Tegevvulkaanid ja nendega seotud ohud Euroopas (0)

Tegevvulkaanid  ja nendega seotud ohud Euroopas
Vulkaanid  ei  paikne  kõikjal.  Maakoor  on  jaotunud    suuremateks  ja   
väiksemateks  laamadeks , mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi laamade 
Vesuuv
vahel  pole,  mistõttu  nad  pidevalt  omavahel  hõõrduvad  ja  kokku 
põrkavad. 
Laamade 
kokkupõrkel 
tekib 
vulkaaniline  
aktiivsus.Tegevvulkaan on 
praegu tegutsev või ajaloolisel 
Vesuuv 
on ainus 
tegevvulkaan 
ajal tegutsenud  vulkaan ,  mis  tõenäoliselt  tegutseb  ka  tulevikus. 
Euroopa 
mandriosas 
Itaalias. 
Euroopas k.a.Islandil on mitmeid tegevvulkaane.
Vesuuvi kõrgus on 1281 meetrit. 
Vulkaani kõige 
kuulsam 
purse toimus 24.augustil  79  pkr. 
Vulkaani  purse  mattis   tuha  alla 
Pompei  ja  Stabiae,  mudavoolu  alla 
Herculaneumi linnaPärast  seda  on 
vulkaan   pursanud   umbes  kolmel 
tosinal  korral,  viimati 1944.  Kuigi 
Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest 
purskest  saadik  vaid  auru  ja  suitsu 
tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt 
üheks  maailma  kõige  ohtlikumaks 
vulkaaniks.  Kuna  inimesed  ajaloost 
õppust  ei  võtnud,  võivad  Vesuuvi 
aktiveerumisel  olla  väga  trastilised 
tagajärjed
Etna
Etna
• Etna on Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane 
maailmas Vulkaani kõrgus on 3326 meetrit, see kõigub tegevuse 
käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Viimasel 
kümnendil on Etna pidev aktiivsus inimesed valvsana  hoidnud . Ööl 
vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja 
purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda 
mäekülge  Valle  del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad 
laavaplahvatused, mis  paiskavad  kraatrist välja hõõguvat ainet.
• Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud 
aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009.
• 3. jaanuaril paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 
paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas 
voolama ka laavat.
• Seni viimane vulkaanipurse  leidis aset 2018 detsembri jõuludel, kui 
Etna paiskas õhku suure tuhapilve, mille tõttu tuli lennuliiklus  Catania  
lennujaamas sulgeda. Viimane aktiivsus enne seda oli 3. detsembril 
2015.
Stromboli
•Stromboli  asub  Sitsiilias  põhjarannikul,  samanimelisel 
saarel  Türreeni  meres.  Viimased  2000  aastat  on 
Stromboli  olnud  pidevalt  aktiivne.  Strombolile  on 
iseäralikud  tema  väikesed,  plahvatuslikud   pursked   iga 
20-30  minuti  järel,  mille  järgi  on  sellised  plahvatused 
saanud nime “Strombolilikud pursked”.
•Hiljutised  laavapursked  on  toimunud  detsembris  2002, 
2003 juuli, 2007 märts, 2014 august-oktoober. 
•Suuremat  kahju  tekitas  2002  aasta  purske  ajal  merre 
kukkunud  mäekamakas,  tekitades   hiidlaine ,  mis 
purustas rannaäärseid elamuid.
Eyjafjallajökull
Islandi  liustik,  mille  all  olev  vulkaan  muutus  aktiivseks  aastal  2010,  ja   purskas   20.  märtsil. 
Selle 
vulkaani 
14. 
aprillil  
2010 
alanud purskest 
õhku paiskunud tuhk  põhjustas 
lennuliikluse  seisaku  suures osas Euroopas 15.–21.  aprillini  2010.
Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta.
Sellest varasem purse leidis aset aastal 1621.
Hekla
Islandi  lõunaosas  paiknev  Hekla 
vulkaan  on  Islandi  kõige  aktiivsem 
vulkaan,  mis  viimase  1000  aasta 
jooksul  on  pursanud  23  korral. 
Viimasel  korral,  2000  aastal  paiskas 
Hekla  plahvatus  õhku 12km kõrgusele 
gaasist, tuhast ja veest koosneva suure 
pilve. Tugevaim purse toimus 1947a.
