Pärnumaa Kutsehairduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud Kristjan Krimm ERINEVAD LISA KAARDID referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2009 Sisukord. 1) Kuvaadapter 2) Helikaart 3) Võrgukaardid 4) Tv ja raadikaardid 5) Kontrollerkaardid Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on
· Installeerimise käigus tuleb kõik võrguadapteri parameetrid hoolikalt paika panna, et tagada tema hilisem häireteta töö. Nendeks parameetriteks on S/V-pordi baasaadress, mälu baasaadress, katkestusparameetrid ja kasutatava transiivri liik. Uuematel kaartidel määratakse need tavaliselt programselt (info talletakse EEPROM-i), kuid vanematel füüsiliselt võrguplaadil olevate sillakute või DIP-lülitite abil PnP · Paljud võrgukaardid on ühilduvad Plug-n-Play (PnP) nõudmistega. PnP-süsteemides ei pea kasutaja tegelema võrgukaardi konfigureerimisega-see toimub arvutis automaatselt. Mitte PnP süsteemides tuleb kasutajal teha konfigureerimine käsitsi, kasutades setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse
Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel Võrgukaardid peavad kokku leppima edastatavate andmeplokkide suuruses. Leidma andmehulga, mis saadetakse välja ilma kättesaamiskinnituseta. Leppima kokku andmeedastuse vahele jäävad ajaintervallid. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel 2 Leidma ajavahemiku, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata. Leida maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita. Kokku leppida sobiv edastuskiirus (tihti on
Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Gateway - ruuter Ruuter ühendab omavahel kohtvõrke Gateway - ruuter Võrgunäide koos IP aadressidega Võrgunäide kahe ruuteriga . Võrgunäide kolme ruuteriga . Ruutingutabel Märgime ruuter2 külge ära interfaced (võrgukaardid) Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5.0/24 * IF4 10.0.6.0/24 10.0.5.2 IF4 Lihtne, aga kas töökindel? Ruuter2 läks rikki, võrk on ribadeks Lihtne, aga kas töökindel? Vaid üks kaablike riknes, ikka võrk laiali Dünaamilisem ruutimine
WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network interface card) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse Andmeteisaldus nende saatmisek teise arvutisse Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule Võrgukaardid ISA (Industry Standard Architecture). EISA (Extended Industry Standard Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti omaga Ühenduspesad
kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V, 5V või 3.3V (alalispinge), protsessorite toitepinge on enamast vahemikus 1-2V. Kahendsüsteem Kaasaegsed arvutisüsteemid töötavad kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, üks ja null, kõik arvutused tehakse kahendsüsteemis
vastavatesse pesadesse. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võrgukaart Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Muud vidinad Klaviatuur Hiir Joystick Printer Skänner Kõlar Monitor Tänan kuulamast
andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s
Taoliste emaplaatide hind ei ole ilma FireWireta emaplaatide hinnast märgatavalt kõrgem. FireWire port on sellistel emaplaatidel otse emaplaadi peal, enamasti PCI pesade läheduses, ning korpuse pinnale tuuakse ta välja eraldi juhtmega. Joonisel 23 on näha kuidas FireWire ja USB pesad on toodud otse korpuse esiküljele, mis muudab seadmete külga- ja lahtiühendamise väga mugavaks. Joonis 23 - IEEE-1394 kontrolleri pesa Integreeritud heli ja võrgukaardid Integreeritud helikaardid on küllaltki tavalised just komplektina müüdavates arvutites. Kuid silmas peaks selle juures pidama seda, et helikaart kasutab väga mitmeid süsteemi ressursse ja kui see helikaart on madalakvaliteediline, siis võib põhjustada mitmeid raskesti diagnoositavaid probleeme. Integreeritud võrgukaardid ei ole just väga laialdaselt levinud, kuna lisatavad võrgukaardid on niivõrd odavad, et integreeritud võrgukaardi eest juurde maksmisel ei ole eriti mõtet
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi
Sellist arvutisüsteemi võib väga edukalt kasutada nii SBS serverina kui ka tavalise tööjaamana. Serverisse tuleks vajadusel lisada teine võrgukaart, rohkem mälu, kõvakettamassiivi kuid väikefirma vajadused on ka standardse varustuse juures rahuldatud. 1.2 Servereid ja kliente ühendav meedium Arvutivõrgu komponendid on omavahel ühendatud üle spetsiaalse võrgu meediumi, füüsilise ühendusega komponentide vahel. Meediumi hulka kuuluvad näiteks võrgukaardid, arvutivõrgukaablid, swichid, hubid, traadita interneti lüüsid. Arvutivõrgu meedium, olles vahend arvutivõrgu komponentide ühendamiseks, peab olema stabiilne ja turvaline, kuna IT 9 infrastruktuur ja selle täisfunktsionaalne töö on sõltuv meediumist. Halvasti planeeritud või teostatud arvutivõrgu projekteerimine ja paigaldamine võib pikemas perspektiivis saada suureks
kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet. Võrgukaart Võrgukaart (inglise keeles network card, network adapter või NIC - network interface controller) on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali, ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik
USB USB ehk universaalne järjestiksiin on arvuti välissiini standard. USB lubab ilma arvutit välja lülitamata välisseadmeid külge ja lahti ühendada, seda nimetatakse kuumühendamiseks. USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne. USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid, modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning
aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s
töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal
või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide.
