BURGUNDY / WHITE re-order MATCH JERSEY ADULT: MATCHWEAR / CAMPEON 15 SIZES: S / M / L / XL / 2XL SHORT SLEEVE 49.95 € FIT: FITTED FIT MATERIAL: 100% Polyester, interlock, 100g S17036 X20992 CAMP 15 SHO ADISOCK 12
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0.039 115.4 0.9 7.4
Induktiivvool =
2. sin =
Mahtuvusvool = NB! loetakse positiivseks, kui vool jääb
Koguvool = pingest maha, ehk IL>IC, ja loetakse
negatiivseks, kui vool on pingest ees, ehk
+( - ) IC
Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2)induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL
peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne
FNXLVHHQLKHWRLPXE.3N}YHUD YDKHSHDOVHOO}LJXO GNXLPDMDQGXVRQGHSUHVVLRRQLIDDVLV HN}LNYDVWXVHGYDOHG .VLPXV .XLKLQGDGHWDVHNDVYDEWRRWPLQHODQJHE 9DOPLV VLLVVHOOHRQS}KMXVWDQXG +LQQH $UYHVWXVWHVW 0lUJLVWD 9DOLNV NVLPXV DVHHRQS}KMXVWDWXG.1N}YHUDQLKNHVW SDUHPDOH
peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikmõjust, U ja I vahel faasivahet pole Induktiivtakistus põhjuseks induktiivpool, põhjuseks endainduktsioon, põhimõttliselt lisavooluallikas, mis takistab voolu muutumist, soojust ei eraldu, voolu kasvu korral pool salvestab energiat, kahanedes annab võrku tagasi, I jääb Ust T:4 võrra maha XL=w*L Mahtuvustakistus põhjuseks kondensaator, ühel plaadil tekib laeng, mis indutseerib laengu ka teisele plaadile, vahelduvvoolu tõttu plaadi laeng muutub ja muutub ka indutseeritud laeng, teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne
=90° ees. cos = 0 Et pinge mahtuvusel tekiks, on vaja teda esmalt laadida! Reaktiivvõimsus: kondensaator laadub (+ võimsuse graafikul) ja tühjeneb (-) tagastades sama koguse energiat) Q = U C × I C = I C2 × X C [VAR] Induktiivsus L vahelduvvooluahelas Takistus vahelduvvoolule: X L = 2fL Pooli takistus vahelduvvoolule pole tühine traadi takistus, sest pooli induktiivsusest tingituna tekib vastuelektromotoorne jõud, mis takistab voolu suurenemist. UL IL = XL Pinge-voolu faasivahekord: pinge on voolust =90° ees. cos = 0 Võimsus: energia salvestub magnetväljana induktiivsuse südamikku ja tagastub sama kogus energiat. Q = U L × I L = I L2 × X L [VAR] Aktiivtakistus R ja mahtuvus C jadavahelduvvooluahelas Impedants (näivtakistus) Z Z= X C2 + R 2 Pinge-voolu faasivahekord: vool on pingest 0° < < 90° ees. cos = 0...1 I = IC = I R U = U C2 +U R2 12336882757802
7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNHVNSDQNRVWDEHODQLNNRQQDOWVXXUH 9DOPLV NRJXVHULLNOLNNHYllUWSDEHUHLGVLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV NVLPXV D.HVNSDQJDNRKXVWXVHGUHVHUYLGHQlRO NRPPHUWVSDQNDGHOHVXXUHQHE
2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ .VLPXV .XLYDVWDVWLNXVVWDOXVWDYDGYlLNHMDVXXUULLN /}SHWDOHYDDWXV 9DOPLV VLLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV D,PSRUWNDXEDGODQJHYDGVXKWHOLVHOW HQDPVXXUHVULLJLV
töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F
Uurimustöö Tauri Narusberg EL - 08 Pingeresonants Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakisus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xc Siis ahela näivtakistus z=[ruutjuur] r2 + (xL -xc)2 [/ruutjuur] = r = min. Vooluresonants Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus: bL = bC sellisel juhul kogu ahela näivjuhtivus y=[ruutjuur]g2 + (bL bC)2[/ruutjuur] = g = min
7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLNlVXWDWDYWXOX ', YlKHQHEVLLVPXXGH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOPLV Y}UGVHWHWLQJLPXVWHNRUUDO /}SHWDOHYDDWXV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD NVLPXV DNDVYDYDGNDWDUELPLVNXOXWXVHGMD VllVWXG
LQWHQVLLYVXVW G9DOLWVXVSRROQHKYLVWHJDYDUXVWDPLQH Y}LPDOGDELQLPHVWHO|NHVHLW||WD QDXWLGDHOXNDW||WDPDWD H.}LNHHOSRROQLPHWDWXS}KMXVWDYDG SDNNXPLVSRROVHPDMDQGXVHNlVLWOXVH MlUJLSUREOHHPH .VLPXV .XLULLJLHHODUYHRQSXXGXMllJLJDVLLV 9DOPLV +LQQH 9DOLNV 0lUJLVWD D7HRVWDEYDOLWVXVHNVSDQVLLYVHW NVLPXV ILVNDDOSROLLWLNDW $UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND E7HRVWDEYDOLWVXVNLWVHQGDYDW ILVNDDOSROLLWLNDW
K s = S ( 2 S ) = 4S 3 S = 3 2 = 4,31 10 -2 4 L g 4,31 10 -2 122 = 5,26 L 5,26 100% 2,00 x% 2,00 100% x= = 38,1% 5,26 1L 100% xL 38,1% 38,1 xL = = 0,381L = 381mL 100 V = 0,3 + 0,2 = 0,5 L 3. K s = 1,4 10 -7 Cu ( IO3 ) 2 Cu 2+ + 2 IO3- [Cu ] = 0,30,50,1 = 0,06M 2+ [IO ] = 0,20,50,2 = 0,08M 3 - [ Qs = Cu 2 + IO3- ][ ] 2 = 0,06 ( 0,08) = 3,84 10 -4 2
Töö eesmärk: Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks. Aktiiv- ja induktiivtakistuse liitumine näivtakistuseks. Töö käik: 1) Mõõdan pooli aktiivtakistuse. 2) Mäaran voltmeetri ja ampermeetri abil pooli induktiivtakistuse joonise 14-1 abil. 3) 4) Teostan jadaühenduse. Valin atiivtakistuse suuruseks r=90 ja kondensaatori mahtuvuse suuruseks a)sellise mahtuvuse, et Xc=1/2 XL b)sellise mahtuvuse,et Xc=2 XL Koostan lülituse vastavalt joonisele 2 ja esitan selle juhendajale kontrollimiskes 5) Mõõdan voolu, üldpinge ja osapinged. Lahutan pinnge Up kaheks komponendiksUpa ja UpL. Mõõtmis- ja arvutustulemused kannan tabelisse 15-1 Tabel 14-1 Katse Mõõdetud Arvutatud nr. r U,V I,A P,W Ua,V Uz,V z, Ua,V Uz,V cos z,
