Katk on kergesti leviv nakkushaigus. Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad ...
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
Katk Sisu · Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid · Ajalugu ja tänapäev · Must surm · 21. sajandi katkud Katku iseloom · Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
Must surm Mustaks surmaks nimetatakse katku, mis on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia Pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla al...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõtt...
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, k...
1. Sissejuhatus. Tahaksin täna rääkida, kui nõrk on inimkond hoolimata oma vägevatest leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused v...
Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. ...
Atsido-tolerantsus Gram reaktiivsus Biotehn. tähtsus ei ole eubakter Fotosünteesija Spo...
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Mun...
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
Jüri Gümnaasium THE GREAT PLAGUE IN LONDON Research paper Ervin Sagor 10.h Supervisor: Kristel Kriisa Jüri 2011 TABLE OF CONTENTS INTRODUCTION The history of England has always been fascinating for me and plague was one the most horrifying diseases in human history with millions of deaths across the world. That is why I chose the Great Plague as the topic of my research. The purpose of my study is to educate myself and gain more knowledge on the history and find out how people lived in England in the seventeenth century. For a start, I will give a short review what the bubonic plague is. Then I tell about Black Death in England before the Great Plague, city life before and during the plague. Secondly, I will examine how the plague reached Great Britain. ...
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