Seega taandub WEP lahtimurdmise probleem ainult samade võtmetega krüpteeritud pakettidekättesaamisele. Kuna aga IV vektorile on reserveeritud kõigest 24 bitti, siis on selliseid üksteisest erinevaid initsialiseerimise vektoreid kõigest 224 tükki ning seega saab saata pakette ilma vektoreid kordamata kõigest 224 korda. Normaalse liikluse korral kulub samade initsialiseerimise vektoritega pakettide saamiseks tavaliselt aga vähem kui 1 päev. Lisaks on paljud võrgukaardid sellised, mis iga kord kaarti sisse lülitades määravad initsialiseerimise vektoriks nulli, ning suurendavad seejärel seda iga paketi järel ühe võrra. Seega kui võrgus on väikese ajalise vahega sisse lülitatud mitu sellist kaarti, siis saadakse vajalike pakettide hulk kokku väga kiiresti. Sama juhtub, kui kaarti väikese vahega sisse-välja lülitada. Viimasel ajal kasutusele võetud meetoditega on võimalik aga krüpteeritud pakette dekrüpteerida juba isegi vähem, kui 1 minutiga
· andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid, · ajavahemik, mille jooksul tuleb kättesaamise kinnitus välja saata, · maksimaalne andmehulk, mis vastuvõtupuhvris veel ületäitumist ei tekita, · edastuskiirus (tihti on uute plaatide puhul vaja seda korrigeerida, et säilitada koostöö vanemate ja aeglasemate plaatidega). 5 On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: · Integreeritud · PCI ühendus · ISA ühendus Võrgutüübid: · Fast Ethernet · Gigabit Ethernet · Fiiberoptika (Optical fiber) · Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: · 10 Mbit/s · 100 Mbit/s · 1000 Mbit/s · kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: · Intel
Ei kasuta suhtluses enam tõlki, kes seletaks cpule, mida siini ühentatud kaart tahab.) tänaste arvutite juures on kasutusel 3,3 V PCI 2.3 Low profile PCI, väiksemõõtmelised korpused, paindlikumad (mobiilsetele arvutitele, ei sobi tavalistele, ei ole ökonoomne) Spek. 33 MHz /66 MHz, siini laius 32/64 biti, teoreetiline max edastuskiirus 133 MB/s PCI-X taktkiirus: 533 MHz, siini laius: 64 biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s) Kasutamine video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem. 35. PCI-E liides ja selle kasutamine Intel 2004 Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine v1.x: 250 MB/s v2.0: 500 MB/s v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010) 32/64 Biti Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks 36. PCMCIA liides ja selle kasutamine
Kuvar X X Tuntumad tootjad: Intel, Asus, Nvidia, Võrgukaart Võrgukaart ehk NIC (Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri, switchi või teise arvuti. On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku (WiFi). Võrgukaart identifitseeritakse tema MACaadressi järgi. Võrgukaardi ühendused emaplaadile: Integreeritud PCI ühendus ISA ühendus Võrgutüübid: Fast Ethernet Gigabit Ethernet Fiiberoptika (Optical fiber) Lubaringvõrk (Token ring) Võimalikud kiirused: 10 Mbit/s 100 Mbit/s 1000 Mbit/s kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: Intel Realtek Dlink Linksys Helikaart
sõlme läbimisel vähendatakse seda arvu ühe võrra. Üldine käsu kuju on: ping aadress. Aadress võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Näiteks: ping www. am. ee või ping 194.106.101.166 Kui vastus tuleb, siis on uuritav võrguseade elus. Pingi tulemuste järgi on mõnevõrra võimalik hinnata ka võrgu olukorda. Kui näiteks sisevõrgus lähevad mõned paketid kaduma või on edasi- tagasi liikumise aeg väga suur, tuleks üle vaadata võrgu riistvara, aga ka arvutite võrgukaardid ja draiverid. Tracert Võib ka juhtuda, et mingi server või muu võrguressurss pole kättesaadav vigade tõttu vahepealsetes võrguseadmetes, nt ei tööta mõni ruuter õigesti. Appi tuleb sellisel juhul käsk tracert, mis pingib kõiki vahepealseid sõlmi, näidates nii pakettide liikumise marsruuti. Kui mõni vahepealne sõlm ei vasta, siis ei ole loomulikult ka lõpppunkt kättesaadav. Käsk pathping on
