Õpetaja ametijuhend (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Lisa
Töölepingu nr ………juurde
Ametijuhend
Ametikoht
Õpetaja
Nimi
Vahetu juht
Õppealajuhataja/ direktor
Keda asendab
Teist õpetajat

Kes asendab

Teine õpetaja

Töö eesmärk

Toetab õppija isiksuse arengut, tagab õppetöö toimimise ja õpilaste võimetekohase arengu.
Tööülesanded Tegevused Tulemused

Õppe- ja kasvatus-tegevuse planeerimine ning juhtimine

Kavandab õppe- ja kasvatustegevust lähtuvalt kooli õppekava ning arengukava eesmärkidest.
Koostab aine- või tegevuskava ja õpetaja töökava vastavalt koolis kehtestatud korrale.
Seab õppele, ainekursusele ja tunnile selged eesmärgid ning määratleb õpitulemused arvestades õppijate hariduslikke erivajadusi.
Juhib õpirühmade toimimist ja arengut, kavandab ning korraldab õppetööd ja õppetöövälist tegevust.

Õpetaja töö on kooskõlas kooli arengukava ja õppekava eesmärkidega.

Õppe- ja kasvatustegevus lähtub õppijate individuaalsetest eeldustest ja võimetest.

Õpikeskkonna kujundamine

Loob õppimist ja õppija arengut toetava õiglase ning vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna.
Kaasab õpikeskkonna kujundamisse õppijad ja lastevanemad ning rakendab meeskonnatöö põhimõtteid.
Jälgib õpperühmas toimuvat ja reageerib sellele paindlikult, ennetab ning lahendab distsipliiniprobleeme.
Märkab õppija individuaalset eripära, hariduslikke erivajadusi ja isiksuse probleeme ning reageerib sobivalt.
Kohandab ja/või koostab õppevara.
Kasutab õppe juhendamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.
Rakendab õppetunni läbiviimisega seotud rutiinseid tegevusi.
Reageerib asjakohaselt kriisiolukordades, oskab anda esmaabi.

Õppetöö toimub turvalises ja motiveerivas õppekeskkonnas.

Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ning arendamine toimub õppija, kodu ja kooli koostöö tulemusena.

Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks.

Õppimise juhendamine, õppija motiveerimine

Teavitab õppijaid õppe sisust, eesmärkidest ja oodatavatest õpitulemustest ning hindamispõhimõtetest.
Seostab ainevaldkonna teadmisi ümbritseva keskkonnaga, suunab teadmisi rakendama .
Kasutab õppe eesmärgile, õppijate eale ja võimetele sobivaid rühmapõhiseid ning individuaalseid õppemeetodeid ja –vorme.
Suunab õppijaid oma õppimist juhtima , julgustab õppijaid isiklikke eesmärke seadma.
Arendab õpilaste sotsiaalseid ja õpioskusi.
Suunab õppijaid ennast analüüsima, et neil kujuneks positiivne enesehinnang ja adekvaatne minapilt.
Teeb koostööd õppeasutuse siseste ning väliste tugisüsteemidega ( logopeed , sotsiaalpedagoog, karjääri- ja õppenõustamiskeskused), aidates õppijal ületada õpi-, käitumis- ja kodusest kasvukeskkonnast tingitud sotsiaalseid raskusi.
Annab õppijatele järjepidevalt nende arengut analüüsivat tagasisidet, rakendab õppimist toetavat hindamist, tunnustab õppijat.

Õpilased on teadlikud õppetöö eesmärkidest ja hindamispõhimõtetest.

Õppimine on motiveeriv ja jõukohane.

Õppimise juhendamine toetab õppija õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ning tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust.

Õppija arengu hindamine ja hindamisest teavitamine on kooskõlas kooli kodukorras sätestatud hindamise korraldusest ning õpilase ja vanemate hinnetest ning hinnangutest teavitamise korrast.

Õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ning hindamine

Analüüsib õpilase õppes osalemist, arengut ja õpitulemusi, annab oma analüüsi tulemuste kohta erinevatele osapooltele (õppija, lapsevanem, juhtkond , kolleegid) adekvaatset ning mitmekülgset tagasisidet, tagades samas delikaatsete isikuandmete kaitse.
Tutvustab õppijatele, kolleegidele ja lastevanematele hindamispõhimõtteid selgelt ning arusaadavalt.
Analüüsib õppijate arengut ja kavandab sellele vastavalt edasisi tegevusi.

Hindamine ja analüüs on aluseks õppija arengu ja õppetöö edasisele kavandamisele.

Õppijad, õpetajad, lapsevanemad saavad aru hindamispõhimõtetest ja hindamise korraldusest.

Õppeprotsess kohandatakse õppija vajadustest lähtuvalt.

Kutsealane arendamine

Analüüsib järjepidevalt oma tööd (õppetundi, tegevusi, õpitulemusi, püstitatud eesmärkide saavutamist, sise- ja välishindamise tulemusi).
Kasutab oma tegevuse kohta erinevaid tagasiside saamise meetodeid .
Püstitab analüüsi tulemustest lähtuvalt oma isiksusliku ja kutsealase arengu eesmärke, kavandab eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Määratleb oma koolitusvajadusi ja täiendab oma kutsealaseid teadmisi ning oskusi.
Osaleb asutusesiseste õpirühmade töös, täienduskoolituskursustel ja seminaridel, uurimus- ja projektrühmades, et olla kursis muutustega haridusvaldkonnas, uuendada oskusi ning teadmisi ja rakendada neid oma igapäevatöös.

Õpetajal on isiklik arenguplaan .

Õpetaja on teadlik haridusuuendustest, rakendab õppe- ja kasvatustegevustes uudseid õppemeetodeid.

Õpetaja on iseseisev ja aktiivne õppija, jagab õpitut kolleegidele.

Meeskonnatöös osalemine

Tegutseb aktiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ja jagades oma teadmisi, oskusi ning õnnestumisi kolleegidega.
Teeb tihedat koostööd kolleegidega, et lahendada õppijate, õpirühma või organisatsiooni probleeme.
Arendab koostöös kolleegidega õppekava, kooskõlastab töökava, teavitab kolleege õppetöös üles kerkinud probleemidest.
Osaleb koos kolleegidega koolisiseste ja –väliste ürituste korraldamises, kaasates ka kogukonna erineva kultuuritaustaga liikmeid ning lastevanemaid.
Osaleb õppijate arengu toetamiseks õppeasutuse ning kogukonna ühistegevustes, projektides ja/või algatab neid.
Teeb õppeasutuse arendamise ettepanekuid .

Ladus ja toetav koostöö koolis tagab tulemusliku töökeskkonna.

Õpetaja on kaasatud ja osaleb organisatsiooni arendustegevuses.

Õpetaja oskab ja suudab selgitada erinevatele osapooltele ning koostööpartneritele kooliga seonduvaid muudatusi.

Õppedokumen-tatsiooni täitmine

Täidab õppekasvatustööd puudutava dokumentatsiooni vastavalt koolis kehtestatud korrale.

Õppekasvatustööalane dokumentatsioon on korrektselt ja õigeaegselt täidetud.

VALIKULISELT - tööülesanded, mis sõltuvad tööandja-töövõtja kokkulepetest ja õpetaja pädevustest

Nõustamine ja mentorlus

Nõustab õpilasi, lastevanemaid ja kolleege.
Nõustab õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustööd (sh seadusloome ning teadus- ja arendusprojektides, erinevates töörühmades eksperdina töötamine).
On mentor tööd alustavatele õpetajatele.

On tunnustatud ja lugupeetud inimene- arvamusliider.

Toetatud on uue õpetaja kohanemine organisat-siooniga vastavalt koolis välja töötatud uue töötaja sisseelamis- ja õpetaja kutseaasta programmile.