vabakomponendi muutmine oleks näha abstsisstelje küllalt pika lõigu ulatuses. 2 Klassikaline meetod t(0-) e ZL 2R a = =-6,67- j 23,32=24 sin-106 ° 1 1 1 + + Z L2 R X R X C ZL2R e-a I L= =-0,534- j 1,865=1,9 sin-106 ° XL IL2 e- a R IC IR I L2 R= =0,666- j1,2=1,37 sin-61 ° Z L2 R a IC = =0,933- j 0,267=0,97 sin-16 ° XC a I R= =-0,267- j 0,933=0,97 sin-106 ° XR 0-¿ ¿ C¿ U¿ t(0+) e XL ' a= =-37,32- j 24,64=45 sin-147 ° I'R
üheksateist (19 / XIX) девятнадцать (19) üheksateistkümnes (19. / XIX) девятнадцатый kakskümmend (20 / XX) двадцать (20) kahekümnes (20. / XX) двадцатый kakskümmend üks (21 / XI) двадцать один (21) kahekümneesimene (21. / XI) двадцать первый kolmkümmend (30 / XXX) тридцать (30) kolmekümnes (30. / XXX) тридцатый nelikümmend (40 / XL) сорок (40) neljakümnes (40. / XL) сороковой viiskümmend (50 / L) пятьдесят (50) viiekümnes (50. / L) пятидесятый kuuskümmend (60 / LX) шестьдесят (60) kuuekümnes (60. / LX) шестидесятый seitsekümmend (70 / LXX) семьдесят (70) seitsmekümnes (70. / LXX) семидесятый kaheksakümmend (80 / LXXX) восемьдесят (80) kahkesakümnes (80
Magamistoakaubad Vannitoakaubad Lastetoakaubad kontorikaubad Tuotteen kuvaus Tuote: naisten neulonta Malli: Riimu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Suunnittelija: Noora Niinikoski Teine tase Kuosi: Rytmi Knits (Noora Niinikoski) Väri: 019 valkoinen, musta 039 Kolmas tase kanerva, musta Neljas tase Koko: XS, S, M, L, XL Viies tase Materiaali: 50 % bambuviskoosi 40 % viskoosi 10 % villa Huolto ja pesu: käsinpesu 30 astetta vedellä,rumpukuivaus kielletty Toote kirjeldus Toode: naiste kudum Mudel: Riimu Disainer: Noora Niinikoski Kollektsoon: Rytmi Knits (Noora Niinikoski) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Värv: 019 valge ja must,039 kanarbikumesi ja must Suurused: XS,S,M,L,XL Teine tase
Faasipinge U f- pinge null- ja liinijuhtme vahel. U e=3UB; Eestis Uf=220V Ue=380V. Vooluvõrk elamus:(10) Takistused vahelduvvooluringis 1)Aktiivtakistusega vooluring (R) Takistust, millest eraldub soojusenergia nim. aktiivtakistuseks.nt hõõglambi niit, sirgjuhe. Aktiivtakistus(R) avaldab ühesugust toimet nii alalis-kui vahelduvvoolule.(11) Kui u=UMsint, siis i=IMsint, IM=UM/R; Aktiivtakistuse korral on voolutugevus(i) ja pinge(u) faasis,=0 2)Induktiivtakistusega vooluring(XL) takistust, mis on tingitud endainduktsiooni nähtusest nim. induktiivtakistuseks. Induktiivtakistus(XL) avaldab erinevat toimet alalis- javahelduvvoolule.(12) Voolutugevus jääb pingest =/2 võrra maha. Kui u=UMsint, siis i=IMsin(t*/2), IM=UM/XL Induktiivtakistus XL=L, kus =2f, -ringisagedus,L-induktiivsus 3)Mahtuvustakistusega vooluring(Xc) Takistust, mis on tingitud kondensaatori pidevast ümber laadumisest vahelduvvooluringis nim. mahtuvustakistuseks.
