Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vulkaanid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laam, magn, laamad, vulkaanid, mandriline, maavärinad, ookeaniline, laava, triiv, rift, vesuuv, mandrid, euraasia, nazca, keskahelik, seaduspärasus, pursanud, hawaii, koonus, indoneesia, geisrid, tsiili, vibratsioon, kivimites, seismograaf, seismogramm, saarest, laamtektoonika, wegener, arvas, kariibi, austraalia, varianti, himaalaja, lahknemine3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam
Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:
Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus: ehitus, paksus, vanus, tihedus Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.)
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID
- Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine tigedus 2,7 g/cm3, peamised kivimid on graniit. * Ookeaniline maakoor ulatus 5-20 km, keskmine tihedus 3,0 g/cm3, peamised kivimid on basalt. 8. Kui paks on maakoor tasandike all, kõrgmäestike all, ookeanide all? - * Tasandike all 40km. * Kõrgmäestike all 80km. * Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus)
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
· Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. · Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline alumine
ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad TUUM koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel. Jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke)' · Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus OOKEANILINE MAAKOOR MANDRILINE MAAKOOR 3 10 km paks 25 70 km paks Koosneb: settekivimite ja basaldikihist Koosneb: settekivimite kihist,
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus
6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temperatuur ~35oo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. 2. Mandriline ja ookeaniline maakoor. Maakoore paksus : M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem)
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad.
Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine)
Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast.
Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös. Erinevate tihedustega ainemassid liiguvad vastavalt planeedi sisemuse poole või ülespoole. Ehk suurema tihedusega ained liiguvad sisemuse ning kergemad ained liiguvad ülespoole. Maa külgetõmbejõu tulemusena raskemad ained vajuvad sügavamale, kergemad ained kerkivad ülespoole. 9
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega.
Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi)
13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja settekiht) 2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad.
· polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt.
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid
2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem
vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Võrdlus: näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus kivimikihid Settekivimid, graniit, Settekivimid, basalt basalt Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus 1
vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on ülesehitatud põhiliselt hapniku-, räni- ja raua ühendite baasil.
Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline Maakoore kivimiline koostis maakoor maakoor on meie planeedi unikaalse settekivimid geoloogilise arengu produkt. See on praegu 580 km
Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal Litosfäär Geoloogilised sfäärid (geosfäärid) - Tuum (30% Maa massist) - Sisetuum - tahke (raud, nikkel), rõhk suurem - Tuumade vahel vedel sisu - magnetuum - Välistuum - vedel (raud, nikkel) - Vahevöö
annaabi.ee 