Kollektiivi juhtimine

Täidab klassijuhataja või õpperühma juhendaja tööülesandeid vastavalt koolis kehtestatud korrale.
Juhib ürituste- või projektipõhist töörühma.

Juhib ainesektsioonide või arendusrühmade tööd.

Õpetaja oskab administreerida ja omab juhtimiskogemust.
Koolis toimuvad üritused ja projektid vastavalt kooli üldtööplaanile.
Ainesektsioonide ja arendusrühmade töö on kavandatud, töö toimub vastavalt kooli üldtööplaanile.

Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, õpilasüritusteks

Julgustab ja juhendab õpilasi osalemaks koolivälistel, sh üleriigilistel ning rahvusvahelistel olümpiaadidel või õpilasüritustel.

Õpilased osalevad koolivälistel olümpiaadidel ja õpilasüritustel.

Õpetajate koolitamine

Osaleb õpetajate täienduskoolituskursuste ettevalmistamisel või läbiviimisel.
Viib läbi õpetajakoolituse esmaõppes loenguid, seminare ja praktikume .
Juhendab või retsenseerib õpetajakoolituse uuringuid (lõputöid), osaleb kaitsmiskomisjonide töös.
Juhendab või koordineerib õpetajakoolituse praktikat.

Õpetaja osaleb hariduselu edenemises nii õppeasutuses kui väljaspool seda.

…………….
Töötaja
_______________________
tööandja
_______________________
Kuupäev
Kuupäev
4

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mangesi Õppematerjali autor

ürituste õppijaid kolleegidega õppeasutuse õppeja Õpetaja ametijuhend

Sarnased õppematerjalid

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

Õpiväljundid (kutsestandardites tegevusnäitajad ja vajaduse korral ka teadmised) – õppimise tule- musel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille saavutatust on võima- lik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul lävenditasemel. Lävenditase (passing criteria) on selline õpitulemuste omandatuse tase, mis võimaldab töökeskkon- nas rahuldavalt toime tulla. Õppemeetod – õppija ja õpetaja eesmärgistatud ühistegevuse vorm õpiväljundite saavutamiseks. Hindamismeetod – omandatud teadmiste ja oskuste tõendamise vorm. Hoiakuid hinnatakse juhul, kui need avalduvad tegevuse kaudu. Hindamiskriteeriumid – kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoia- kute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega, vastates küsimusele „kuidas?“.

Andragoogika

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

6. ...kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 7. ...kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 8. Laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 9. ...kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. 10. üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2011) näeb ette, et lasteasutuse õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Rühmaõpetaja teavitab pidevalt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes

Eripedagoogika

doc

4 pr töö - lihtsustatud õppekava

ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Oluline on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt ühistegevuses, õppe jõukohasus, heatahtlik ja toetav miljöö. Õpioskuste kujunemist soodustavad õpetaja ja lastevanemate sagedased kontaktid (ühised nõudmised, samalaadne abi). 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega.Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega." 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1

Eripedagoogika - vaatluspraktika

odt

Soome haridussüsteem

Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained,

Võrdlev koolikorraldus

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel või osaoskuseti. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet. Punktis kaks on esile toodud õpetaja, kooli ja kodu koostöö, mis on eriti tähtsal kohal HEV vajaduste rahuldamisel. 3.3 omab tähtsat rolli HEV puhul, kus isik peaks õppima ise toime tulema erinevate probleemidega. Samuti on tähtis punkt 3.4, mis väljendub HEV õpilase puhul oskust hankida õppimiseks vajaminevat, planeerida õppimist ja analüüsida edasiõppimise vajadust. Punkt 3.2 rõhutab inimeste erinevuste aktsepteerimist. Neljandas punktis toodud esile koolivälise tegevuse tähtsus. § 5. Õppimise käsitus

Vaatluspraktika

doc

Kakskeelne laps ja tema õpetamine

............................ 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

 konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid:  õppimise väärtustamine  informatsioon, juhendamine ja nõustamine  aja ja raha investeerimine õppimisse  õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine  uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled  innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust.

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid