4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist.
4taktilise sisepõlemismootor Chris Anderson Mootori tööpõhimõte Tänapäeval suurem osa diiselmootoritega sõidu ja veoautodest varustatakse 4taktiliste kolbmootoritega, mille tööd kontrollitakse sisse ja väljalaskeklappidega. Iga töötsükkel koosneb 4 taktist, mille jooksul väntvõll teeb 2 täispööret. Töötaktid 1.Takt sisselasketakt 2.Takt survetakt 3.Takt töötakt 4.Takt väljalasketakt 1. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu . Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. 2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud
suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4. takt- väljalasketakt: väljalaskeklapp avaneb, ära põlenud gaasid väljuvad. Soojusmasina kasutegur- kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. =Akas Q1 =Q1-Q2* 100% Q1 Q1- soojendilt saadus soojushulk Q2- jahutile antud soojushulk Ideaalne soojusmasin
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele
Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4
G. Daimler ja W. Maybach ehitasid 1885.a. puuraamil, rihmaveoga kaherattalise sõiduki. See kohmakas sõiduriist oli üllatavalt omast ajast ees. Mootorratta klassikaline konstruktsioon oli leiutatud. Mootor pandi raami keskele, sõidukiirust valiti 2 käigu vahel, juhtrauaga sai sobivalt sõidusuunda muuta. Hiljem prooviti kõiksugu erinevaid lahendusi, mis ei viinud kuhugi. Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Informatsioon mootorrattast jõudis Eestisse Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller 1894.a. konstrueerisid esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Mootori mõisted Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
SISSEJUHATUS ERIALASSE Ees- ja KONTROLLTÖÖ NR. 1 perekonnanimi: Riho Rästas Autode üldehitus Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 06.10.2013 1. Millised sõidukid kuuluvad ÜRO Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsuse alusel sõidukite kategooriasse M ja millised kategooriasse N? Miks on vaja sõidukeid selliselt kategooriatesse jaotada? Vastus: M mootorsõidukid sõitjate veoks N mootorsõidukid veoste veoks Et oleks lihtsam paberite järgi sõidukite tüüpi tuvastada 2. Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: ...
tõmmates endaga kaasa plahvatava aine. Takti lõpus sisselaskeklapp sulgub. 2. takt survetakt kolb liigub ülemisse surnud seisundisse surudes plahvatava aine rõhu alla. 3. takt töötakt küünlast tuleb säde, mis paneb surve all oleva plahvatava vedeliku või gaasi plahvatama, kolb liigub alumise surnud seisundi poole. See on takt, kus muundatakse vedeliku või gaasi plahvatusest tekkinud energia mehaaniliseks energiaks. 4. takt väljalasketakt väljalaskeklapp avaneb vastavalt nukkvõlli asendile, kolb liigub ülemise surnud seisundi pole lükates plahvatuse tagajärjel tekkinud heitgaasid välja. Takti lõpus väljalaskeklapp sulgub. Mehaanilise energia rakendamine Silindris toimunud plahvatuse tagajärjel hakkab väntvõll pöörlema ning seda pöörlemist rakendatakse erinevate mehhanismide käitamiseks. Autode puhul kandub väntvõllist saadud energia üle
- Range ulatus - Vibration-free Vibratsioonivaba - Four-stroke engine neljataktiline mootor - Jet engine Reaktiivmootor - Rocket engine Raketimootor - Piston engine Kolbmootor - Intake stroke Sisselasketakt - Inlet valve Sisselaskeklapp - Compression stroke Survetakt - Spark säde - Combustion gases põlemisgaasid - To push Tõukama - Crankshaft Väntvõll - Exhaust stroke Väljalasketakt - To ransmit üle kandma - Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine - To turn backwards pöörlena tagurpidi - Gear stick käigukang - Reverse gear tagasikäik - Approximately ligikaudu, umbkaudu - Vaporised fuel aurustatud kütus - To inject sisse pritsima - Instantly koheselt,silmapilkselt - Auxiliary abi-, lisa- eel-
Termodünaamika alused Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata. Kasutab makroparameetreid ja termodünaamika aluseks on põhiseadused ehk printsiibid. Siseenergiaks nimetatakse aine molekulide kineetilise ja potsensiaalse energia summat. Siseenergiat saab muuta mehaanilise tööga või soojusülekandega. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojema keha siseenergia väheneb ja külmema kehal suureneb. Soojusülekanne kestab seni kuni temperatuurid on ühtlustunud. Soojusülekande liigid: konvektsioon- sü, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Soojusjuhtivus- sü, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulide liikumise tõttu, ilma et keha ümber paikneks. Soojuskiirgus- sü, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ...
