Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise perioodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel on ta teostes lihtne ja selge kord. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. ...
hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks I põlvkond · Guillaume Dufai · Gilles Binchois II põlvkond · Johannes Ockeghem · Antoin Busnois · Johannes Tinctoris III põlvkond · Jacob Obrecht · Josquin Desprez IV põlvkond · Nicolas Gombert · Jacobus Clemens non Papa · Adrian Willaert V põlvkond · Philipp de Monte · Orlandus Lassus
Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja
Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
helikeele alused : Prantsuse keerukas rütmide kombinisatsioon. Itaalia pehmus ja meelelisus. Inglise muusika kooskõlad. Madalmaa koolkonna muusika üldiseloomustus: polüfoonia, homofoonia. Zandriteks olid: missa, motett, chanson. Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi
Tavalisemad pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg. Tol ajal elas palju heliloojaid ning arendati kõvasti muusikamaalima, alates instrumentaalmuusikast kuni laulude ning tantsudeni välja. Leiutati ka mitmeid tänapäevani kasutusel olevaid esemeid. Inimesed hakkasid rohkem väärtustama oma elu ning üritasid seda paremale järjele viia. 3
Busnois`d ja Johannes Tinctorise. Kolmanda põlvkonna järel arenes muusika täiuseni, rütm lihtsustus, harmoonia hakkas mängima suuremat rolli ja muusika muutus üldiselt lihtsamaks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Neljanda põlvkonna muusika suunati aga väiksemale kuulajaskonnale ja muusika muutus reserveerituks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. Viienda põlvkonna muusikat iseloomustas isikupärane ja väärikas eneseväljendus. Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus, kelle teoseid on ligi 2000. Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika, mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel, klavessiin, klavikord,
Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
Motetid, ilmalikud laulud. Harmooniliselt tasakaalustud, selge vorm. Samas muusika isikupärane, jõuliselt isikupärane. Jacob Obrech- eluhetkel tunnustati kui parim helilooja Euroopas. Looming oli ilmselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Jõudis oma teostes kõrgrenessansliku vormiselguseni. Heinrick Isaac- pani aluse polüfooniakoolkonnale Saksamaal. Loyset Compere. Pierre de la Rue Jean Mouton. IV Madalmaade põlvkond- Nicholas Gombert Jacobus Clemens non Papa. Adrian Willaert- vaata eestpoolt!!! Töötas Püha Markuse kirikus kapellmeistrina. Uuris akustikat(heli levimine ruumis). Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata. Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert ,,Dulias Jesu" Giovanni Gabrielli. a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust
6-kordne kaanon pööras tähelepanu bassile pani koori polüfooniliselt laulma meelisteemaks kaanon ja imetrikid laulmiseks kasutati suvalisi noodivõtmeid umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister 24 häälne kaanon (motett) kõige kuulsam motett Ave Maria IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus) pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid
Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased
Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister - Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks - Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus - Peaaegu kogu looming vaimulik Veneetsia koolkond - 2 orelit vastastikuti asuvatel rõdudel (stereo) - Järgis Madalmaade polüfooniastiili - Pillide rohke kasutamine - Mitmekoori-muusika e. koorikontsert - Veneetsia koolkonna alusepanijaks oli Adrian Willaert Giovanni Gabriel (1557-1612) - õppis Orlando Lasso juures, Veneetsia silmapaistvaim helilooja
face ay pale" (Kui su pale on kahvatu)) Olulisemaid autoreid: Guillaume Dufay (~1400 1474) Stiili rajajaid Kavas: Chanson ja missa ,,Se la face ay pale" (Kui su pale on kahvatu) Johannes Ockeghem (~1420 1497) klassikaline koorifaktuur, kaanonimeister Josquin Desprez (des Prez) (~1440 1521) Eluajal väga imetletud, mitmekesine väljenduslaad, nii polüfoonia kui homofoonia Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" (Tuhat pilku) Adrian Willaert (~148090 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik.
o Missatsüklid, motetid, ilmalikud laulud · IV o Madalmaade koolkond hakkas lagunema o Hinda läks individuaalsus, tugev isikupära o Musica reservata . väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika o Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus o Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid
Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Renessanssooperit tuntakse peamiselt mõni aasta hiljem loodud ooperi "Eurydike" kaudu. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot ja Pierluigi da Palestrinat aga olulised on ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert, Claudio Monteverdi ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
,,maalib" tekstikujundeid elavaiks. (Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid Missa, motett, ilmalik laul, reekviemmissa, poeteetiline ood. **** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 15201560). 2. Heliloojad Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul. 4. Zanrid See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku laulu, eriti madrigali, vaid ka parimate õukonnakapellide väljendusrikast ja komplitseeritud
ilmalikke laule. Iseloomulik selgevormiline, emotsionaalne, tasakaalustatud muusika. Kirjutanud Ockeghemi surma puhul leinaoodi. Kuulus ka motett ,,Ave Maria". Kuulus ka frottola ,,El Grillo", laul ,,Mille regretz". Teine tähtsam helilooja oli Heinrich Isaac. IV põlvkond: häälte võrdsus saanud normiks, esineb ka viiehäälset kompositsiooni, peenem, maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit. Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale! Andrea (motetid, missad, oreli- ja ansamblimuusika) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert'i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda.
individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism
mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muusikas sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega
,,Relvastatud mees".(Heinrich Isaac, Loyset Compere, Jean Mouton). 5 IV põlvkond 1520-1560 Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ka viiehäälset kompositsiooni, väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. Iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika. Peamiseid meistreid oli Nicolas Gombert (u1500- 1556), Adrian Willaert (1480-1562)-kiriku kapellmeister, valmistas ette hilisemat Veneetsiakoolkonda tekib metseenus. V põlvkond 1560-1600 Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse. Kõige selgemalt iseloomustavad seda ajajärku ekspressiivsus ja dramatism. Orlandus Lassus (1532-1594) Sündinud Prantsusmaa ja Belgia piiril Monsis. Oli tenorilaulja ja kapellmeister. Kirjutas nii
Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland. Barokk Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika
Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil
Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil
Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. ROMANTISM (18. saj. lõpp-19. saj. Algus) · Hüüdlause: mõistus võib petta, kuid tunded ei peta · Romantismis arendati muusikalised väljendusvahendid täiuslikkuseni (eriti ooperis). · Keskseks teemaks olid üksikisiku tunded, mille edasiandmiseks sobisid hästi väikevormid (laulud, klaveripalad). · Areneb välja uus ¾anr: sümfooniline poeem (1-osaline programmiline sümf. teos). Eelistati programmilist muusikat, tekib tsüklilisus.
Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise periiodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel valitseb ta teostes lihtne ja selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Meistrid: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. V põlvkond (sünd.1520.-1530.a paiku; tegevusaeg 1560-1600). Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga suurema sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso)
Petrucci avaldas tema teoseid. IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520-1560) See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas: Hinnati isikupära, 4-häälsuse kõrval esineb ka 5-häälsust, muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks. 16. sajandi teisele poolele on iseloomulik mõiste musica reservata-väikesele suletud kuulajaskonnale mõeldud muusika. Helilloojaid: Nicolas Combertm, Papa, Willaert. V PÕLVKOND(tegevusaeg 1560-1600) Sel perioodil tõusid esile itaallased. Muutused muusikas: ideaaliks sai jõuline, värvirohke väljendus, polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige paremini. Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de Monte. Euroopa imetletuim muusika oli Orlandus Lassus Tema teoseid üle 2000.
annaabi.ee 
