Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side
Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli varasemaga võrreldes suurem tähtsus.
,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee: Läänemerele sattus saksa laev, kuid jäi põhja kinni. Laevast visati välja suured kotid väetist, et laev tõuseks. Jäi siiski kinni. Laevast kutsuti kohale saksa päästelaev, kes viis laevas viibijad ja väärisesemed minema. Laevavrakk jäi merele. Kohalikud võtsid meres olevad kotid ning valasid tühjaks, kuna sisul polnud nende jaoks väärtust. Päev või paar hiljem läks Pikasääre Sander poegadega laevale, et tarbeesemeid endale saada. Pikasääre õuele sõitsid kaks rannavahi mundris meest, kes otsisid laevalt varastatud esemeid. Pikasääre Sander ning ka teised selle ranna mehed läksid kohtu ette.
Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse. Järk-järgult hakkas klaasi valmistamine levima ka Idamaades ja Euroopas. Egiptuse väärisesemed on alati võlunud oma salapäraga. Vana-Egiptuse juveelikunsti ei ole siiani suudetud ületada ei tehnika ega kunstilise väljendusrikkuse poolest. Selle inimkonna kultuurihälli ehtekunst ongi pannud alguse meie tänapäeva juveeli- ja pärlipunumisekunstile.
Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks tütardest saaks oma ballikleidi eest maksta. Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta. Seda võiks seletada nii, et Pariis küll tundus kaunis ja veetlev oma linnasäras, kuid tegelikult kui linnaellu sulanduda, tuleb arusaam, et nii see pole. Tegelikult on nii et seal kus
Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja nad õnnelikuks teha. Goriot tahab olla oma perekonnaga (tütardega) heades suhetes, kuigi tütred temast piisavalt ei hooli. Tütred on huvitatud rohkem isa varandusest. Teose lõpus Gorioti matustele ei ilmu tütred kohalegi. Ma arvan, et Gorioti võiks võrrelda Faustiga. Nad mõlemad on oma põhimõtetes kinni. Faust
kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest. Metallesemed ja väärisesemed Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik. Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest. Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus
püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia. Hauakambrite seinu kaunistati piltide ta tekstidega. Tavaliselt on pilditel kujutatud vaaraosi ja jumalannasi. Enamik templeid, mis veel praegugi püsti on pärinevad Uue riigi ajast. Templid olid sama
Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest. 1942
paar oodata. · Paati ei tule, on oodatud piisavalt. · Tekib võimalus ka teisele paadile, kuid omanik tahab kulda või raha saja rubla ulatuses. · Marta on liitunud samuti lahkumist plaaniva meeskonnaga. Taavi naist nähes läheb ta kuidagi endast välja ning muutub rahutuks ja tujutuks. Kulda ja väärisesemeid paadi jaoks saadakse äärmiselt vähe, Marta on kõik oma väärisesemed unustanud Tallinna korterisse ning teeb Taavile ettepaneku ehetele järgi minna. Tema silmis läigatab kahtlane pilk.***** 9. 10. Peatükk · Teel Tallinna võeti Taavi Punaarmee poolt kinni. Paanitsemiseks polnud põhjust seni, kuni selgus, et Taavi oli kõik dokumendid jätnud mantli taskusse, seljas kandis ta Jüri vihmakeegi taolist mantlit, mis meenutas sakslaste riietust. Taavi suruti sahvritaolisesse ruumi, temast oli saanud VANG
lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. 1942. aastal alustati küüditamist koondus- ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti. Viie aasta jooksul tapeti Saksa koonduslaagrites hirmutav arv inimesi. Neist juute oli 5-6 miljonit, mustlasi 300 000 kuni 500 000.
väljasaatmine, ümberasustamine ja nende majapidamiste likvideerimine. Esiteks määrati Eesti NSV Töörahva Saadikute Maakonna- ja Linnanõukogude Täitevkomiteede poolt kinnitatud maakondlike nimekirjade järgi väljasaatmisele 3824 perekonda. Teise määrusega lisati veel 128 ,,kulakuperekonda" ning kolmandaga sätestati konfiskeeritud ,,kulaklike" majapidamiste realiseerimise kord. ,,Kulakute" vara ja kariloomad (v. a. isiklikud väärisesemed, kodused asjad, riided, nõud, väikeinventar ja toidutagavara) konfiskeeriti riiklike kohustuste võla katteks või selle puudumisel anti tasuta kolhoosidele. Muu vara aga realiseeriti riigi tuludesse. 1949. aasta märtsikuus umbes kümme päeva enne küüditamise algust kutsuti EK(b)P Keskkomiteesse instrueerimisele, mille viis läbi EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm igasse maakonda KK poolt määratud volinikud, kellele teatati, et nad on
· Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 4. Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks
Investeeringult on võimalik teenida tulu eelkõige kahel viisil: 1) investeeringutega seotud tulu (näiteks intress, dividendid, üür, rent, lintsentsitasu, patenditulu, autoritasu jne.) 2) tulu investeeringu turuväärtuse kasvult. Investeeringuid liigitatakse mitmel eri viisil: investeeringu kestvuse järgi – lühiajalised (enamasti kuni 1.a) ja pikaajalised; investeerimisobjekti järgi – väärtpaberid, kinnisvara, tootmiseks vajalikud varad, väärisesemed, intellektuaalne omand (õigused, patendid, litsentsid). Äriühingu investeeringuid: lühiajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised, kinnisvarainvesteeringud, materiaalised põhivarad, immateriaalsed põhivarad
Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid
eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja rikkaim organisatsioon, saades oma sissetulekud peamiselt kirikukümnisest (1/10 sissetulekust), mis oli seatud sisse juba Karl Suure valitsusajal (768 – 814). Lisaks sellele rikastus kirik ja arvukad kloostrid annetustest (maa, raha, väärisesemed), mida kingiti vabanemaks pattudest ning kindlustamaks pääsu paradiisi. Lisaks sellele sai kirik sissetulekuid indulgentside (patukustutuse- või patulunastuse kiri) müügist. 2.4. Kristluse levik Euroopas: Ristiusk kujunes Rooma riigi aladel domineerivaks usundiks juba 4.saj. Samas ei suutnud ristiusk paganlikku religiooni täiesti välja tõrjuda. Suure rahvasterände tulemusena Lääne-Rooma riigi aladele tunginud germaani
Ta asus soodsas paigas ida ja lääne vahel, siiditeel. Suhted olid tihedad mõlema poolega (Hiinas on leitud palju Sassaniidide münte). Hiina, Bütsants ja Sassaniidid olid tugevaimad riigid nende kaasajal; Hiinas oli võimul Tangi dünastia. Sassaniidid teenisid transiidist, maksud 10%, luksuskaupadelt aga lausa 1000%; kaubad liikusid ülesostmise teel. Hiinast tulid siid ja siiditooted; Indiast vürtsid, elevandiluud ja vääriskivid; Egiptusest tekstiil; Süüriast klaas ja väärisesemed. Sassaniidid ise tegelesid peamiselt riisikasvatuse ja siidi tootmisega . Sisse toodi viinamari, tattel, lina kanep ja puuvill. Sassaniidide aja lõpuks toodeti ise juba väga palju asju: siid, tekstiil, Pärsia vaibad, nahad, pärlid Pärsia lahest, metalli ja juveelitooted, vill; toiduainetest: vili, oliiviõli, dattlid, rosinad ja muu kuivatatu. Kaubanduse üle oli riiklik kontroll, soodustades samal ajal kaupade liikumist infrastruktuuri väljaehitamisega.
Kasutusele võeti : savinõud, siidiussid, pronks. Sõjaväelased kasutasid siidisärke – need olid tugevad, terved ning aitasid nooli paremini käsitleda, kui haavata saadi. Kõige efektiivsem oli kaupa transportida merd-mööda – suur hulk vähese kütusega. 9.3 India Harappa tsivilisatsioon & Aarialased Koriluse asendumine põlluharimisega pani aluse tsiviliseerumisele. Soe kliima ja niisked jõekaldad andsid hea võimaluse jääda paikseks. *mineraalid, elevandiluu (purihambad), väärisesemed. Aarialaste sisserännu müüt ``Hindu kastisüsteem´´ , kujunes välja 1500a enne meie aega. 1. Preestrid (brahmanid) 2. Kuningad, võitlejad, sõdurid (sahtriased) 3. Töölisklass (Aižade klass) 4. Must töö (Sudrad) +Kastivälised inimesed (baaria liigid), kellega ei sobi tegemist teha.. Sellega kujunes välja Hinduism, religioossed uskumused/süsteem. Religioon oli valitsejatele kasulik, neil oli niimoodi lihtsam rahvast kontrollida, kuna inimesed olid eelkõige lojaalsed oma kastile
