Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping.
majanduslik organisatsioon Preisimaa juhtImisel).ede. Saksa Liidu likvideerimine 1867-1870-71 Põhja-Saksa Liidu loomine. = 23 Põhja-Saksa riigist koosnenud föderaalriik, eesotsas Preisi kuningaga ja kantsleri Otto von Biskmarckiga (1862-90) on raudse kantsleri eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ,,raua ja vere poliitika" 1870-71 Saksa-Preisimaa sõda. Saksa Keisririik. Saksa keisririigi väljakuulutamine 18.jaanuar 1871. Preisimaa kaotas ja pidi loovutama Saksamaa Elssas-Letringi alad. Preisi kuningat Wilhelm I sai Saksa keiser. Euroopa poliitiline kaart 19.saj lõpuks 1. Saksamaa ühendamine Preisimaa poolt ja Saksa keisririgi väljakuulutamine 1871 2. Itaalia ühendamine (127-129 õpik), see toimus Sardiinia ehk Piamonte kuningriigi poolt: 1861 Itaalia kuningriigi väljakuulutamine, pealinnaks Torino
Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised. • Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, diktatuur. Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi Eesti iseseisvuse välja kuulutama enne, kui maa langeb Saksa okupatsiooni alla. • Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui sakslaste poolt vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada. • Maanõukogu vanemate kogu moodustas Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). Iseseisvusmanifest • 23
6. Sakslaste sõjaline edu- Kardeti Saksa okupatsiooniohtu ning teati, et venelastelt ei ole abi loota. See tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse, mis tuli viia maailmapoliitika areenile. 7. Loodi välissaatkond- Asuti ühendusse välisriikidega, tutvustati Eesti taotlusi Lääne- Euroopale 8. Moodustati Eesti Päästekomitee- Eesti Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms, eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. 9. Koostati Iseseisvusmanifest- Selles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 10. Loodi Ajutine Valitsus- Moodustus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, peaministriks sai Konstantin Päts. Ajutise Valitsuse ja Iseseisvusmanifesti loomisega oli Eesti Vabariik sündinud.
Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese välisdelegatsiooni tegevus Euroopas, milles anti teada peatselt tekkivast demokraatlikust väikeriigist Eesti Vabariigist. 5., 6., 7. slaid Päästekomitee liikmed: Päts, Konik, Vilms Maapäeva Vanemate Kogu nimetas ametisse 3- liikmelise Päästekomitee Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Jüri Vilmsi isikus. Nende ülesandeks sai õigel ajal ja õiges kohas iseseiseva riigi väljakuulutamine. 8. slaid väljakuulutamine See oluline sündmus sai teoks tänase Eesti Panga hoones, mida on jäädvustatud kaunil maalil. 9. slaid manifesti tekst " Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad
suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.1917 Eesti saab endale autonoomsed õigused 06.12.1917 Soome iseseisvaks kuulutamine 16.02.1918 Leedu iseseisvaks kuulutamine 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1918 Esimese maailmasõja lõpp 18.11.1918 Läti iseseisvaks kuulutamine 1918-1920 Vabadussõda 23.06.1919 Võnnu lahingu lõpp ; Tähistatakse võidupühana ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 02.02.1920 Tartu rahu allkirjastamine 1920 Eesti esimene põhiseadus 12.03.1934 K.Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 3. Nimeta 4 Eesti iseseisvumis eeldust, 3 sündmust iseseisvumise
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed,
palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus • Indiaanlased • Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid
pensionid ja abirahad. · Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. · Vabariigi Valitsus vastutab riigi kaitsevõime eest. Vabariigi President on Eesti riigipea ja kõrgem ametiisik riigis. Ta on eelkõige riigi tseremoniaalne esindaja. Vabariigi President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesannete hulka kuulub Riigikogu valimiste väljakuulutamine, ettepanekute tegemine õiguskantsleri, riigikontrolöri ja kaitseväe juhataja määramiseks ning Riigikogu poolt vastu võetud seaduste väljakuulutamine. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Presidendiks saab kandideerida vaid sünnilt Eesti Vabariigi kodanik, kes on valimiste ajaks vähemalt 40-aastane.
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Eesti 1918. aastal Vladislav Tsõpov Juhandaja: Janno Aksin Tallinn 2008 Sisukord: 1. Ajutine Valitsus. 2. Rahvusväeosade sünd. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. 4. Vabadussõja lõpp. 5. Minu arvamus. 1. Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse
peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 4. Kuninga kukutamine ja vangistamine kukutati kuningavõim, tänu millele sai võimalikuks vabariigi väljakuulutamine 5. Vabariigi väljakuulutamine kuningal ja tema pooldajatel enam riigis võimu ei ole. Miks ja millal said jakobiinid võimule, kelle vastu kasutati terrorit ja kui ulatuslik see oli? Nimeta terrori 2 põhjust? 1793 mai kuni juuni Zirodiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele. Hukati üle 50 000 inimese, enamik lihtrahva hulgast. Hukati ka kuninganna Marie Antoinette
Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond Iseseisvumine Maanõukogu otsused - 15. nov. 1917 kogunev Maanõukogu toompea lossi kus võetakse vastu järgmised otsused: - Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu - Ak kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas - Rahva seas toetus olemas, sest enamlaste lubadused ja teod hakkasid järjest rohkem erinema - Enamlased olid muutunud nõrgemaks, mis viitas nende peatsele lahkumisele Südmused Tallinnas - Päästekommitee kooseisus K. Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms iseseisvuse väljakuulutamine ja tegutsemine erakorralistes olukordades - Iseseisvusmanifest autorid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
Presidentide tööülesanded Eesti riigi esindamine välispoliitikas (kohtumised teiste riikide juhtidega). Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtmine ning välislepingute ratifitseerimiskirjade allkirjastamine. Peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Ministrite ning erinevate kõrgete ametiisikute (nt õiguskantsler, Eesti panga president) ametisse nimetamine. Õigus välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud seaduste väljakuulutamine, Riigikogu valimiste väljakuulutamine ja Riigikogu kokkukutsumine esimeseks istungjärguks. Võib otsustada riiklike teenetemärkide jagamisel või karistatutele armuandmisel.
.................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda ............................................................................................................................. 6 Kokkuvõte ........................................................................................................
b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine *I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: *30.märts 1917 Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov.1918 vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Eesti rahvusväeosade loomiseks. Sellises olukorras polnud ükskõik, kes võtab võimu - kas baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Maapäev otsustas novembris, et Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, mille kokkukutsumiseni oli kõrgeima võimu kandjaks Eesti Maapäev. See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga, kuid see polnud veel iseseisva riigi väljakuulutamine. Venemaale niisama vastu hakata polnud ka mõtet, sest oli ta ju ikkagi suur ja võimas võrreldes Eestiga. Asutava kogu valimised katkestati enamlaste poolt, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest midagi teada. Enamlased kuulutasid kogu aadli lindpriiks, arreteerisid mõne päevaga Eestis mitusada nimekat inimest, kes saadeti Siberisse. 1917. aasta sügisel tungisid Saksa väed Eesti saartele, millega kaasnes ka enamlaste populaarsuse tõus
Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide tunnustust. Võimuvaakumi idee. Välisdelegatsiooni mood. jaanuar 1918 18. veebr. algab Saksa armee üldpealetung 19. veebr. moodust. Erakorraliste volitustega Päästekomitee Päästekomitee Liikmed: Päts, Konik, Vilms Miks nemad? Iseseisvusmanifest: Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? 10
poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted: venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest eestile eesti riigi koosseisu kuulusid narvatagune ja petserimaa setumaa ühendati eestiga võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15. mil kuldrubla, tagastati kultuuromand 7. millal toimus: bermont-avalovi väeüksuste pealetung riiale 08.10.1919 eesti vabariigi väljakuulutamine 24.02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega, kurjelda seaduse sisu: baltisakslastelt võeti mõisad ära, riigistati, nende võim vähenes jagati maid vabadussõjas olnud talupoegadele, selle tõttu tuli murrang sõjas, motivatsioon 9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja? lääneriikidest saadud ralvastus, parem kui punaarmeel
EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev 93
Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub. 4) Passiivsed valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus. Valimiste etapid: 1) Väljakuulutamine kuulutab välja president. 2) Ettevalmistus tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms. 3) Valimiskampaania 4) Eelhääletus valimiste nädala (reeglina) kolmel esimesel päeval toimuvad eelvalimised. See pakub võimaluse hääletada inimestele kes on sisse kirjutatud ühte kohta, aga elavad teises. Samuti neile, kes ei taha valimiste päevani oodata. Samal ajal traditsioonilise hääletamisega toimuvad E-valimised. 2011 aasta
tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. · 21. veebruar koostati Iseseisvusmanifest. · 23. veebruar Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad enamlased Tallinnast põgenema. Eestimaa Päästekomitee Konstantin Konik Konstantin Päts Jüri Vilms Iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918:
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
riikliku sektori majandamist; arendab side- ja transpordivõrke Sotsiaalne heaolu ja kultuur: korraldab haridust ja meditsiini; tagab inimväärse elatustase; kaitseb elu- ja looduskeskkonda; maksab palka riigieelarveliste töötajatele, pensioneid ja abiraha. Välissuhetes: korraldab suhtlemist teiste riikidega, tagab riigi välise julgeoleku 2.3 Järjesta järgnevad protseduurid 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2. President nimetab peaministrikandidaadi 3. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 4. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise 5. President nimetab valitsuse ametisse 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande 2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused? Üheparteiline valitsus: + valitsuse pikem eluiga + otsused võetakse kiiremini vastu - pole tagatud pluralism (arvamuste ja mõtete paljusus Mitmeparteiline valitsus:
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul-
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23
Gruusia Tutvustus Kogupindala 69 700 km2 Asub TagaKaukaasias Pealinn Thbilis Rahaühik lari 1918 26.mai vabariigi väljakuulutamine Rahvas ja keel Rahvaarv (2013) 4 555 911 inimest Naisi rohkem Elavad Grusiinid, Aserid, Armeenlased, Venelased ja muud Gruusia keel, räägitakse ka Vene, Armeenia, Aserbaidzaani ja muid keeli Usuliselt 65% gruusia ortdokse, 11% islameid, 10 % vene ordtokse, 8% armeenia apostlikke ja 6% muud Ajalugu Esimesed gruusias 1,85 milj a tagasi 1085 Gruusia kirik Vene õigeusu kirikuks 1924 Augustimäss iseseisvuse taastamine
diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3) - Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3) Iseseisev poliitiline funktsioon • Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107) - Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu,
Ajaloo KT küsimused Eesti Vabariik 1917-1940 1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3
riik sõjas erapooletuks •kardeti enamlaste võimuhaaramist 4.3Maapäeva otsus kõrgemaist võimust 15. november 1917 jõuti vastu võtta otsus kõrgemaist võimust. Maapäev kuulutas enda kõrgemaiks seaduslikuks võimnuks, kellel ainuõigus määrata eesti saatust. Jätkas salaja tegutsemist mp vanematekogu. Eesmärk- Eesti riigi väljakuultamine ja vabaneda enamlaste võimust 4.4Ev väljakuulutamine- 24.02 eesti vabariii väljakuulutamine tallinnas Pk poolt, Pk jõudis vastuvõtta 5 päeva käsu: ev kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks, lootuses, et sasksa väed ei tungi eestisse, moodustati ajutine valitsus, mille esimees K. Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska 4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki,
Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7
Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee(Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle
Prantsuse revolutsioon - kronoloogia 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3
Edasisesks tegevuseks anti volitused Maapäeva vanematekogule. Kohe seejärel aeti Maapäev enamlaste poolt füüsilise jõu abil laiali. Deklaratsiooni initsiaator Jaan Tõnisson saadeti maalt välja ja ta asus loodud Eesti välisvälisdelegatsiooni juhina tegema selgitustööd Eesti iseseisvusele tunnustuse hankimiseks. Jõulu paiku otsustas Maanõukogu, et kui Saksamaa okupeerib Eesti, kuulutatakse välja iseseisvus, millega Eesti küsimusest saab rahvusvaheline probleem. 1.4 Iseseisvuse väljakuulutamine Kaua oodatud ja kardetud sakslaste pealetung algas 18. veebruaril 1918. Juba kevadel olid eestlased saanud Venemaa sõjaministrilt Kerenskilt nõusoleku rahvusliku väeosa, ühe eesti polgu, moodustamiseks Vene armees. Päästekomitee asus rünnakut tagasi hoidma, vaid taganevate venelaste järel tekkis Eestis sõjaline vaakum. See asjaolu kiirendas iseseisvuse väljakuulutamist. Pidulik iseseisvuse väljakuulutamine toimus 23. veebruari õhtul Pärnus Endla teatri
Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodustatakse ka sellel juhul, kui peamin astub tagasi v avaldatakse umbusaldust ja see läheb läbi
Eesti iseseisvumise olulisus Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Manifest on avaldatud Riigi Teatajas nr. 1. Selle manifestiga määrati Eesti Ajutise Valitsuse juhtmõtted, mille järgi nad toimima pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3
1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid uue keisri Wilhelm II’ga 1890 Otto von Bismarcki erru saatmine Sai hüüdnimeks „raudne kantsler“ Välispoliitika Peale errusaatmist jälgis pidevalt välispoliitikat Bismarck ei usaldanud Suurbritanniat ning ta vihkas Prantsusmaad
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti omariikluse saavutamine Refetaat Merilin Peensalu 12d klass Juhendaja: K. Kaplinski Tallinn 2012 SISUKORD Demokraatliku Venemaa autonoomse osana..................................3 Iseseisvuse väljakuulutamine..........................................................3 Vabadussõda...................................................................................4 2 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma
Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit./Seadusi algatada on õigus Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, üksikliikmetel, valitsusel. Seaduseelnõu läbib Riigikogus 3 lugemist. Nendel istungitel tutvuvad saadikud eelnõuga ja teevad parandusettepanekuid. Pärast lõpphääletusel vastuvõtmist toimub 14päeva jooksul seaduse väljakuulutamine presidendi poolt.Väljakuulutatud seadus avaldatakse Riigi Teatajas.
Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" kunstiühing. Novembris korraldasid Eesti kunstnikud Tallinnas kunsti näituse, kus oli A. Laikmaa, A. Jansen, A. Adamson ja veel teiste teoseid. 1920-1930 1920 aasta majanduskriis mõjutas ka
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku ...
· Jagunevad parlamendirühmadesse fraktsioonidesse - ühe erakonna Riigikogu liikmete grupp. · Riigikogu juhatus: * Juhib istungeid * 3-liikmeline * Ene Ergmaa - esispiiker (IRL) * Keit Pentus 1. aseesimees (Reform) * Jüri Ratas 2. aseesimees(Kesk) 3 peamist ülesannet: · Seaduseelnõu algatamine · Seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine · Seaduseelnõu väljakuulutamine Ülesanded: * Põhiseadus IV ptk §65 Riigikogu valimine: Riik jaotub ringkondadeks: 2007 12 ringkonda Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel)
sõelumine parim idee, millele abiks tõmmatakse joon alla ning grupiesindaja riputab ideedepaberi seinale. 2 min- Kokkuvõte Suuline Parima idee Liis ja Katri hääletamine ühiselt ning selle väljakuulutamine ja lõppsõna. 35 min Ajurünnak Parima idee leidmine Kogu grupp
Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform 28 JUUNI uus põhiseadus Sept Riigikogu valimised (peam. M. Laar pres. L. Meri) 1994 31
Meriliis Taimela 11b EV loomine, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruaril 1918 oli kiirete aegade alguspunkt. Peale seda kuupäeva toimus palju tähtsaid sündmusi väga tihedalt. Äsja moodustatud ajutine valitsus pandi proovile juba järgmine päev, kui Tallinnasse saabusid Saksa väed. Saksa okupatsioon kestis küll väga lühikest aega, kuid selle lühikese 9 kuu jooksul saadeti laiali eesti rahvusväeosad, tunnustamata jäänud ajutine valitsus ning vangistati mõjukaid ja olulisi riigitegelasi
Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru Mahatma Gandhi (1869-1948) Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n)
Eestis. Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev ,,Estonias" otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada. 1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse) Iseseisvuse väljakuulutamine 19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik 23.veebr 1918 pärnus ,,manifest kõigile eestimaa rahvastele" 24 veebr 1918kuulutati välja eesti demokraatlik vabariik, teatati erapooletust vene-saksa sõjas, moodustati eesti ajutine valitsus(eesotsas Päts) Kõikjal eesti mandriosas jõudis Omakaitse enne saksa üksuste saabumist võimu oma kätte saada ja sinimustvalged lipud heisata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