D155AX-6 264/354 39,5 4060 x 1850/ 9,4 m3 D275AX-5EO 335/449 49,85 4300 x 1960/ 13,7 m3 D375A-6 474/636 71,6 5140 x 2270/ 22,0 m3 D475A-5EO 664/890 108,39 6205 x 2610/ 34 m3 Tabel 1- AS BALTEM MUDEL Netovõimsus Kw/Hj Töökaal (kg) ROOMIKBULDOOSERID D4K2 XL 68,8/92 8201 D4K2 LGP 68,8/92 8510 D5K2 XL 77,6/104 9314 D5K2 LGP 77,6/104 9646 D6K XL/LGP 93/125 12 886-13 467 D6K2 XL/LGP 97/130 13 311-19 948
magnetvälja ja seoses sellega ka talletama energiat. Ta koosneb südamikust ja sellele mähitud isoleeritud traadist mähisest. Aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, tähistus R. Aktiivtakistusel eraldub alati energiat ning see ei salvestu ja elektrienergiaks tagasi ei muundu. Induktiivtakistus - on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Tähistus XL. Mõõtühik on 1 Ω. Induktiivtakistus avaldub kujul: XL = 2·π·f·L Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Tähistus on XC. Mahtuvustakistuse mõõtühik on 1 Ω. Mahtuvustakistus avaldub kujul: 1 Xc = 2⋅ π ⋅ f ⋅C
, . . Im Um I= U = R : , . 2 2 . m u = U cos t , m i = I cos t . ( ), : 1 P= I mU m = IU = I 2 R . 2 31. . . L Um U Im = , I = . XL XL m cos t i = I , u = U m cost + = -U m sin t . 2 L = L X . 32. . . C Um U Im = , I = . XC XC m cos t i = I , u = U m cost - = U m sin t . 2 1 XC = C . P = 0 ( ). 33
AS SEB Varahaldus ja Swedbanki Investeerimisfondide AS turuosad on jätkuvalt langenud ning on olnud madalaimal tasemel alates 2003. aastast kokku 69%. (Kohustusliku kogumispensioni statistika 2011) Valitsemistasu suurusel ja tootlusel ei ole omavahel olulist seost. Konservatiivsetest fondidest võtab Swedbank K1 keskmisest kõrgemat tasu, kuigi tootlus on viimasel kõige madalam. Uutest fondidest on efektiivseimad Nordea A ja B pensionifondid. Vanadest fondidest on aga LHV L, LHV S ja LHV XL. Kõik uued energilised fondid on tänu tootlikkuse langusele viimases kvartalis kõige kehvema tootluse ja tasu suhtega. Valitsemistasu suuruse ja fondide suurusel ei ole samuti olulist seost. Pigem on väiksemad tasud just väiksemate mahtudega fondivalitsejatel, näiteks ERGO Funds AS'l. (Ibid.) Antud töös keskenduvad autorid kolmele kogumispensionifonde haldavale ettevõtetele: AS LHV Varahaldus, Swedbank Investeerimisfondid AS ning AS SEB Varahaldus. AS
Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega. Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis) Tähtsamad parameetrid: Oletame, et xC=xL ning R=0, siis näivtakistus z= = 0, ning voolutugevus I=U/z = U/0= Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus U2, kasutegur Pingelangud UC=IxC=*xC= ja UL=IxL=*xL= , kui mahtuvus ja induktiivtakistus on võrdsed siis =P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu; hakkavad pinged piiramatult kasvama
7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV .XLQRPLQDDOQH6.3MDKLQGDGHWDVHW}XVLG 9DOPLV VLLV +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV 0lUJLVWD /}SHWDOHYDDWXV NVLPXV DUHDDOQH6.3HLPXXWXQXG EUHDDOQH6.3VXXUHQHVNXLGYlKHVHPDO
6 7 8 9 10 Punktid 14,00/15,00 Hinne 9,33, maksimaalne: 10,00 (93%) 11 Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question I = 7,1 A , R = 8 ja XL = 2 . Leida takistuse XC, mille korral lüliti sulgemisel ahela vool ei muutu. Answer: 4 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Z1 = 5 - j4 , Z2 = 7 + j16
Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s Wm=L*I2/2 We=C*U2/2 Fii=-Ei*t => L*I => B*S T=1/f f=1/T Ringsagedus w=2f Efektiivväärtus E=Em /2 Elektromotoorjõud E1=-Fii/t Amplituudväärtus Em=B*S*w Induktiivtakistus XL=w*L Mahtuvustakistus XC=1/w*C Kogutakistus Z=R2+(XL-XC)2 R=U/I Võimsus N=U*I Efektiivväärtus P=U*I => Im*Um/2 Keskmineväärtus P=Pm/2 Aktiivvõimsus Pa=U*I*cos(ro) Trafo ülekandearv k=n1/n2 Kasutegur k=x1/x2*100% Konstandid: K(õhus ja vaakumis)=2*10-7 N/A2 µ0(magnetiline konstant)=4*10-7 N/A2 Tähised: l juhtme lõikude pikkus d juhtmete vahekaugus K keskkonnast sõltuv konstant (N/A2)
Lainepikkus m (meeter) Induktiivsus L H (henri) Elektrimahtuvus T ??? Laine levimise kiirus C m/s (meetrit sekuntis) Mahtuvustakistus Xc F Induktiivtakistus XL H (henri) Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse u V (volt) hetkväärtus i A(amper) Vahelduvvoolu pinge ja Um V (volt) voolutugevuse amplit/efekt. väärtus Im A (amper) Valemid: Vahelduvvolu voolutugevuse võrrand i=Imsint
seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab etteantud piiri. 2)Sulavkaitse - Traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Kasutatakse elektroonikaseadmetes. 7.Mis on generaator? Seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 8.Iseloomusta lühidalt vahelduvvoolu takistusi? +valemid 1)Aktiivtakistus R-iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet R=U/I 2)Induktiivtakistus XL - endainduktsiooni korral hakkab juht ise toimima vooluallikana ja see pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolumuutumist. XL=*L 3)Mahtuvustakistus XC - tekib kondensaatori laadimisel vaheldusvooluga, sest kondensaator avaldab laadivale voolule takistust. XC=1/C (c-kondensaato- ri mahtuvus) 9.Milistesse rühmadesse jaotuvad kodused elektri seadmed? a) Audio- video- ja muud infoseadmed (arvuti, telefon). Nende energia vajadus pole reeglina kuigi suur.
Kondensaatori komplekstakistus avaldub valemist: xC = , kus ω = 2π f ωC 1 1 xC1 = = = - j15,915 Ω 2π f C1 2π ∙ 50 ∙ 200 ∙ 10−6 1 1 xC2 = = = - j12,732 Ω 2π f C2 2π ∙ 50 ∙ 250 ∙ 10−6 Induktiivpooli komplekstakistus avaldub valemist: xL = ωL = 2π f L xL1 = 2π f L1 = 2π ∙ 50 ∙ 20 ∙ 10−3 = j6,283 Ω xL 2 = 2π f L 2 = 2π ∙ 50 ∙ 30 ∙ 10−3 = j9,425 Ω xL 3 = 2π f L 3= 2π ∙ 50 ∙ 10 ∙ 10−3 = j3,142 Ω Järgnevalt leian algskeemis rööbiti olnud takisti R₁ ja kondensaatori C₁ ekvivalentse takistuse (valemis kirjeldatud kui: r′1 − jxC′1 ): R1 ∙ xC1 4 ∙ (−j15,915) = = 3,76 - j0,945 Ω R1 + xC1 4 + (−j15,915)
Kodutöö link millele vajutades saabki lahendama hakata NB! Kuna antud õpetust kasutades laheneb "kodune kontrolltöö" umbes 2 minutiga, SIIS MUUTKE LAHENDAMISEKS KULUNUD AEG ja muide Tänud Erkkile ja Jupile abistavate vihjete eest :) A1 0,95 R1 80,3 Rohelistesse lahtritesse toppige skeemilt arvud A2 0,95 R2 89,8 Kollastes lahtritest saad vastused :) V1 220 XL 157 V2 172 L 501 WatM 81 sse toppige skeemilt arvud aad vastused :) L [H] NB ühik 0,5 F 15,3 R2 väärtus 90 L [H] NB ühik 0,3 F 26,4 R2 väärtus 50 R3 väärtus 0 ei peagi muutma
ja investeeringute haldamisele. LHV Pannast saab võtta paindlikku laenu börsil noteeritud väärtpaberite tagatisel. Laenu tähtaeg on üks kuu, kuid see pikeneb vajaduse korral automaatselt. Laenu võid tagasi maksta ka enne tähtaega. Laenuvõtmise ja tagasimaksmise eest eraldi tasuma ei pea, samuti pole lepingutasu. Laenu intressimäär sõltub keskpankade intressimääradest. LHV pakub mitmekesiseid pensionifonde: LHV XL ( L, M, S, XS). LHV XL julgem valik. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudele, suurem osakaal arenevatel turgudel. LHV L Enamus klientidest koguvad pensioni just siin. Investeerib kuni 50% aktsiaturgudel. Arenevate riikide kõrval on suur osatähtsus arenenud tööstusriikidel. LHV M -- investeerib kuni 25% aktsiaturgudele ja enamuse võlakirjadesse. Sobiv valik siis, kui pensionieani on 3-5 aastat. LHV S -- turvaline valik! Aktsiaturgudele ei investeeri. Eesmärk on kasvatada raha investeerides võlakirjadesse
L=1H R=7.9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118
, . ( ) Xc =1/ wc R = (R +Xc )1/2 -- ( 23 ( ) Xl =wl ) . R = (R +Xl)1/ 2 -- ( ) Xl Xc ( 2 1.1 ). 19
töötajaid leida, radioaktiivsed jäägid. Aktiivtakistus- takistus, mis sõltub juhi mõõtmetest, materjalist ja temperatuurist. Aktiivtakistusel muundub kogu elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks. R= l/S R= Ur/I Induktiivtakistus. Suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Induktiivtakistuse korral jääb voolutugevus pingest /2 võrra maha. Tähis XL , definitsioonvalem XL= UL/I. Ühik SI-s 1 oom (1). Mahtuvustakistus. Suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvälja energiat teisteks energialiikideks. Toimub perioodiline energiavahetus generaatori ja kondensaatori vahel. Mahtuvustakistuse korral on voolutugevus pingest /2 võrra ees. Tähis Xc, definitsioonvalem Xc=Uc/I. Ühik 1 oom (1). Näivtakistus
2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel 2 ÜLESANNE 2 Kahe meetri kõrguselt horisontaalsuunas visatud kivi kukkus 7m kaugusele. Leida kivi alg- ja lõppkiirus? m xl xh v 0 =0 x 0=0 =7m =2m g = 9,807 s 2 2 gt x l=v l ∙ t Liikumisvõrrand: x ( t )=x 0 +v 0 ∙ t+ 2 xl vl = t
jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige p = 100kN/m A xL B 300 Joonis 6.12 Priit Põdra, 2004 91 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Lahenduskäik:
jõuväljad jms. Joonkoormuste puhul eeldatakse, et koormuse intensiivsus arvutusskeemi tasapinna ristsihis on võrdne arvutusskeemi väärtusega ning ei muutu. Arvutusskeem Lõige p = 100kN/m A xL B 300 Joonis 6.12 Priit Põdra, 2004 91 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Lahenduskäik:
19,6 34,3 24,6 40,3 30,6 45,3 39,6 60,3 x=22+(-1)^4*0,001*4 x 22,004 Newtoni interpolatsioonipolünoom (4 sõlme põhjal) x f(x) f(xi,xj) f(xi,xj,xk) f(xi,xj,xk,xl) 0,6 8,3 15 ,3-8,3 7 3 7 3,6-0,6 3 - 3,6 15,3 2 3 4 1 4 21 ,3-15 ,3 3 - - + = 7,6-0,6 35 16 35
galvanometer. Kasut bensiininäidukul. Joonis1, Joonis2 Tensoandur reageerib rõhule;õhuke paberileht, mille peal on eenikesed vaskjuhtmed. Kui rõhuda peale, siis takistus muutub. Saab ära kasutada rõhu muutust. 1)õhuke paber,2)ühendusjuhtmed,3)peenikesed vaskjuhtmed.Joonis3 Induktiivandurid:toimub induktiivsuse muutmine. Kui me muudame magnetahela õhuvahet, siis sellega muutub induktiivsus ja muutub ka induktiivne takistus. Takistuse muutus põhjustab voolutugevuse muutust. Joonis4.XL=2*3,14fy. I=UL/XL Mahtuvusandurid: C=ES/d [SJ] Xe=1/2ntc.Joonis5 Generaatorandurid:selleks võib olla temobaar. Kaks erinevast metallist traati on jooditud kokku. Jootekohtade t0'de vahe tekitab voolu.Joonis6 Stabiliseeriv regulator:sõltumata sellest, millise seaduse järgi peab muutuma reguleeritava parameetri väärtus, eristatakse kolme liiki automaatregulaatoreid:stabiliseerivad,programmilised ja jälgivad.Stabiliseeriva regulaatori ül on hoida protsessi mingi parameter konstantsena
Koh oh k u 7/o anlt s ep& uorg uV u n k / K-A Reeper 5R-setnareeper /t6sffi SoreitiknastlfcrnJ !xl k-)d PR-pinnaseruV*- o P /Vo o d/s I u s uorlrup un k / Senoncirk
poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos Ik=(2/)*Im=0,637*Im siinuspinge korral aga Uk=(2/)*Um=0,637*Um Sisuliselt tähendab keskväärtusest rääkimine sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. 35. 5.3.1. Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? xL=2fL=L, kus f vahelduvvoolu sagedus, L pooli induktsiivsus (oleneb keerdude arvust, mõõtmetest, kujust ja südamikust H), vahelduvvoolu nurksagedus rad/s 36. 5.3.2. Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. 37. ??? 5.3.3. Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur? cos=rvr(vooluringi aktiivtakistus)/z(vooluringi näivtakistus) rvr=r(aktiiv)+rL(pooli
Xc- mahtuvustakistus(_()_), w ringisagedus(w/z), C mahtuvus(F). Kondesaatoril on voolutugevus pingest vaasis II2 võrra ees. Induktiivvool vahelduv vooluahelas. WL=wL, XL - induktiivtakistus, L-induktiivsus. Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu takistus, mis arvestab kõiki kolme takistuse liiki Z kogutakistus.
on igal ajahetkel võrdne elektromotoorjõuga ning on voolust 90° ehk võrra ees. 2 Samamoodi võib öelda, et vool jääb pingest 90°° ehk võrra maha. 2 See tähendab, et pinge muutub koosinusfunktsiooni järgi, sest sin( + 90°) = cos , järelikult ka sin(t + 90°) = cos t. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks (ehk induktantsiks) ja tähistatakse xL x L = 2 f L xL induktiivtakistus oomides () f sagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) Kontrollime induktiivtakistuse ühikut: 1 1 x L ·L = H = s = . s s Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on sagedus. Ideaalses induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: U I= . xL NB! Hetkväärtuste u ja i kohta see ei kehti! Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m cos t · I m sin t.
1172 7363,893 8,69 2,613 1198 7527,256 8 2,354 1228 7715,752 7,3 2,1 1249 7847,698 6,88 1,944 Kesk: 998,71428571 6275,107 10,11048 3,604857 L 0,055 XL 345,1309 Rgen 50 XC 345,1309 C 4,61737E-007 X 0 Rs 0 R 81,4 R=Rs+Rgen+RC+RL Z 81,4 RC+RL r/0 6275,1069261 L 6364,2359653 Q 4,239937 4,239937 muut
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust.
P = UefIef Uef = Voltmeeter ja ampermeeter mõõdavad vahelduvvoolu ahelas efektiivväärtusi. Takistused vahelduvvoolu ahelas 1. Aktiivtakistus tavaline takistus R [] 2. Mahtuvustakistus takistus, mida avaldab kondensaator vahelduvvoolule Xc = Xc mahtuvustakistus [] w voolu ringsagedus [rad/s] C mahtuvus [F] 3. Induktiivsustakistus takistus, mida avaldab vahelduvvoolule pool e mähis XL = wL XL takistus [] L induktiivsus [H] w ringsagedus [rad/s] 2. Trafo Trafo koosneb rauasüdamikust ja kahest poolis ehk mähisest: Primaarmähis ühendatakse pingeallikaga Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises.
3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest.
annaabi.ee 