MOOTOR KRISTJAN TEEARU MÕISTED · TAKT - KOLVI LIIKUMISE AJAL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE TOIMUVAID PROTSESSE NIMETATAKSE TAKTIKS. · SURNUD SEIS - KOLVI ÜLEMIST JA ALUMIST PIIRASENDIT, KUS KOLB MUUDAB OMA LIIKUMISE SUUNDA, NIMETATAKSE VASTAVALT ÜLEMISEKS JA ALUMISEKS SURNUD SEISUKS. · KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE ...
koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab soojendilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab jahutile soojushulga Q2) 14. Jahuti – võtab ära soojushulga Q2, mis eraldub kokkusurumisel, jahutiks on tavaliselt väliskeskkond 15. Soojendi - annab soojushulga Q1, mida kasutatakse gaasi paisumisel, tavaliselt küttesegu vms 16. 4 takti mootor – töötakt; väljalasketakt, sisselasketakt ja survetakt 17. Kasutegur – mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe 18. Termodünaamika II seadus – soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale 19. Entroopia – Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam entroopia. 20. Tagurpidi soojusmasin – vastupidine protsess soojusmasinale(soojusmasin võtab jahutilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab soojendile soojushulga
.................................................................................. 3 3. Operatsiooni projekteerimine..................................................................................................4 3.1 Ajanormid..........................................................................................................................4 4. Tehnilis-majandsulikud näitajad ja pingipargi arvutus...........................................................6 4.1 Väljalasketakt.................................................................................................................... 6 4.2 Tootmise tüüp....................................................................................................................6 4.3 Pingipargi arvutus..............................................................................................................7 5. Toote hinna kalkulatsioon.............................................................................
Suure-Jaani Gümnaasium Soojusmasinad. Otto-mootor ehk sisepõlemismootor Uurimus Jane Sassiad 10.klass Õpetaja: Rihet Aver Suure-Jaani 2016 1. Soojusmasinad ja energia muundumine Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad nin...
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites,...
Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades. Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega
Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. Takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat
levimiseks kõrgsurvetorus (helikiirusel). Süttimise viivitus aeg, mis kulub pihustuse järgselt diislikütuse aurustumiseks ning põlemisvõimelise segu moodustamiseks põlemiskambris. Konstantsete viivituste tõttu tuleb pöörlemiskiiruse kasvades pumbas efektiivtakti alustada varem sissepritsenurk. sissepritsenurk Efektiivtakti algus kõrgsurvepumbas Rõhulaine levimine, pihusti avanemine, sissepritse algus Kütus-õhk põlemissegu moodustumine, süttimine Põlemine, väljalasketakt Ajastusseade Süütehetke määramiseks piisab efektiivtakti alguse muutmisest. Ajastusseade erinevatel mootori pöörlemiskiirustel Elektrooniline rivipumbaga varustatud diiselmootori juhtsüsteem Eelised: Optimaalsem sissepritsekogus kogu mootori tööpiirkonnas Rohkem korrektsioonparameetreid (näit. kütuse tihedus temperatuur) Lisaseadmete lisamisvõimalus (püsikiirushoidja) Väiksem ruumivajadus Plunzerite efektiivkäigu määramine elektroonika abil
Segu on maksimaalselt kokkusurutud. Küünal annab silindrisse sädeme ning segu plahvatab, lükates silindri taas alla. Väljalasketakt: Kolb on silindri põhjas, silinder on täidetud põlemisel tekkinud kuumade gaasidega. Kolb liigub ülespoole, väljalaskeklapp avatakse ning kuumad gaasid juhitakse motorist välja. Need lihtsad tööpõhimõtted tagavad mitmeid võimalusi mootori võimsuse suurendamiseks. illustratsioon et sis vasakult võttes --> sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt Sisselastava õhu mahu suurendamine Mootori mahu suurendamine tagab jõu suurenemise. Kuna suurem ruumala mahutab rohkem õhku, saab põletada rohkem kütet. Mootori mahtu saab suurendada silindrite arvu tõstmise või silindri mahu suurendamisega. Üldiselt toob see kaasa suurema ja raskema mootori. Nii palju kui küttetarve asjasse puutub, ei ole taolisel variandil erilisi eeliseid. Mootori pöörete arvu tõstmine Teine võimalus mootir võimsuse tõstmiseks on selle kiiruse tõstmine
liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS!): Auruturbiini paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. (Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega.) Kiire auru juga suunatakse turbiini labadele ja rootor hakkab pöörlema. Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energia paisumise( töö
72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74. Four-stroke engine neljataktiline mootor 75. Jet engine Reaktiivmootor 76. Rocket engine Raketimootor 77. Piston engine Kolbmootor 78. Intake stroke Sisselasketakt 79. Inlet valve Sisselaskeklapp 80. Compression stroke Survetakt 81. Spark säde 82. Combustion gases põlemisgaasid 83. To push Tõukama 84. Crankshaft Väntvõll 85. Exhaust stroke Väljalasketakt 86. To transmit üle kandma 87. Gearbox käigukast 88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine 91. To turn backwards pöörlena tagurpidi 92. Gear stick käigukang 93. Reverse gear tagasikäik 94. Approximately ligikaudu, umbkaudu 95. Vaporised fuel aurustatud kütus 96. To inject sisse pritsima 97. Instantly koheselt,silmapilkselt 98
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.............................................................................................
Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhuga kokkupuutumise tõttu. · Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. · Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatakse tavaliselt käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Seejärel tagab mootori sujuva töö väntvõllile kinnitatud hooratas,
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur.
(silindris moodustavate põlemissaaduste) rõhu ja temperatuuri järsu tõusu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab rõhu tõusu segu põlemisel kõver cz. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub gaaside rõhu toimel ülemisest surnud seisust alumisse. Keps muudab kolvi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Niiviisi tehakse gaaside paisumisel kasulikku tööd. Gaaside rõhu muutumist töötaktil väljendab joonise 3 kõver zb. 4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid, millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku. Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br. 4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17. Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
lülitatakse hõõgküünlad vooluringi ja õhk kuumeneb käivitamise ajal kiiresti. Armatuurlaual oleva kontrolltule kustumine viitab sobivale käivitamishetkele. Neljataktilise diiselmootori töötsükkel Rõhk Temperatuur MPa (bar) °C 1. Sisselasketakt 0,09(0,9) 50...80 2. Survetakt 4...5( 40...50) 700...800 3. Töötakt 8...9( 80...90) ~ 2000 4. Väljalasketakt 0,11(1,1) 400...500 1.Sisselase- kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on lahti. Sisselasketorustikust siseneb puhas õhk. 2.Surve- kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Mõlemad klapid on kinni. Õhk surutakse kokku ja temperatuur tõuseb kuni 740...800 º C. 3.Töökäik- survetakti lõpus pritsitakse pihustist kõrgel rõhul silindrisse diislikütust, mis kõrge temperatuuri tõttu süttib
kaudu pöörab väntvõlli. See takt on põhitakt, sest paisuvad gaasid teevad kasulikku tööd. Töösegu süttimise hetkest alates gaaside rõhk silindris kiiresti tõuseb, seejärel aga, vastavalt kolvi allaliikumisele ja silindri mahu suurenemisele, hakkab vähenema. Põlemise lõpul ja paisumise alguses on rõhk 3 ... 4 Mpa temperatuuri juures 2000 ... 2200 kraadi ning alaneb paisumise lõpuks 0,35 ... 0,45 Mpa ni temperatuuril 1200 ... 1500 kraadi. Väljalasketakt väljalase. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ning avatud väljalaskeklapi 9 tõukab heitgaasid väljalasketorustikku 10 ning sealt edasi läbi summuti välisõhku. Väljalasketakti ajal ei õnnestu silindrit gaasidest täielikult tühjendada, vaid osa neist jääb silindrisse. Väljalasketakti lõpul on rõhk silindris 0,11 ... 0,12 MPa ja temperatuur 700 900 kraadi. Väljalasketakti lõppemise järel kordub mootoris töötsükkel vaadeldud
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid) 3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb.
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
