JUUGEND Arhitektuur Interjöör Disain Taust Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" Art nouveau pärineb Inglismaalt Alusepanija William Morris (1834-1896) Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) Taimeornamendid Arhitektuur Antoni Gaudi (1852- 1926) Arhitektuur Arhitektuur Gustave Eiffel (1832-1923) Arhitektuur Pariisi metroojaamad Arhitektuur Eliel Saarinen (1873 - 1950) Arhitektuur Armas Lindgren (1874-1950) Arhitektuur Wivi Lönn A. Lindgren Interjöör Victor Horta (1861 - 1947) Disain Henry van de Velde (1863-1957) Disain Aitäh!
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Estonia teatrihoone Timofei Rudenko 9B Valmis 1913. aastal See oli projekteeritud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
CBSi peakontor New Yorgis USA saatkonnahooned Oslos ja Londonis. Yale'i Ülikooli jäähall Gateway Arch Armas Lindgren 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon (koos Geselliuse ja Saarisega) Arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk Kirkkonummis (koos Geselliuse ja Saarisega; 1901– 1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (koos Geselliuse ja Saarisega; 1902–1910) Helsingi üliõpilasmaja (koos Wivi Lönniga; 1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (koos Geselliuse ja Saarisega; 1905) Vanemuise teatrimaja Tartus (1906, hävinud) Korporatsiooni Sakala hoone Tartus Veski tänaval (koos Wivi Lönniga; 1911) Friedrich Akeli silmakliinik Tallinnas Roosikrantsi 10a (1912) Estonia teatri hoone (koos Wivi Lönniga; 1913) Helsingi üliõpilasmaja Pangahoone Helsingis Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal.
aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor
· linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn · ''Estonia'' teatrihoone Tallinnas · Eliel Saarinen · Pauluse kirik · Tallinna arengukava Suur-Tallinn · krediidiühingu maja Tallinnas
keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal
The Estonia Theatre The location Estoniatheatre is situated in the centre of Tallinn. Theatre Estonia winter garden The history The Estonia Theatre is an opera house and concert hall in Tallinn, Estonia. The Jugendstil building was designed by Finnish architects Armas Lindgren and Wivi Lönn. It was built as a national effort with the leadership of Estonia society in 1913 and was opened to the public on 24 August. At the time, it was the largest building in Tallinn. The opera house was heavily damaged in the Soviet air raid on Tallinn on 9 March 1944. It was reconstructed in a classical and Stalinist style, and reopened in 1947. Thebuilding has two large auditoriums in two separate wings. It now houses the Estonian National
Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas". 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust
1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teatri hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel.
englishforum.ch/general-off-topic/28102-barthelona-24-hours.html http://keepitreal-pb.blogspot.com/2009/11/mi-maqueta-mi-barcelonaantonio-gaudi.html JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS: Aleksei Bubõr, Nikolai Vassiljev Saksa teater Tallinnas (praegune Eesti Draamateater) 1910 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=3118 http://estonian.estonia.usembassy.gov/sp_est16811.html Armas Lindgren, Wivi Lönn Teater "Estonia" Tallinnas 1909-1913 http://www.opera.ee/308 http://mida-sa-tahad.deviantart.com/art/Estonia-Theater-165415040 Aleksei Bubõr, Nikolai Vassiljev Juugend dekooriga Endine Lutheri villa (nn.Õnnepalee) (skulptor A.Volz) kaetud Tallinnas, 1909-1910 "Draakonigalerii"
· 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" 1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik
Meil elatustase sõjajärgse venemaaga vrld kõrgem. O. Ljalin Arhitektide puuduses, ülendati tehnikuid. I. Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis vennasvabariikide reljeefid, mis kõrvaldati 1995 1947 E. Okase laemaal
võtta ja kaarte mängida. Paul Pinna ja Theodor Altermann kaksiktähed Theodor Altermann Paul Pinna Estonia uus maja · Krunt Pärnu mnt (tol ajal Jaani tänava) algusese tegutseva uue turu kõrval. · Estonia kaksikmaja ehitati 1911- 1913. · Teatrimaja avati 1913. aasta augusti lõpul kolm päeva kestnud pidustustega. · Avaetendus oli Shakespeare ,,Hamlet". Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn 9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu · Publikukriis
TÖÖD_ Kalevipoeg kivi viskamas, Kalevipoeg põrgu väravas. XV. 1) Sajandivahetuse eesti Tallinna kunstikooli asutaja (1903) pastellmaalija ANTS LAIKMAA_ Palju kaasaegse kultuuritegelaste portreesid. TÖÖD_ Talvemaastik, Maria Underi portree. 2) Eesti kõige kuulsam 20.saj graafik EDUARD VIIRALT(Wiiralt) – Õpib Pariisis, fantaasia küllased maalid. Tehniliselt üliheal tasemel. TÖÖD_ Põrgu, Kabaree, Lamav tiiger. XVI. Soomlastest tuntuima juugentistiili arhitekt, rajas ooperimaja. WIVI LÖNN JA ARMAS LINGREN- Eenduvad kaared, pikaks venitatud aknad. TÖÖ_ Estonia Ooperimaja. XVII. Eestlaste kõige olulisem, tuntuim, uuenduslikum maalikunstnik- KONRAD MÄGI- Ekspressionismi esindaja, omanäolised jõulised toonid, nähtav pintslitöö. TÖÖD_ Merikapsel, Capri maastik, Norra maastik. TL 9. I. Miks ei saa nim. Postimpressionismi stiiliks või vooluks? Eeskujuks võtavad impressionismi kuid pettuvad selles. Postimpressionistid olid
Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Suuresti on Eestit mõjutanud ja Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943) Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : · "Estonia" teater (1913, Armas Lindgren, Wivi Lönn), · Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), Aleksei Bubõr (1876 1919) · "Vanemuine" (1906, hävinud, Armas Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), · Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), · Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tänav. 37, Gesellius, Armas Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu maantee. 67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev),
13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu.
kompositsioon, sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud projektis on arhitektid arvestanud konkreetse kinnistu eripäraga, selle paigutusega kahe tänava ning turuplatsi ääres, ning sellest tingituna hoone arhitektuuri veidi muutnud. Teatri kõik fassaadid on juugendile omaselt eriilmelised ja väljendusrikkalt plastilised. Estonia teatri uus maja avati 1913 augustis. Hoone projekteerisid soome arhitektid Armas Lindgren (1874-1929) ja Wivi Lönn (1872-1966). Uue maja rajamine sai alguse 1908.aastal, kui kuulutati välja rahvusvaheline ideekonkurss. Laekunud 17 tööst pääses edasi kaks- N.Vassiljev ja A.Bubõr Peterburist ning A.Lindgren ja W.Lönn Helsingist. Valik langetati soomlaste kasuks, kellega 1909 sõlmiti leping tööjooniste saamiseks. Projekt valmis lõplikult 1911 talvel. Sisetöödeni jõuti järgmisel talvel. Interjööride joonised (teostati osaliselt ja mille detaile kombineeriti) esitas Lindgren 1912.
d) Näited: Victor Horta-Hotell Tassel Brüsselis; Pariisi metroo sissepääs; Aubrey Beardsley „ Salome Ristija Johannese peaga“ ja „Paabulinnusulgedest seelik“. 5) Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) a) Tekkisid kõverad jooned, komplektsed vormid, seinte liigendamine, naturaalsete materjalide kasutamine, spiraalsed kaunistused, uhked trepid b) Georg Hellat – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone; Armas Lindgren ja Wivi Lönn „Estonia“ teater; Eliel Saarinen-Pauluse kirik, kreedidiühingumaja 6) Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted? (lk 20, 22 ja slaidiprogramm) a) Peter Behrens oli saksa maalikunstnik, arhitekt ja graafik b) Tema olulisemad põhimõtted: Et ilu aluseks on vormi tulemine funktsioonist ja materjali omadusest, võib neile rajada nii ehitiste kui ka esemete esteetilise mõju 7) Millega tegeleb disain
tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega". Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus
aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid. Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat
neostiilidega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 [Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943)]. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : "Estonia" teater (1913, A. Lindgren, Wivi Lönn), endine Saksa teater [1906, praegu Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), A. Bubõr (1876 1919)], "Vanemuine" (1906, hävinud, A. Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tn. 37, Gesellius, Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu nt. 67, A. Bubõr, N. Vassiljev),
Erilise taseme saavutas art nouveau Hispaania linnas Barcelonas, kus arhitekt Antoni Gaudi ehitas selles stiilis eramaju ning alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitust. Kõrgtasemelist juugendit lõid ka mitmed soome arhitektid. Eliel Saarinen projekteeris Helsingi raudteejaama ning maja Tallinnas Pärnu maantee 10. Soomlase Armas Lindgreni kavandatud on Soome Rahvamuuseumi hoone ning ,,Vanamuise" teatrimaja Tartus. Koos soome esimese naisarhitektiga Wivi Lönniga projekteeris ta ,,Estonia" teatri. Juugendi stiili on veel paljudel Tallinna tänavapilti kaunistavatel majadel. Juugendi elemente esines paljude 20.saj. alguses tegutsenud kunstnike loomingus. Juugendist oli mõjutatud ka üks suuremaid eesti kunstnikke Kristjan Raud. · Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend
1941), kes teatritegemise õppimiseks müüs oma maja maha. Lavastas palju Kitzbergi ning tegi näidendeid vahel ise ümber. Tõi Eestisse realismi. Rahvas aga soovis üldiselt komöödiaid. Menning pettus ja töötas pikka aega diplomaadina. Vanemuise põhiline dramaturg oli August Kitzberg (1855-1927) Estonia muutus kutseliseks teatriks samuti 1906. aastal, maja valmis 1913, arhitektiks samuti Lindgren koos esimese tunnustatud Soome naisarhitekti Wivi Lönniga. 6 Estonias puudus selline juhtfiguur nagu Vanemuises, aga siin olid jällegi karismaatilised näitlejad: Paul Pinna (1884-1949) (ka lavastaja) ning Theodor Altermann (1885-1915). Estonia repertuaaris oli rohkem Euroopa kui Eesti teatritükke. Eesti rahvakultuuri uurimise preofessionaliseerumine Möödunud sajandi lõpust on ilmne eestlastest haritlaste huvi folklooripärandi, keele ja
Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste, Kaarli kirki,Rapla kirk(neoromaani stiil) Juugend-Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev). Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega hilisjuugendit(Armas Lindgren,Wivi Lönn) C.Lutheri villa,praegune Õnnepalee(Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev) Funktsionalism-Olev Siinma,Anton Soans-Pärnu Rannahotell Edgar Johan Kuusik,Anton Soans Kunstihoone Tallinnas Pilet 13 2.Kunst Eestimaal 13-16 saj. Professionaalne ja visuaalne kunst hakkas siinmail levima seoses ristiusu levitamise ja feodaalkorraga.Läänemaise kunsti põhimõtted ja esimsesed meistrid tulid koos sakslaste ja
sajandil: ● 1903. aasta- A. Laikmaa ateljeekool Tallinnas; ● 1904. aasta- Kr.Raua kunstistuudio Tartus; ● 1914. aasta- Tallinna Kunsttööstuskool (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija); ● 1919. aasta- Kunstikool “Pallas” Tartus (Tartu Kõrgema Kunstikooli eelkäija). Eliel Saarinen endine Krediidipanga hoone Tallinnas, 1912. aasta Pauluse kirik Vassiljev ja Bubõr- Eesti Draamateatri hoone ja saal Armas Lindgren ja Wivi Lönn- “Estonia” teatri hoone, 1913. aasta 1912. aasta 1906. aasta 1910. aasta Georg Hellat- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus, 1902. aasta Konrad Mägi, 1878.-1925. aasta ● Sündis Tartumaal; ● 1903. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis; ● 1905. aastal lahkus koolist poliitilistel põhjustel; ● 1907. aastal suundus Pariisi- iseseisvad õpingud.
See sünnitas pingeid kunstielu organiseerimises ja näitustegevuses. Sellega oli aga eesti kunstielu muutunud niisama mitmekesiseks, nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides. Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a. Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, millel oli oluline üldkultuuriline tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte. Lindgreni ja Wivi Lönni plaani järgi ehitati ,, Estonia'' teater. 7) KUBISM Kubismi rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Baraque. Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis korduvalt suunda ja töötas korraga mitmes laadis ning jättis endast järele uskumatult suure loomingulise pärandi. Picasso pani jahmatama kõik oma austajad kui ta 1907.a.paiku uuele rajale astus.
Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Andekas Laikmaa õpilane, kes suutis pastellidest luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate projektide juures eelistati soome arhitekte. Saarinen: Pauluse kirik Tartus, krediidipank Tallinnas ja Suur-Tallinna projekt. Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia teatrihoone Tallinnas 8. Kubism 1.Kuidas võiks eesti keeles kõlada nimetus „Kubism“? Kunsti kujutamine läbi geomeetria 2.Kes rajasid kubismi ?Kust said eeskuju? Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Nad said oma eeskujud Aafrika neegriplastikast ja Cezanne'i loomingust. 3.Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorus ajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Kunstiõpetaja poeg Varakult tuntud kodumaal
Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega hoonest sai kohe peale selle valmimist Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised dekoratiivskulptuurid. Hoonet võib käsitleda Saarineni Suur-Tallinna projektiks, mis kahjuks esimese ilmasõja tõttu teostumatta jäi. Aastal 1913 valmis eestlaste rahvusteater, Estonia. Hoone arhitektideks on juba eespool mainitud Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Wivi Lönn oli Soome arhitekt, kes tegi oma eluajal palju koostööd nii Armas Lindgreni kui ka Alvar Aaltoga. Tollane Estonia seltsi komisjoni esimees Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi
clear blue, slowly but intensely… Our phlegm is more philosophical apathy than lack of temperament; maybe as a healthy reaction against the pressure and drudgery that has lasted for centuries. This is connected with bitter humour and self-mockery… due to our constitution we are inclined less towards outer colourful effects than ideological depths and this feature will always be recognised in our arts as the guiding principle. 2 1 Designed by the Finnish architects Armas Lindgren and Wivi Lönn. 2 Eesti Kultura II (Estonian Culture II) (Tartu: Postimees, 1913) 181-190. The Russian February Revolution of 1917 overthrew the tsarist regime, and the Russian Provisional Government granted Estonia autonomy. For the first time an all- Estonian governing body, Maanõukogu (Estonian Land Council), was elected. The February Revolution brought spiritual liberation to Estonia and encouraged popular initiative, including the establishment of various organisations
annaabi.ee 
