Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele , ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja " pealik ". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi ( Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille . Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meowz
Õppematerjali autor
2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4
Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks!" . Põssa räägib lakkamatult kuni pahameele punktini, seletades mõned oma sotsiaalsetest probleemidest. Seevastu , Ralphi
Ralph pidi ennast metsas peitma ning tal õnnestus see väga hästi, seni kuni Jack pani kogu saare metsale tule otsa ning Ralphil ei jäänud muud üle kui põgeneda ranna poole. Samal ajal kui Ralph põgenes ranna poole, oli mereväeohvitser märganud saarel tulekahjut ja otsustas lähemalt vaatama minna, ega keegi ohus pole. Kui Ralph randa jõudis, nägi ta ohvitseri, kes pärast väikest jutuajamist poistega, päästis nad saarelt. Ainuke kord, kui raamatus tuli jutuks Kärbeste Jumalast, oli siis kui Simon oli veepuudusest viirastusi nägema hakanud ning ta arvas, et seapea, mis oli teiba otsas, rääkis temaga. Ta nimestas teda Kärbeste Jumalaks, kuna seapea oli paksult kärbseid täis. See raamat oli huvitav, aga samas ka üpris keeruline. Kogu aeg pidi olema mõttega kaasas lugemisel, sest muidu võis jääda olulisi detaile kahe silma vahele. Minu lemmiktegelane oli Põssa. Ta oli paks poiss, kes kandis prille ning tal oli astma
2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4
Kaksikud nägid ka koletist ja enamus suuremaid lapsi hakkasid koletist mööda saart taga otsima. Nad läksid kaljutippu, kuhu nad olid teinud tule. Sealt leidsid nad eest koletise ja ehmatusest jooksid minema. Osad poisid läksid Ralphi karjast minema Jacki karja. Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis. Ralph sai pärast alles aru, et nad tapsid Simoni. Jacki kari käis Põssalt ta prille varastamas, et süüdata lõke, kus praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-
Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad,
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid