kõrbestumine , muldade degradatsioon , taimestiku kaitse , loomastiku kaitse , väljasuremine , ohustatud liigid , punane raamat , maastikukaitse , rahvusvaheline koostöö , konventsioonid , IUCN , HELCOM , GMO , direktiivid , natura 2000

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia ?
  • Kuhugi kaduma (sattuma) ­ mitteformaalne aine jäävuse seaduse tõlgendamine. Jäätmed ?
  • Mis eristab biosfääri teistest geosfääridest ?
  • Miks on olemas erinevad liigid ?
  • Missugused protsessid mõjutavad uute organismide ilmumist ?
  • Mis on loodusvarad ?
  • Millistel liikidel on oht välja surra ?
  • Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse ?

Mõisted

fao, tuntud ala, 1569, 1836, looduskaitseideed kesk, 1832, 1297, 1644, 1664, 1853, 1910, alates 1924, areaal, biogeotsönoos, ökoloogia, analoogiliselt majandusteaduse, oikonomus, ökoloogiline risk, ökoloogias, seisundilist, üldine ökoloogia, autökoloogia, demökoloogia, keskkonnaökoloogia, rekreatsiooniökoloogia, ökoloogia, eksperiment, eksperiment, monitor, modelleerimisele sarnane, 200, bioindikaatorite, otseindikatsioon, kaudindikatsioon, süsteemiökoloogia eripära, sellel skeemil, ökosüsteem, peamiseks uurimisobjektiks, igas ökosüsteemis, eluta osa, ökosüsteemi elusosa, autotroofid, makroökosüsteemid, magevee, optimum, muld, muld, suurt kuumust, tõlkes troofiline, laguahel, läheb 1, biosfäär, elusaine bioproduktsioon, protobiondid, noos, atmosfäär, väärisgaasid, taimeriigi esindajaid, keskkonnakaitse, muld, maa mahladeks, gaia, kultuurökosüsteemid, kultuurbiotoop, agroökosüsteem, agroökoloogia, agroökosüsteemides, milledel, sustainable agriculture, linnale, maksimumi, liebigi tünnilauareegel, loomariigis, pikapäevataimed, lühipäevataimed, lühipäevataimed, kõrbetaimedel, keskmisetoitelised, ookeanide soolasisaldus, osmoosiprobleem, üle 7, evolutsioonilist adaptatsiooni, bioindikatsiooniks, head indikaatorid, selliseid taimi, stenotoopne, kosmopolitismi eeldused, produktsiooni efektiivsus, bioproduktsioon, biomass, mortmass, huumuses, biomass, katseandmete kohaselt, energeetiline püramiid, keskkonnakaitseliselt, toiduvõrgu, konsortsium, konsortsium, konsortsium, toksiline, ökotoksikoloogia, toksikoloogias, seleen, erinevad organismid, hülged, steriilsus, granstar, bioloogilisse aineringesse, süsinikuringe, lämmastikuringe, inimtegevuse tagajärjel, väävliringe, so42, temperatuuril 10, atmosfäärset o2, veeringe, pinnavool, veeauru õhus, veeringe muutumine, bioloogiline veeringe, aineringed biosfääris, kasvukohaolenevuse tõttu, rinde dominanti, sekundaartsönoos, vastand järgkooslusele, sagedasemad, gradientanalüüs, ordinatsioon, kontiinum, looduslik tsonaalsus, laiusvööndilisus, täiesti loomulikud, evolutsioon, suktsessioon, kahjustamine, divergents, divergentsi alus, liikidevahelised suhted, kommensalismi püsimine, saakloomaga, kasutavat liiki, selge generalist, parasitism, nugiline, neutralism, populatsioonil, realiseerunud sündimus, elumus, ellujäämuse põhjal, populatsioonile endale, fenotüübilise polümorfismini, erinevatel isenditel, invasiooniline populatsioon, logistiline kasv, stabiliseerunud populatsioon, regressiivne populatsioon, keskkonnamahutavus, vanusepüramiid, populatsiooni struktuur, normaalses ökosüsteemis, arvukuse muutusi, tegelik nišš, mände, veetagavara, kivisüsi, suhteline muutus, kunstlik valik, organismid, tuntud näide, niidetaval alal, batesi mimikri, piimamadu, hoiatusvärvus, okassigadel, ogad, mõnel karvakesel, talveune ajal, talveuni, erinevalt kaladest, putukatel, tööstusmelanismi, mürgiseid metalli, vase suhtes, tina suhtes, ökoloogiline divergents, arktikas, areaal, primaarne areaal, endeem, vihmametsade