Mitte vähem tähtsad vulkaanid, mis on aktiivsed 
olnud küll kaugemas minevikus, kui eelmainitud, 
kuid siiski olulised välja tuua: 
Askja ( Island )- viimane vulkaanipurse 1961.
Laki (Island)-viimane purse 1784a. Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo 
suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, 
mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik 
Islandi elanikest
Eldfell (Island)- viimati aktiivne 1973a.
Katla(Island)-viimati aktiivne 1918a.
Surtsey (Island)-viimati aktiivne 1967a.
Cumbre Vieja ( Kanaarid )- viimane aktiivsus 1971a.
El Hierro (Kanaarid, veealune vulkaan)- viimati aktiivne 2011a.
Vulkaanidega kaasnevad ohud!
Vulkaanidel, nagu ka kõikidel teistel loodusnähtustel on ohud ja tagajärjed. Õnneks on tänapäeva arenenud 
tehnikaga vulkaani purskeid võimalik küllaltki täpselt ette ennustada, siiski vahel loodus üllatab. Vulkaanide 
tagajärjel  kaotatud  inimelud on samas suurusjärgus maavärinaohvrite arvuga. Vulkaanilistel aladel on maa 
väga viljakas ning vaatamata ohule, hoiavad elanikud vulkaanide lähedusse. Peamised vulkaanidega seotud 
ohud  on  laavavoolud,  vulkaaniline  tuhk,  lõõmpilved,  lahaarid,   maalihked ,  vulkaaniline  gaas,  tsunamid  ja 
kliimamuutus.  Nende  tagajärgedeks  võivad  olla  materiaalne  kahju  hävitatud  hoonete,  infrastruktuuri  ja 
põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik,  uppumine , lämbumine jne.
•  Laavavoolud kujutavad väiksemat ohtu inimelule kuid  peamine oht on inimeste varale
• Vulkaaniline  tuhk  tavaliselt  ei  tapa  inimesi,  kuid  on  suur  oht  lennuliiklusele  ning  ebameeldivusi 
põhjustav, suur majanduslik kahju
• Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi, mis koosneb tulikuuma gaasi (kuni 1000 
°C)  ja  tefra   segust ,  mis  kiirusega  kuni  700  km/h  vulkaani  nõlva  mööda  alla  kihutab  oma  teel  kõike 
hävitades.
• Lahaarid  (mudalaviinid)  liiguvad  mööda  vulkaani  nõlvu  pühkides  kõik  oma  teelt  ning  mattes  isegi 
külasi enda alla.
• Vulkaanilised  gaasid  võivad  tappa  otseselt,  põhjustades  lämbumise,  õhust  raskema  ja  seetõttu  maad 
mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka  kaudselt , happevihmade näol. 
• Maalihked 
• Kliimamuutus-Tuhk atmosfääris takistab päikesekiirguse jõudmist maale
• Vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud tsunami võib külvata suuremat kahju kui vulkaan ise
Kasutatud materjalid:
•  https://www.volcanocafe.org/volcanoes-of-europe/
•  https://www.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=f8ce
087229a645f393e887f68aa29e93
•  https://sciencestruck.com/active-volcanoes-in-europe
•  https://www.eh-resources.org/volcanic-eruptions-and-european-hist
ory/
•  https://sciencing.com/signs-volcano-erupting-4794126.html
•  https://www.nbcnews.com/mach/science/how-volcano-voiceprints-c
ould-help- predict -eruptions-ncna892441
•  https://et.wikipedia.org/wiki/Hekla
•  https://cdn.pmylund.com/blog/content/2010/04/eyjafjallajokull-str
atovolcano_complex.jpg
•  https://www.volcanodiscovery.com/etna/current-activity.html
•  https://www.vistaalmar.es/medio-ambiente/fenomenos-naturales/590
0-hekla-el-volcan-mas-peligroso-de-islandia.html
•  https://www.reisroutes.be/blog/sicilie/vulkaan-etna-bezoeken/
•  http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691939/Vulkaan i%
20purskega%20kaasnevad%20ohud

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Etna
• Stromboli
• Eyjafjallajökull
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Kasutatud materjalid: