Pinatubo Pinatubo on tegutsev vulkaan Luzoni saarel (Filipinid) Vaikses ookeanis. Ta on tuntud tänu purskele 1991.a, mis sai üheks kõige tugevamatest purskeks 20. sajandil. Tänapäeval tema kõrgus on 1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad . Põhja riigi alale tihti ründavad taifuunid ja on võimalikud ka tsunamid. Kõik need nähtused tulenevad Filipiini ja Euraasia laamade põrkumisest. Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks on iseloomulik eksplosiiv purskamise tüüp. See on purskamise tüüp, mille puhul
Mount Pinatubo Mount Pinatubo Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel. Asub Pealinn Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt
kuuluvat jaava ninasarvikut salaküttide eest. Rahvuspargis elab palju eksootilisi linde ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde. Soopiirkond on ideaalseks elupaigaks mudahüpikule, linnutapikule, signaalkrabile, samuti ka mürgisele kuldse mustriga mangrooviamaole. Seal lendleb suuri pimestavalt oranže, kollaseid ja punaseid liblikaid ning 20 cm tiiva siruulatusega ööliblikaid (3) Märkimist väärib kindlasti ka Pinatubo vulkaanipurse 1991.aastal, mis on üks hilisemaid suurimad vulkaanipurskeid viimasel ajal. Pinatubo on aktiivne vulkaan saarel Luzon, mis asub Filipiinidel. See et vulkaan ellu ärkas oli kindlasti õudusunenägu, kuna Pinatubo polnud endast 6000 aastat elumärki andnud ning teda nimetati kustunud vulkaaniks. 2.aprillil 1991 ärkas Pinatubo oma pikast unest: Vulkaani kaldeerast ja loodenõlva lõhedest hakkas kerkima aurupilvi. Arvatakse, et
· Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa 1883 25 6 36,600 Santa María 1902 34 6 7,000-13,000 Katmai 1912 32 6 2 Mt. St Helens 1980 19 5 57 El Chichón 1982 32 4-5 > 2,000 Nevado del Ruiz 1985 27 3 23,000 Pinatubo 1991 34 6 1,202 Aitäh tähelepanu eest
49 1.39 0.70 CO 1.51 0.44 0.01 HS2 0.04 0.68 0.23 HCl 0.08 0.42 2.89 HF --- --- 0.26 7 Lahaar 1991 MT PINATUBO, FILIPIINID 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid
asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad Pinatubo Vulkaan Luzoni saarel Asub 90 km Manilast põhjas Kõrgus 1486 meetrit. Vulkaanilised produktid Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab ka gaasilisi ja tahkeid komponente Täname kuulamast!
Sinna jääb see pikaks ajaks püsima ning kandub üldise õhu ringluse toimel kiiresti laiali üle kogu stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3. Tänu tehnoloogia täiustumisele on põlevkivienergeetikast lähtuv atmosfääri saastamine vähenenud.
Kliima muutustega on seotud paljud looduslikud ning inimtegurid. Looduslikeks teguriteks on ookeanide hoovused, mis läbivad teatud tsükleid ning toovad ekvaatori juures pinnale suurenenud koguse külma sügavamate kihtide vett, mis on üks olulisim temperatuuri tõusu pidurdaja. Temperatuur oleneb ka Päikese aktiivsusest: mida väiksem aktiivsus, seda väiksem on võimalik soojenemine. Ka suured vulkaanipursked võivad mõneks ajaks temperatuuritõusu summutada. Näiteks Pinatubo vulkaani purse 1991. aasta juunis Filipiinide saarestikus alandas maakera temperatuuri 0,5 kraadi võrra, mis pikendas märgatavalt jahedamat kliimafaasi. Inimteguritest räägitakse kõige enam, sest see on asi, mida saab muuta. Inimeste tegevuse tagajärgi arutades mainitakse enamasti kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid, näiteks süsihappegaas ja metaan, mis ei lase päikesekiirgusel maapinnalt atmosfääri tagasi peegelduda ja mille mõjul temperatuur kerkibki.
laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Ülapiir jääb umbes 1000 km kõrgusele merepinnast. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone. Planeedi gaasiline umbris jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Kui mõni vulkaan purskab, siis see paiskab suure koguse gaase ja tolmu atmosfääri ja kogu Maa temperatuur mõneks ajaks alaneb. On teada et niimodi mõjusid 1991 aastal pursanud Pinatubo, 1883 aastal tegutsenud Krakatau ja 1815 tegutsenud Tambora.
Krakatau, Indoneesia 1883 36 417 tsunami Pelée, Martinique 1902 29 000 lõõmpilv Kelut, Indoneesia 1919 5110 rusuvool Lamington, Paapua Uus- 1951 2940 lõõmpilv Guinea El Chichón, Mehhiko 1982 1700 lõõmpilv Nevado del Ruiz, Colombia 1985 25 000 rusuvool Nyosi järv, Kamerun 1986 1746 vulkaaniline gaas Pinatubo, Filipiinid 1991 500 mitmesugused Soufrière, Montserrat 1997 19 lõõmpilv Goma, Kongo 2002 40 laavavool -5- Kasutatud kirjandus: * http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan * http://www.postimees.ee/050907/esileht/valisuudised/281085.php * http://www.youtube.com/watch?v=NFfASxEESBM&feature=related * http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kursus2/VULKAANID.ppt
Tuul kandis 520 miljonit tonni vulkaanituhka ida suunas, tekitades 250 kilomeetri kaugusel Washingtoni osariigis täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid. 2004. aastal aktiveerus see vulkaan uuesti, paisates välja 100 miljonit kuupmeetrit laavat. 5.11.Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal. Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku. Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal
lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade
Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique · 1980 St Helens, USA · 1991 Pinatubo, Filipiinid · 2010 Eyafjallajökull, Island 3. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel
Nende käsutuses on 3 erilennukit. Umbes 50 piimvalget õhupalli tõstavad igaüks 40 kg mõõteriistu kuni 35 km kõrgusele(seal on pallide kubatuur 100000 kuupmeetrit). Põhja Rootsist Kirunast startisid geofüüsikalised uurimisregatid. Kokku kulutatakse projektile EASOE 40 miljonit DEM-i. E.Kyrö(1993) andmeil kestis EASOE pr ojekt 1991-1992. M.Kannineni ja P.Anttila(1993) andmeil tegid Berliini ülikooli teadlased 1991/1992 aasta talvel seoses EASOE projektiga rida uuringuid pinatubo aerosoolide ja PSC kohta. Osooniaugu avastamine Antarktika kohal põhjustas ulatusliku uurimisprogrammi käivitumise Põhjamaades. Soome Meteoroloogia Instituut alustas 1987 aastal Sodanküla Meteoroloogia Observatooriumis osoonikihi mõõtmisi, kasutades selleks vana nõukogude osonomeetrit M-83. Tõsisem uurimistöö algas 1988 aastal Soome Meteoroloogia Instituudi Klimatoloogia Divisjonis. Ühistöös Vaisala kompaniiga, mis
28, 1982 EI Chichon, Mexico Nov. 13, 1985 Nevado del Ruiz, Colombia 5 Aug. 21, 1986 Lake Nyos, Cameroon J June 15, 1991 Mt. Pinatubo, Philippines June-Sept. , 1997 Soufriere Hills, Montserrat 1 7 5 9 4 7 · 237 Million Years Ago PANTHALASSIC OCEAN
annaabi.ee 
