SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat
Vulkaanid Sisukord Etna Vulkaan Hekla Vulkaan 1.0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid
Järvamaa kutsehariduskeskus Geograafia Vulkaan Etna Juhendaja: Reet Meerits Gerda Eesmäe KM22 Särevere 2010 Etna vulkaan Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
TURBA KOOL Säde Pintman Etna vulkaan Referaat Turba Kool 2017 ETNA on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30
ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud
November 2010 Koostanud Argo Kägi Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400
Kõik kommentaarid