Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrkpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkpall, väljak, geim, geimi, võistlus, palling, meeskond, peet, geimis, sport, auti, turniir, koondise, libero, kuulsamad, saata, eksiks, meistrivõistlused, sepp, uljas, pikkune, painduv, nöör, ümbermõõt, saavutama, punktiga, kohtumist, rannavõrkpall, pallimäng, hansagümnaasium, eliise, vilepill, 1895, määrustepäraselt, atlantajuubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet
tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest,neljast või viiiest. Eesti võrkpallurid
Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele kingiti kahe mängu peale kokku vaid viis punkti. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport, naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee. Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut bumerangservi. 3 .VARUSTUS Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vabaalast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See
* Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: taga- vasakpoolne, taga-keskmine ja taga-parempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. * Ees- ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses. 2.4 Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). (1) Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. (1)
Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Sidemängijate ehk tõstjate ülesanne on teise palli tõstmine. Ründemängijate ehk lööjate ülesanne on ründelöögi sooritamine Võrkpalli mänguväljaku suurus on 18 x 9 meetrit. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks. Ründejoon asub 3m kaugusel keskjoonest. Võrkpalli võrk on 9,5m pikk ja 1m lai. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist.
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingul
sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võtta kaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada 10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
sulustamist puuteks ei loeta. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja ehk auti või võistkond eksib reeglite vastu. Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Lisaks on võimalik võttakaks 30-sekundilist vaheaega puhkamiseks. Geimide vaheajad on 3 minutit. Teise ja kolmanda geimi vahelist aega on võimalik pikendada10 minutini. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Rahvusvahelised reeglid ei luba mängida juhul kui temperatuur on alla + 10 kraadi. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab sooritama võistkond vähemalt 25 punkti nii, et vahe vastastega on vähemalt kaks punkti.
jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall
evf.ee/?id=182 http://sport.err.ee/index.php?053449341401 http://peking.postimees.ee/?id=24604 Võrkpall Eestis Eestis hakati tõsisemalt mängima võrkpalli 85 aastat tagasi. Esimene võrkpalli võistlus toimus 1919 Tallinnas. Esimene rahvusvaheline kohtumine toimus aga 1923. Nii Tartus kui ka Tallinnas mängiti lätlaste vastu ja mõlemad kohtumised lõppesid 2 : 0. 1925. Aastal toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, kus oli 23 meeskonda ja 3 naiskonda. Meestest oli parim Tallinna Sport, naistest Flora. Korraldati turniire ka Euroopas, 1932 alistati näiteks Tsehhoslovakkia meeskond, keda peeti üheks parimaks maailmas. Eestlaste seas oli populaarne bumerangserv. Esimese Eesti võrkpallurina sai Nõukogude Liidu koondisesse Aino Huimerind. Tiimiga saavutati rohkesti võite nii Soomes kui Bukarestis ja Varssavis. Nõukogude perioodil jõuti mängida 81 kohtumist kokku. Eesti võrkpallurid Pavel Kruzajev Viljar Loor Argo Meresaar Mihkel Sepp
Sisukord Võrkpallist ja selle ajaloost............................lk3 Väljak ja sellel olevad mängijad...................lk4 Varustus.......................................................lk5 Võrk.............................................................lk5 Mängu juhtimine.........................................lk6 Mängukäik..................................................lk6 Pall.............................................................lk7 Tehnilised võtted.......................................lk7 Võrkpalli tehnika.......................................lk8 Rannavõrkpall...........................................lk9 Kokkuvõte.................................................lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, l�
Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. 7 Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
Mitu mängijat on väljakul ? Väljakul on 12 mängijat ja need jagunevad omakorda 6-eks, ehk ühel väljakupoolel on 6 ja ka teisel väljakupoolel on 6 mängijat. Mängu käik Mäng algab loosimisega. Valida on: · Palling või vastuvõtt · Väljakupool Palli paneb mängu tagumine mängija ehk tsoon 1 mängija pallinguga pallingualas. Mängitakse 25 punktini, otsustav geim 15 punktini, kahe punkti vahega. Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. Otsustava viienda geimi ees on uus loosimine. Mängu käigus ei tohi mängija puudutada palli üle ühe korra (välja arvatud sulustamine) järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonid on erinevad tehnilised ja taktikalised nõudmised
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morgan
vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul, samal ajal peab takistama palli maandumist oma väljakul. Et saata pall vastase väljakule, tohib võistkond palli lüüa (puudutada) kolm korda, lisaks puutele, mis toimub sulustamisel. Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga.
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-
(palling ehk serv). Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Edukaimad riigid olümpiamängudel on olnud Brasiilia, Venemaa ja USA. Näiteks 2008.a
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad mängijad väljakul, kui neil on vaja hakata servima? 6
painduvad antennid ning mängu käigus tohib palli lüüa maksimum kolm korda. Pall on mängus kuni see kukub maha või sooritatakse viga ja veaks loetakse ka antenni puudutust palliga mängu käigus ning pärast igat pallingut vahetavad võistkonna mängijad kohti. Väljakul tohib mängida korraga 12 mängijat, mõlemal pool 6, kes asuvad kindlates tsoonides. Igas geimis võib teha kuni kuus vahetust ja korraga võib vahetada ka mitut mängijat. Võistlustel mängitakse kolm, neli või viis geimi. Esimesed neli geimi mängitakse alati vähemalt 25 punktini, nii et vahe oleks kahepunktiline. Kui geimide seis on viigis, mängitakse viies, 15 punktiline geim. Mängu võitmiseks on vaja võita rohkem kui pool geime. Võrkpall on iseärane mäng ja aineke spordiala, kus mängija peab kasutama maksimaalset jõudu ilma toetuspinnata (ehk õhus) ja peab väga täpselt tabama 65-67 cm ümbermõõduga palli.
Varumängijate pingid asuvad kohtunik-sekretäri laua kõrval väljaspool vaba-ala. Ainult võistkonna liikmed võivad kohtumise ajal istuda varu- mängijate pingil ning osa võtta soojendusest. LIBERO MÄÄRAMINE Igal võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks (1) spetsiaalne kaitsemängija Libero. Libero tuleb kanda mänguprotokolli selleks ette nähtud erilisele joonele enne mängu algust. Tema number tuleb samuti kanda esimese geimi algasetuse lipikule. Libero ei või olla geimi ega mängu kapten. LIBEROT PUUDUTAVAD LUBATUD TEGEVUSED Tegevused mängus: Libero võib asendada tagaliinis iga mängijat. Libero mäng on piiratud tagaliini mänguga ja tal on keelatud teha ründelööki ükskõik millisest paigast (kaasa arvatud mänguväljak ja vaba-ala), kui palliga kokkupuute momendil on pall täielikult võrgu ülemisest servast kõrgemal. Libero ei tohi pallida, sulustada ega osaleda sulustamise katsel.
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus..........................................................................................................................................6 3.4 Punkti saamine....................
puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub
pallinguga, palling vähem kaetud väljaku osale või raskemini vastuvõetavasse kohta tsoon 1,5, palling kindlale mängijale – närk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija, palling sidemängijale või tema teele, pallingu lennujoone muutmine, pallides otsajoonest kaugemale ja lähemale, palling kahe mängija vahele, vältida pallingut liberole põhivastuvõtjale, pallinguga ei tohiks eksida: esimene palling geimi ajal, kui eelmine mängija eksis, pärast treeneri poolt võetud aega, mängu otsustavatel hetkedel, mitu ringi järjest, Ründesöödu taktika- see on teise palli mängimine kus pall saadakse: pallingu vastuvõtul, ründe-ja pettelöökide vastuvõtul, blokist põrkuvatest pallidest, lihtsalt ületulevatest pallidest, eesmärgiks on luua ründemängijale võimalus edukalt rünnata: ideaalne on rünnak tühjalt võrgult ja hea ühe sulustaja vastu, teise palli
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat.
seda teistele. Näiteks õpetajatele, treeneritele ning päeva- ja mängujuhtidele. 3 3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade Rahvastepall on pallimäng, mida põhikoolis väga palju mängitakse. Ta on suhteliselt lihtne ja õpilased saavad selle selgeks juba mõne tunniga. Teised pallimängud nagu korvpall, käsipall, võrkpall ja jalgpall nõuavad pikemat õppimist enne kui laps suudab nendel aladel võistelda. Rahvastepallis saab aga võistlema hakata üsna kiiresti. Rahvastepall sobib väga hästi viskamise-püüdmise harjutamiseks. See mäng on kindlasti üks laste lemmikmänge. Rahvastepalli mängitakse tavaliselt võrkpalliga, aga võib mängida ka kõikide teiste sobivate kummi- või nahkpallidega (Liik, 2006, lk 95). Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, aitab luua kontakte ja parandab suhteid
sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 1-parem tagamängija 2-sidemängija(eesliin) 3-keskründaja(eesliin) 4-diagonaalründaja(eesliin) 5-vasak tagamängija 6-tagumine keskmängija 6.Mis numbri peal on alati pallingu sooritaja? Sinu vastus oli: 1 7.Mitu geimi peab võitma, et saavutada mängu võit? Sinu vastus oli: 3 8.Mitu vahetust võib teha ühes mängus? Sinu vastus oli: Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. 9.Kas 12 mängijat saab korraga viibida väljakul? Sinu vastus oli: Saab, kui 6 mängijat on ühest võistkonnast ja 6 teisest. 10.Mitu kohtuniku juhivad mängu? Nimeta. Sinu vastus oli: esimene kohtunik, teine kohtunik, kohtunik-sekretär ja 4 piirikohtunikku 11
Finnish Volleyball Association; 2004: 194-199. · IOC. The International Olympic Committee. Volleyball equipment and history; 2013 http://www.olympic.org/volleyball-equipment-and-history?tab=History, 02.10.2013. · Liik, E. Võrkpalliõpik. Tartu: Eesti Võrkpalliliit; 2003 · Liik, E. Treenerite tasemekoolitus.Võrkpall.Sunprint Invest; 2006 · Lobietti, R. (2009). A review of blocking in volleyball: from notational analysis to biomechanics. Journal of Human Sport and Ecercise; 2009: 4, 93-99. · Palao, J. M. & Santos, J. A. Effect of the setter's position on the block in volleyball. The International Journal of Volleyball Research; 2004: 6, 29-32. · Papageorgiou, A., Spitzley, W. Handook for Competitive volleyball. Oxford: Meyer&Meyer Sport; 2003 · Zeleznjak, J., Ivoilov, A. Voleibol. Moskva: Fizkultuura i sport; 1991 16
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusm
annaabi.ee 