mitmeteks alamvõrkudeks, nii et ainult teatud IP-aadressidele suunatud traffic läheb ühest segmendist teise. Seda tüüpi intelligentne/filtreerimine on küll kallik tehnoloogia, aga selle kasutamise tulemuseks on suurem võrgu töökiirus kasutaja poole pealt. Ka võtab routeril edastamisotsuse tegemine kauem aega, kui switchil ja bridge'l, kuid kohtades, kus võrguliiklus on küllaltki kompleksne, on nii siiski võimalik võrgu efektiivust dramaatiliselt suurendada. 24. Võrgukaardid. Ülekande kiirused(10/100/1000 mbit/s Lan Adapter) Kaabelduse liigid(keerupaar, koaksiaalkaabel) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja server laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: *arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, *admeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse,
Et vähendada koormatust, väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne). _ Network access layer - vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et 31
IP, võrgukiht võrgukiht network layer marsruuterid MAC-aadress, ARP, andmelüli kiht andmelüli kiht data link layer kommutaatorid võrgukaardid, füüsiline kiht füüsiline kiht physical layer järgurid, jaoturid Joonis 50. OSI võrguarhitektuuri mudel Inimestel on raske meeles pidada suurt hulka numbrilisi aad- resse, seetõttu on võrgus olevatele masinatele osutamiseks va- ja nimesid. Protsessi, kus nime põhjal leitakse IP-aadress või vastupidi, nimetatakse nimelahenduseks. Nimepäringute esi-
Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus. Linux on laiemas tähenduses vaba UNIXilaadne operatsioonisüsteem koos komplekti valdavalt GNU rakendusprogrammidega. Kitsamas tähenduses on Linux tuum (ingl. kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid) · toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms) · graafiline keskkond X Window System · mitmekasutajasüsteem · operatsioonisüsteem (OS) ja rakendustarkvara on reeglina vaba sh prii · sobib serveriks ja tööjaamaks Ilmselt on Linux sobiv sellisele arvutikasutajale, kellele pole ükskõik, kuidas arvutisüsteem sisuliselt funktsioneerib ja kellel on loomupärast taibukust. Linux annab muuhulgas võimalusemugavasti programmeerida ja ühe masina peal mängida maha enamuse Interneti
kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle
Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle
pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. Pakub kaadrite baitide ja bittide krüpteerimist elektri- või valgussignaalideks ning nende edastamist võrgumeediumile. Sellel kihil töötavad nt võrgukaardid. 6. TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Selles kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata.
Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. Bittide edastamine, data rate, sünkroniseerimine, defineerib elektrilised vm füüsilised parameetrid seadmetele ja keskkonnale. Määratakse andmete kodeerimisviis signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal. See standardiseerib kõik võrgu aktiivseadmed (võrgukaardid, modemid). 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühendusele orienteeritud (TCP protokoll): ● Eesmärk on andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● “Handshaking” - valmistuda andmeedastuseks ette ehk saadetakse nö tervituspakette ● TCP - usaldusväärdne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis seda teadvustatakse ja saadetakse uuesti
annaabi.ee 
