Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vundamendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teljel, normatiivne, kasuskoormus, talla, kandevõime, omakaal, taldmik, taldmiku, armatuur, lumekoormus, 6400, koormatud, omakaalu, vajum, möll, armatuuri, betoon, omakaalukoormus, laiuse, välissein, osavarutegur, sisesein, telgede, peenliiv, mahukaal, põikarmatuur, pikemalt, siseseina, põikarmatuuri, 2600, seintele, kombinatsioonitegur, jääva.........6 1.3.5Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5)..........................................................................................7 1.3.6Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6)..........................................................................................7 2ESIALGNE VUNDAMENDI TÜÜBI JA RAJAMISSÜGAVUSE VALIK..........................................8 3VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS.........................................................................8 3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)................................................................................................8 3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)................................................................................................9 3.3 Teljel D vahemikus 1-5 (TÜÜP 3)..............................................................................................10 3.4 Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4).............................................................
vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m² arvutuslik paindemoment (meetrise riba kohta) 2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m a -a = = = 5,36 11 11 m 2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m b-b = = = 4,21 14 14 m
N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel.....................................................................
Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod
EPN-ENV 1 koosseis (1) EPN 1 koosseis on kavandatud põhimõtteliselt samasugusena nagu Eurogode 1-l. Kuna viimase kõik osad ei ole veel valminud, ei ole välistatud ka muudatused EPN 1 lõplikus koosseisus. (2) EPN 1 esialgselt kavandatud koosseis on järgmine: - osa 1: Projekteerimise alused - osa 2: Hoonete konstruktsioonide koormused: - 2.1: Sissejuhatus - 2.3: Omakaalukoormused - 2.4: Kasuskoormused - 2.5: Lumekoormus - 2.6: Tuulekoormus - 2.7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse,
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maapind on pisut madalamal kui laopõrand. Katusekandja kõrguseks võtan umbes m. Roovide konstruktsiooniks esialgselt võtame katuseroovtalad IPE 240+plekk=0,3m. Hoone kõrgus on 10,2 m. Joonis . Arvutusskeem raami tasandil 2 2 HOONELE MÕJUVAD KOORMUSED 2.1 Lumekoormus Olgu valitud hoone asukohale (Tartu) vastav lumekoormuse normsuurus maapinnal: Vastavalt EPN-ENV 1.2.5 Projekteerimisealused. Koormused, osa 2.5 Lumekoormus tabelile 1 kui katuse kalde nurk on 0300, siis kujuteguriks . Katusekaldele 0° puhul saame normatiivseks lumekoormuseks katusel 2.2 Tuulekoormus Tuulekiiruse baasväärtuste valimine: tuulebaaskiirus on . Õhutihedus sõltub absoluutsest kõrgusest, õhutemperatuurist ja rõhu piirkonnas tugeva tuule korral
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
......................................................... 47 LISA. JOONISED.................................................................................... 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0.97kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal
.................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................ 11 Lisa ..................................................................................................................... 12 1. Projekteerimise objekt ja lähted Ülesandeks on projekteerida seinariiuli konsoolid pikkusega 1500 mm. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Riiuli kandevõime on 200 kg ja talade vahekaugus 3000 mm. 2. Vaheplaadi arvutus Plaadil tekkiv maksimaalne paindemoment leiame tingimusest, et koormus 200 kg on ühtlaselt jagatav plaadi pinnal. Seega plaadile mõjuv jõud loeme samuti ühtlaselt jagatuks plaadi pinnal mg ning jõu intensiivsust võib leida võrrandist q = [1]. Lihtsustades arvutamist koondame
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 5.4.1 Postide p~ oikarmatuuri valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 6 Vundamendi arvutus 30 6.1 Koormused vundamendile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.2 Vundamendi talla m~ o~ otmete m¨a¨aramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.3 Vundamendi k~ orguse m¨a¨ aramine l¨abisurumisarvutusest . . . . . . . . . . . . . . 30 1 6.4 P~oikarmatuurita postvundamendi l¨abisurumiskandev~oime . . . . . . . . . . . . . 31 6.5 Vundamendi k~ orguse m¨a¨
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes
enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - vaivundamendid; - tugi- ja suhteliselt õhuke ja sügavamal asub praktiliselt · s2 - roomest põhjustatud vajum sulundseinad; - süvendid pinnases; - sillasambad; kokkusurumatu kaljupinnas. - vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid
6. PLOKI TELJE ARVUTUS Kuna polüspast on nelja koormus haruga, siis plokirataste telje arvutuseks on valitud nelja haruga arvutusskeem [1, lk. 28, joonis 41] 6.1. Plokiratta telje arvutusliku pikkuse lo leidmine Tööploki telje pikkus leitakse järgmise valemiga (6.16) (6.16) kus l0 on plokkide telje pikkus m; i plokirataste arv teljel (i = 2); lc1 plokiratta rummu pikkus (lc = 0,07 m [1, lk. 19, tabel 20]) m; 1 plokirataste kattepleki paksus m; 2 ribaterasest raami paksus m; 21 + 2 valime konstruktiivselt ette (21 + 2 = 0,04 m [1, lk. 28]). 6.2. Plokirata teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi Mp leidmine Plokiratta teljele mõjuv paindemoment kahe ploki korral on leitud valemiga (6.17) Mp l0 ( Q + G) - lc
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keevisliited A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesanne : Projekteerida teabetahvli aluspost. Arvutada posti ja alusplaadi keevitusühendus. Konstruktsiooni kõrgus l = 7,0 m Tahvli kõrgus h = 2,0 m Tahvli laius b = 3,0 m Tahvli mass mT = 550 kg Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 kus qref keskm
.......................15 8. Liistu arvutus...................................................................................................15 9. Trumli arvutus................................................................................................. 17 Lisa1 .......................................................................................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
3.4. Ehitiste tehnilised näitajad ........................................................................................... 19 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID...................................................................................... 20 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused [5] ...................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .............................................................................................. 21 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] .............................. 21 4.2. Hoone kandeskelett ..................................................................................................... 21 4.2.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1
Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s ) . Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi);
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL · koormuse vähenedes paindedeformatsioonid vähenevad või kaovad täielikult kui koormus kaob (elastsus). · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (pea- Puhas paine = tasandites); varda tööseisund, · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; kus: · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.3. Sisejõud paindel 6.3.1. Paindemoment Sirgele vardale on rakendatud painutav põikkoormus F (Joon. 6.4): · põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub (tekivad paindedeformatsioonid, tekivad ka nihkedeformatsioonid, kuid neid analüüsitakse eraldi);
- avariiolukord: olukord, millega kaasnevad erandlikud tingimused konstruktsioonidele, näi- teks tulekahju, plahvatus kokkupõrge või kohalik vigastus, - hooldamine: tegevuste kogum konstruktsiooni kasutusea kestel konstruktsiooni kasutus- omaduste ja toimivuse säilitamiseks, - kandepiirseisund: seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Selle määrab tavaliselt konstruktsiooni või selle osa suurim kandevõime, - kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõde- takse enamasti jõu või momendiühikutes, näiteks paindekandevõime, nõtkekandevõime jne, - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suu- teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kritee- riumidele, - koormusjuhtum (ingl k load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
................................ 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 6. LIITED................................................................................................................................................. 35 6.1 Põiksuunas koormatud liidete kandevõime .................................................................................... 41 6.1.1 Puit-puiduga ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga ühendused ....................................................... 42 6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 6.2 Naelliited ..............................................................................................................................
kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2%) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahaprusläve. Tabel 2.5. Tavaehitusterased (EN10025) Margitähis Koostis %, max Omadused min
Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu. Efektiivparameetrid määratakse lõikekatsega või kolmetelgsel survel tingimustes, kus veel on vaba väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida.
TTÜ Tartu Kolledz Säästva tehnoloogia õppetool Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandm
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi k
annaabi.ee 