Neto-tootemaksud 2 260,2 3,2 SKP TURUHINDADES 16 998,2 3,2 Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 8 567,3 4,5 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 3 339,0 4,0 Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta 236,5 3,0 institutsioonide lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemed 4 246,8 20,9 Varude muutus 449,6 .. SISEMAJANDUSE NÕUDLUS 16 839,2 7,6 Kaupade ja teenuste eksport 15 715,5 5,6 Kaupade ja teenuste import 15 631,4 9,1 Eesti Statistika 27 Rahandus Eesti 2012
olla. Heakskiidu ärateenimiseks viidi läbi rituaale, toodi ohvriande, sülitati kolm korda üle õla jne, aga nagu korralikule inimolendile kombeks, püüti kergemalt pääseda ja haldjaid üle kavaldada. Leiutati viise nende nägemiseks, nendelt nõu küsimiseks ja isegi nende püüdmiseks. Ka küsimustikule vastanud arvasid, et haldjatele toodi/tuuakse ohvriande (52%). Enamjaolt pakuti, et ohvriks võik olla midagi söödavat (mesi, marjad, piim, maiustused) või ilusat (lilled, väärisesemed) ning et ohverid toodi, et haldjailt midagi vastu saada, nende heakskiidu ärateenimiseks või loodeti saada näiteks sõjaõnne osaliseks(vt Lisa 2.9.). 6.1. Ohverdamisest ja ebausust Haldjatele toodi erinevaid ohvriande, ohver sõltus haldja tähtsusest inimeste igapäevaelus. Kui näiteks maja ehitama hakati ja taheti ära teenida maahaldja heakskiitu pandi nurgakivi alla hõberaha, aga karjamaale lehma lüpsma minnes tilgutati talle mõni tilk piima. Õue minnes või
Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Tegemist on teokraatliku riigiga. Araabia riigi laienemise põhjuseks oli põlluharimiseks ja karjakasvatuseks sobivamate territooriumite otsimine. Samuti loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest. Araabia riik koosnes erinevatest hõimudest, kes olid varasemalt olnud omavahel vaenujalal ning taheti suunata seda sõjakust väljapoole. Alade vallutamisest saadi ka sõjasaaki ning sõjameeste palgad maksti sama sõjasaagiga (maa, kariloomad, väärisesemed). Vallutatud aladelt hakati makse nõudma. Vallutamiste põhjuseks oli ka usk see kes on langenud sõjas usu levitamise nimel, pääseb otse paradiisi. Mõne aja pärast sai Araabia kalifaat nimeks Omajaadide kalifaat (valitsejate nime järgi; keskus - Damaskus). Pärast Omajaade said valitsejateks Abassiidid (Abassiidide kalifaat; keskus - Bagdad). Vesiir oli kaliifi esimene abiline (võrreldav peaministriga). Kalifaat oli jaotatud asevalitsuspiirkondadeks, mida valitsesid emiirid.
ta ei uuri ajalugu ja et väliste tunnuste järgi jagamine on primitiivne. H Schliemann. Oli kuulus juba 19. saj. Ühed peavad teda esimeseks arheoloogiks, teised aga arheoloogiliste muististe hävitajaks. 44 aastaselt läks ülikooli ja hakkas õppima keeli ja ajalugu, sest tahtis Troojat välja kaevata. Leidis Trooja Homeruse „Iliase“ abil. Ostis maa ära, et kaevata ja leidiski kaevamise teel. Pakkus, et see võib olla trooja kuues kiht. Suureks abiks olid sellest riigist leitud väärisesemed. Trooja puhul on talle ette heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna. Näitas, et muistsete kultuuride uurimine võib muutuda poliitiliseks. Oli veendunud natsionalist. Tema erihuvi oli sakslaste esivanemad. Üritas tõestada, et juba muinasajal olid kõige tähtsamad germaanlased
Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanilule. Kui see isik on leidjale teadmata , on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi nagu kalliskivid, pärlid või väärisesemed, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Mõnel peitvaral võib olla ajalooline, teaduslik, kunsti- või muu kultuuriväärtus. Niisugune peitvara kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. Sellise asja väljakaevamist peab lubama, kuid omanikule tuleb hüvitada tekitatud kahju. Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel. Kui keegi töötleb
tagamiseks arestitud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1- 1-78-14, p 25 ja 8. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-92-14, p 14.) Seega võib kriminaalasja lahendav kohus kohaldada küll konfiskeerimise asendamise 4 tagamiseks KrMS §-de 141 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms), kuid ta ei saa KarS § 84 alusel konkreetset eset isikult konfiskeerida või riigi kasuks "välja mõista". Just selliselt on aga kohtud käesolevas asjas toiminud. Konkreetsete esemetena TsÜS § 48 mõttes on käsitatavad nii Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemid kui ka I. Voori kahel pangakontol olevad rahasummad (ehk arvelduslepingutest tulenevad nõuded panga (kontopidaja) vastu vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1)
annaabi.ee 
