Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid.
köidikute jäänused · vetikaid, seenehüüfe ja samblaid · Vesikirbulisi, putukavastseid, vesilestalisi jms · sammalt, pehmeid taimelehti ja nende poolkõdunenud osi, vetikaid, seenehüüfe, väikseid loomi. Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levides väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal. Lapihaigus
Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. II Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19
On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel
__________________________________________________________________________ Keldrikakand elab jõgedes ja järvedes.___________________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle jõevähki ja taskukrabi. Jõevähk Taskukrabi Elupaik Kehaosad Suurus 7. Mis tähtsus on pisivähkidel looduses? Kuidas on nad kasulikud inimesele? 1. 2. 8. Mis on vähikatk ja kuidas saab inimene selle levikut vältida? 9. Koosta neljalüliline toiduahel, mille üheks lüliks on jõevähk. B 1. Nimeta kolm lülijalgsete tähtsamat rühma. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähil koosnevadlülidest a) keha ja jäsemed. b) ainult jäsemed. c) keha, jäsemed ja kõik kehajätked. 2. Vähid hingavad a) lõpustega. b) kopsudega. c) kogu keha pinnaga. 3. Vähi peas on a) kaks lihtsilma. b) kaks liitsilma. c) kaks liitsilma ja tundlad.
Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. 4.1 Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19
........................................................................................... 7 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd..........................................................................7 7.2 Reostus........................................................................................................................ 8 7.3 Haigused ja parasiidid..................................................................................................8 7.3.1 Vähikatk.................................................................................................................8 7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi................................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid..............................................................................................................
Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus. Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid. Järvekülg (1958) järgi on Eesti oludes suur patogeensus lapihaigusel ja see tekitab vähimajandusele suurt kahju
Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened
Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine. Vähkide püügiks on kehtestatud alammõõt (10 cm). Vähi arvukust vähendab vähikatk (seenparasiit). Ämblikud Ristämblik - keha katab kitiinkest, pearindmik on suurema tagakehaga ühendatud peenikese varrekese abil. Suu lähedal paiknevad lõugkobijad. Lõugtundlate tipus on küünis, selle tipul avaneb mürginäärme juha. Neil on 8 lülilist jäset, mille käpalülid on varustatud sugaküünistega (vajalik võrgu kudumiseks). Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse:
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel.
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati
.............10 Happelisus ja aluselisus............................................10 Alumiinium ja raud............................................. ...10 Kaltsium..............................................................10 Mürgised ained......................................................11 2. Vähi parasiidid ja haigused......................................................12 Vähikatk..............................................................12 Teised vähil esinevad seennakkused ja haigused...............13 Lapihaigus............................................................13 Vees esinevad hallitusseened......................................13 Psorospermium haeckeli...........................................13 Portselanhaigus...................................
suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga · Püsiv isolaat annab aluse uute isendite tekkeks, mis tagab uue liigi kujunemise LIIK ja LIIGI PÜSIVUS Liigi kriteeriumid: 1) Morfoloogiline- liigi moodustavad sarnase sise- ja välisehitusega isendid.
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati
· Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. · Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. · Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Jõevähk · Meie kohalik delikatess on homaari talupoeglik noorem vend. · Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas. · Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. · Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. · Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elusuvel toituvad nad peaasjalikult plankteritest. · Jõevähk (eriti tema liha) on hinnatud kulinaariatoode. · Enamik magusat liha paikneb sabas ja sõrgades.
2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19
2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19
õitsengute korral on kaasnenud kalade hulgihukk. Peale kalade on andmeid ka signaalvähkide hulgisuremise kohta sinivetikate vohangu ajal. Kuna muud tegurid, nagu hapnikusisalduse kõikumine ja suur ammoniaagi kontsentratsioon, olid vähkide jaoks lubatud tasemel, siis ilmselt võis põhjuseks olla sinivetikate toodetud maksamürgid. Eestis arvatakse olevat jõevähi peamine ohutegur vähikatk. Paraku on seda väga vähestel juhtudel suudetud tõestada. Nii mõnigi huku juhtum on järvedes leidnud aset samal ajal kui sinivetikate vohangud (nt. Nõuni, Kuningvere). Seega ei saa ka sinivetikate mürkide mõju huku ajendina välistada. Kirjanduses leidub viiteid selle kohta, et mürgistuse on tinginud veeõitsengu ajal püütud kala söömine. Seda on seostatud nn. Haffi haigusega, mis avaldub lihasnõrkuse ja ägeda neerupuudulikkusena
Eesmärk on saavutada võimalikult kiire kasv ja väike suremus. Vähikasvatus toimub siseruumides ja kõrge tiheduse juures ja kontrollitud tingumustes ja seda iseloomustavad: mitmel eri korrustel paiknevad kasvatusüksused, vee korduvkasutus, vähid on ühekaupa oma puurides või sektsioonis. 17. Vähikasvatuse probleemid – võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Võõra liigi spermaga mari pole arenemisvõimeline. Haigused: vähikatk on seene poolt põhjustatud seenhaigus ja tapab kõik Euroopa vähiliigid. Levib vee, püügivahendite ja haigete väkide kaudu. Lapihaigus, vees esinevad hallitusseened, portselanhaigus, bakterid, viirused, väliskestal elavad loomad. Toodangu mahtu pidurdab Eesti lühike suvi. Tootmine on kulukas. 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. Noorkalu kasvatatakse selleks, et asustada neid looduslikesse veekogudesse kas haruldaste, ohustatud
Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael,
Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (?), mis on muutunud väga väikesteks. Munasseente eosed vajavad idanemiseks niiskust, vett. Suguline protsess seisneb sporangiumite (?) ühinemisega. Munasseente hulka kuuluvad vesihallikulaadsete selts, nad on veeorganismide parasiidid, nagu vähikatk. Samuti kuuluvad nende alla sääsevesihallik. Teine munasseente selts on ebajahukastelaadsed, sinna kuuluvad näiteks ka kartulilehemädanik. Stramenofiilide hulka kuuluvad veel vähelimasseened ja esiviburseened. Seeneriiki (kitsas mõistes) kuuluvad n.-ö tõelised seened. Hk Viburseened (tagaviburseened) - 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk)
Tiigid lastakse kuivaks ja desinfitseeritakse kustutamata lubjaga (5060 ts/ha). Inventari desinfitseeritakse kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000) või 2%ses Virkon Si lahuses kahe tunni vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast majandist ning kui aasta jooksul ei teki neil haigustunnuseid, vabastatakse majand kitsendustest. Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. 3)Vähikatk Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda
zoosporangiumid (sek. zoospoorid). Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. 9) Hõimkond: Munasseened Riik: esiviburlased seotud veekeskkonnaga, u700 liiki Hulgatuumsest vaheseinteta seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD: Tekkinud ja elanud vees peaaegu muutumatutena terveid aegkondi. Üherakulised koloniaalsed on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest. Klorofülli sisaldavad autotroofsed taimelaadsed ja värvusetud heterotroofsed loomalaadsed organismid. Vetikate toitumine:
nende sugutupaljunemise eostele on iseloomulikud Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate, kahe viburiga (neist üks alati virvevibur) varustatud zoospooridega, kõrgematel esindajatel maismaatingimustes "koniididena" funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride tekkega või ilma). [PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on viljakeha (kandseened on nt kukeseen ja puravik), aga munasseened on kui oled kuskil näind mõnel taime lehel hallikat kihti peal nagu vatt või tolm.. Noh see peaks andma ülevaate, mis asjad need on.. Netist ei leia kah just eriti vastuseid.. vähe on materjale.. 33. Meioosi peamised astmed inimesel toiduahel vetikas-vesikirp-ahven-haug
Selts Kirpvähilised Amphipoda Selts Kümnejalalised Decapoda Areaal Jõevähi areaal on valdavalt Euroopa: Prantsusmaalt läbi Kesk-Euroopa Balkani poolsaareni, põhjast kuni Suurbritanniani saarteni jaSkandinaaviani, ida pool Baltimaades ja Valgevenes ning mõnedes Venemaa Euroopa-osa veekogudes. Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas. Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. Aastal 2006 identifitseeriti ka seal esimesed vähikatkujuhud . Elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid, nagu ojad, jõed ja järved. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalaineterikastes veekogudes. Vähikasvatus Vähikasvatus on levinud eriti Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Sõltuvalt kasutatava veekogu ja asustustiheduse suurusest räägitakse ekstensiivsest, poolintensiivsest ja intensiivsest vähikasvatusest. Neist efektiivseim
kinnituvad tihti kividele. Nt: harilik põisadru, lehtadru. • Vaguvibursed (vaguviburvetikad) - Vaguviburlastega seostuvad massiivsed vetikaõitsengud, mis sageli on mürgised, ohustades toiduahela kaudu nii mereloomi kui inimest. • Limakud (limaseened) - ainuraksed. Nt: puugipask (kollane pask looduses), hundipiim ehk kratisitt (väikesed valkjad munakesed puudel metsas) • Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt marjapõõsastel), kartuli lehemädanik (kartuli taimel) • Algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad
(,,portselanvalgeks", sellest ka haiguse nimetus), normis on vähi lihased poolläbipaistvad. Tugeva invasiooni korral on lihaste valgeks muutumine märgatav isegi elavatel vähidel läbi kooriku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja haigusetekitaja spooride leidumise põhjal. Nakatumine toimub liigikaaslaste söömise kaudu. Massilise haiguspuhangu ärahoidmiseks soovitatakse vähkide tugevdatud väljapüüki veekogust, kus telohanioosi juhtumeid on märgatud. Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid
annaabi.ee 