kõrval, algpõhjus, mageveevarud, arengumaade meelest, arengumaade majanduskasv, taimedest, olmevee tarbimine, india 3119, mered, rannavee reostumine, tuntuim juhtum, tähtsaim lastimispiirkond, keskseimaks probleemiks, võõrutusvaevusi, eksorfiinid, hiljuti, paljudes taimedes, võõrained, looduslikud toksiinid, lisaainete abil, igale lisaainele, lisaainete põhirühmad, aatomienergia, tuuleenergia, päikeseenergia, atmosfäär, vee energia, taastuvad, mitmekordselt kasutatavad, varude tekkeks, maavaradeks, metallilised maavarad, keskkonnaekspertiis, keskkonnaekspertiis, keskkonnaaudit, keskkonnaalastest eesmärkidest, saastumine, saastamist, saasteaine, saasteaineid, saastekoormus, saastumus, hindamise alus, aerosool, lpk, metsade maharaie, heitmed, olmejäätmete kasv, metaani moodustumine, keskkonnakaitse, inimtekkelised saasteallikad, kaudne mõju, peamisteks õhusaasteallikateks, sudu, inversioonil, siinjuures, reostajate puudumisel, happesus, juhtudest, kasvuhooneefekt, oziin, maapinna lähedal, suurimad allikad, freoonid, müra, müra, haljastus, maastiku rajoneerimine, magedat vett, veele, inimkonna ajaloos, organoleptiliselt, puhas vesi, reostunud vesi, tehnoloogilised, hüdrotehnilised meetodid, melioratiivsed meetodid, organisatsioonilised, maakera pindalast, maade hävimisel, deflatsioon, soostumine, sooldumine, degradatsioon, erosioon, tugevaim, ovraagid, mitme km, kündmine, suured põllud, karjatamine, metsade raie, raiumine, kõrbestumisel, kontuurkünd, ridakülv, põllukaitseribad, terrassid, muldade degradatsioon, inimkonna arenedes, degradatsioon, olmedegradatsioon, masindegradatsioon, ülesõitude vähendamine, agrotehnika, üheks saasteallikaks, mullaelustikku, viitsütikuga pomm, seoses ctb, väikese puhverdusvõimega, lpk pb, maastiku planeerimine, introdutseeritud, loomade introdutseerimine, barbaarsus, eesti flooras, aladele, kaitstavad põlispuud, pohlad, metsamarjade kaitsealad, metsasus, kaitsemets, kaitseriba, kaitseeeskirjaga, arvestuse kohaselt, väljasauremislaineid, evolutsiooni teel, populatsioonid, aeglane sigimine, vaalasid, spetsialiseerunud toiduvalik, teo, elab põhja, kindlad rännuteed, kurgede sihtmärgiks, inimesesööjad, hävimisoht, kaubanduslik jahipidamine, kasutamine meditsiiniuuringuteks, inimahvi, kahjurloomadeks, tulnukliigid, ameerika naarits, keskkonna saastamine, kattub territoriaalkaitsega, biotehnoloogiline kaitse, repellendid, loomaaiad, kalade kaitse, valgepea, punane raamat, keskkonnaministeeriumiga, eeskujul, roheline raamat, maastik, maastikuüksus, maastik, maastikuarhitektuur, sobitab tehis, maastikukaitse, maastike klassifitseerimist, pesitsevale valge, rahvusvaheline koostöö, vaalajaht, tähtis osa, rahvusvahelises koostöös, ramsari konventsioon, konventsiooni raames, washingtoni konventsioon, iii lisasse, berni konventsioon, mitmekesisuse konventsioon, esimest korda, cartagena protokoll, uurija hoolimatu, eur, lahemaa rahvuspark, maailma looduskaitseliit, reostaja, keskkonnakaitse, kaitsekorraldus, direktiivil, täienduste järgi, laanepüü, i lisas, ii lisas, eesti imetajaid, taimeliike, tuntumatest taimedest, iv lisas, v lisas, vi lisas, sci, sci

Sisukord

  • Sõda,rahu ja eepos
  • Georges Duby ja Gillaume le Marèchal
  • Hybris
  • Pöörak
  • Äratundmine

Teemad

  • KULTUURILOOD I 30.09.2009
  • Oidipus 21.10.2009
  • Hybris
  • Poeetika

Kommentaarid (13)


696696: oma matrejali täiustamiseks , sobis väga hästi.
19:35 14-11-2012

preciousone: kahju et kopeerida ei saaa:(:(:(:(:(
12:19 15-04-2011

Schumi: vähemalt on põhjalik
18:07 02-04-2012


Sarnased materjalid

30
docx
18
docx
42
docx
16
doc
12
doc
8
doc
528
doc
7
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto