Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid Filmikunsti ajalugu. 1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg.
zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses
Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Kirjandusvool ühtsetest loomingupõhimõtetest ning kunstinormidest lähtuv suund v. ajajärk uusaja ilukirjanduse ajaloos. (Realism, romantism, ekspressionism jt. kirjandusvoolud.) Zanri stiil - Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia.
uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. 4 Betti Alveri looming Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega
teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Betti saatis teose Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. "Tuulearmuke" krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" ilmus 1930. aastal
püüdes olla teistest erinev, individuaalne, isikupärase sõnastusega. On ka võimalik, et tavapäratu sõnakasutusega püüti lihtsalt saada tähelepanu ning tegelikult on eesmärgiks müüginumbrite suurendamine. Reet Kasik rõhutab, et keele variatiivsus on loomulik, kuid oluline on ka situatsiooni ja konteksti tunnetus. Eraelus kasutatav ei pruugi sobida avalikkuse jaoks. Meelelahutusmeedia peaks erinema uudistest. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata registritele, stiilidele, zanritele, kontekstile. Keelekasutus on üks osa käitumisest, see võib olla moekas, vanaaegne, sobiv, sobimatu, maitsekas või maitsetu. Selle järgi peaks olema võimalik hinnata inimest, trükiväljaannet, tele- või raadiojaama. Kõige enam kasutatavad allikad jäävad inimestele kõige rohkem meelde. Inimesed omastavad valed sõnad, väljendid jm ning hakkavad neid oma igapäevakõnes kasutama. Kui meil pole populaarset kvaliteetkirjandust, mis annab inimestele keelekasutuses
Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistrika sai aga oma arvukate meieni jõudnud dialoogidega Sokratese õpilane PLATON- Tema teosed: ,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust. 3
1876 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile (Mahler, strauss, Bruckner) Impressionism- tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid, väldib suuri kontraste(C. Debussy) Ekspressionism- kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimeste sisemaailma tumedamaid külgi. Neoklassitsism- toetub enne romantismi valitsenud vormidele ja zanritele(rajajaks I. Stravinski) Avangardism- taotleb rõhutatult uut, väldib klassikalisi reegleid, vorme, zanre. Jazz- muusika- saab alguse ameerika neegrite musitseerimise viisist Sümfooniline jazz- kasutab nii sümfoonilise muusika kui ka jazz- muusika väljendusviise(G. Greshwin) Rock- muusika- saab alguse viiekümnendatel USA-st. Klassikalised muusikazanrid kaotavad sageli oma kindla tähenduse. Hakatakse looma ilma põhitoonita muusikat. Kunstnikud
Quattrocento oli õpetatud humanismi õitsenguperioon, mille vältel Firenze püsis endiselt juhitva keskusena. 15. sajandi humanistid irdusid katoliku kirkust ning arendasid edasi antiikset filosoofiat. Humanistide halvustav suhtumine itaalia keelde kajastub ka selle sajandi kirjanduse arengus. Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal
Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit (1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745-1777) mõlemad päritolult ukrainlased . Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev polüfooniline tehnika. Armastatum zanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella). Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857) kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses. Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad zanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel
inimene Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem Zanrisuhetele osutav mõiste: o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne
keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest:
ajaloolised figuurid. Lugu lõppeb Caesari juures. Keskset tegelast ei ole, suhtumine peategelastesse varieerub. Olulisus: Kreeka müütide muutmine Rooma kirjanduse loomulikuks osaks ja sellest alates eraldumine Kreeka eeskujudest Ovidius ise on nüüd eeskuju. 110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris (tähelepanu eri zanritele)? Võimu ülekandumine ühelt isikult (jõult) järgmisele, st idee lineaarsest ajaloost, kus võim on ühe valitseja käes korraga ja pole samaaegseid/sarnaseid arenguid mitmes eri paigas (väga keskajale tüüpiline arusaam muide ka). Kirjanduses andis järgnevus autoriteeti, näiteks Aeneas on kuulus kangelane, tema väidetav roll Rooma linna rajamisel annab juurde olulisust, "suurust" Roomale (ajal, kui usk Rooma vägevusse oli juba kõikumas)
Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: · Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter. · Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes
elu pisiasjad. Anakreon 1) sümpoosion; 2) armastus, noorus, armastusjumal Eros palli või täringuid mängiva poisina. Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. 5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust.
Hanslick hindas väga Brahmsi ja tõstis ta omamoodi näidisheliloojaks. Hanslicki vaated vastandusid Liszti ja ta pooldajate omadele (nn uus-saksa koolkond). Teema 11. Kammermuusika, laul, klaverimuusika. Lisaks sellele, mis loengus räägitud: Kvartetid, triod jms olid endiselt olulised kodu- või salongimusitseerimisel ning erakontsertidel, ja seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma kogemustest (vastavalt erialale). Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19. sajand (võiks öelda, et Prantsuse revolutsioonist 1789 kuni Esimese maailmasõjani, mis algas 1914) oli kodanluse ehk keskklassi ajastu
Raamatu kaudu oli vüimalik teha propagandat. Lisandusid lendlehed, brosüürid, pamfletid (naeruvääristav päevakajaline kirjutis). Produktsioon tähendas ka seda, et ranged piirid publitsistliku kirjanduse ja ilukirjanduse vahel kadusid ära. Valgustusel on ka omad sptesiifilised zanrid, mis tegelikult osalt ei olegi pärit valgustusest vaid ka juba 17.sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale.
Kirjutab romaanis seda lõpptulemust. Kui ta oleks andnud skeemi, siis ta poleks saanud edasi minna. Ta luges palju ajalehti, Kriminaalkroonika ta lemmikrubriik elufaktuur, mis juhtus ja kellega. Ta oli ka dektetiivzanri üks loojatest. Tema romaanid tihti üles ehitatud nagu dektetiivzanril. Ta käis ka regulaarselt teatris. Oli suur teatrisõber. Vodevill on lugu sellest kuidas üks poeb laua alla ja teine tõmbab ta sealt välja. Melodraamas kurjategija jne. Nendele zanritele omane sisene intensiivsus, efektsed poosid, intensiivsed kired jne seda näeb ka Dostojevski romaanides. Ta käis teatris peaasjalikult vaatamas mõnda näitlejat kuidas ta esisteerib selles trikimaailmas. Ta tihtipeale oli ka ise näitleja, mitte teatris vaid elus. Tema jaoks eksisteeris ka eluteater, ta oli selle lavastaja ja näitleja. Tahtis teada miks inimene seda teeb ja mida ta sealjuures tunneb. Võis kellegi vabalt vodevillilikku olukorda panna. Teda huvitasid
Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused. Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv
Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule:
· 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegin. · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind: 1967 Betti Alver, "Tähetund" 1987 Betti Alver, "Elul on väikene hingemaa" · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind: Betti Alver, "Kõmpa". LOOMING · Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. · Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke"1927, mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna.. · Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid"
annaabi.ee 
